Nazerke JUMABAI. QYDYR ATA: AŃYZY MEN ANYǴY

5933

Naýryzdyń basty keıipkeri – Qydyr Ata desek, osy bir beıneni tóńireginde ártúrli pikirlerdiń aıtylatyny jasyryn emes. Halqymyzdyń mıfologııalyq túsinigi boıynsha «21 naýryz túni dalany Qyzyr aralaıdy eken» degen senim qalyptasqan. Jańa jylǵa, jańa kúnge, jańa tańǵa sálem jasaý, jańa nurǵa shomylyp, jan men tánge qýat alý ýaqyty  – osy naýryz aıynyń 21-nen 22-ne qaraǵan túndi halyq «Qydyr túni», ıaǵnı yrys túni dep ataǵan. Bul túni adamdar uıyqtamaı,  Jaratqanǵa qulshylyq jasap, yrys pen bereke, yntymaq pen birlik tileıdi. Baıyrǵy qazaq eliniń Naýryzdy qarsy alýyndaǵy ejelgi nanym-senimi boıynsha, dál osy keshte dalany Qydyr aralaıdy eken. Sol sebepti qazaq úshin Naýryz túni «Qydyr túni» atalyp, qasıetti sanalǵan.  Al osy «Qydyr túninde» el aralaıtyn Qydyr Atanyń qazaq ómirindegi orny qandaı?  Búginde bázbireýler  osy bir beıneni, tipti qazaqtyń «aıaz atasy» degen uǵymǵa telip júr. Bul qanshalyqty durys? Jalpy,  adamdarǵa dáýlet darytyp, baq qondyrady deıtin izgi senimmen astasyp jatatyn  atalmysh áýlıe beınesiniń qazaq ómirindegi orny qandaı? Qydyr Ata ańyz ba, álde aqıqat pa?..

Etnograftardyń pikirinshe, ıslam, dininde Qydyr – el aralaıtyn adam beınesindegi «áýlıe», adamdarǵa qamqorshy, «dáýlet» berýshi eken.  Dinı nanym boıynsha, árbir nárseniń ıesi bolady-mys. Mysaly, olar túrli qus, adam, jándik beınesinde el kezip júredi degendeı senimnen týǵan «qut», «dáýlet», «yrys» uǵymdary.  Sondaı nanym týdyrǵan keıipkerdiń biri – osy Qydyr. Qydyr Ata – búkil halyqtyń qamqory, olarǵa jaqsylyq jasaýshy, yrys, qut, nesibe ákelýshi, baqyt, bereke, ómir syılaýshy qasıet ıesi, kemeńger, áýlıe, kóripkel, jarylqaýshy qart. Ol Ulystyń uly kúninde ár elge kelip, ár shańyraqqa soǵyp bata beredi. Mine, sondyqtan ár úı Qydyr Atanyń jolyn kútip, ózderiniń janyn da, tánin de, kıer kıim, ydysy men buıymdaryn da taza ustaýǵa tyrysady. Úıdiń ishi-syrtyn, qora-qopsyny tazartyp, aǵash egip, kóshet otyrǵyzyp,  ósimdikke sý quıady. «Jańa jylda muntazdaı taza úıge kirse, ol úı aýrý-syrqaýdan, pále-jaladan aman bolady» dep senip, Naýryzǵa deıin úı ishindegi múlik, jıhazdardyń shańyn súrtip, jýyp, tósek oryndy, kıim-keshekti syrtqa shyǵaryp qaǵyp-silkip, bárin de tazartyp qoıatyn bolǵan.  Buryndary qazaqtardyń Qydyr túni Jańa jyl tabaldyryqtan attap, úıge engeninde onyń ishi jap-jaryq bolyp tursyn dep, tórge qos shyraqty jaǵyp qoıatyny jáne bar. Musylman qaýymy mundaı úıge Qydyr Ata túnep nemese bata berip ketedi dep túsingen. «Qydyr qonǵan», «Qydyr daryǵan» degen sózder osyndaı ıgi senimnen shyqsa kerek.
Sondaı-aq halqymyzda  «Bereke basy – Naýryzda»,  «Jyl basy jaqsy bastalsa, aıaǵy yrysty bolady» degen nanym da bar. Osyǵan oraı buryndary ata-ájelerimiz: «Jyl boıy aq mol, dándi daqyl bitik, jaýyn-shashyn kóp bolsyn», – dep, Qydyr túni úıdegi ydystardyń bárin yrysqa – bıdaıǵa, taryǵa, suly, júgerige, aqqa – sútke, aıranǵa, shubatqa, shalapqa, ýyzǵa jáne káýsar bulaq sýyna toltyryp qoıatyn bolǵan.
Al endi qazaqtyń salt-dástúrindegi Qydyr Ataǵa úńiler bolsaq, ol –  áýlıe, kóripkel, jaqsylyqpen jarylqaýshy, bata berýshi, áıteýir, bar jaqsylyqty adamzatqa darytýshy degen senim aıasynda túsindiriledi. Desek te, bul sózderdiń ańyz-ápsánáǵa ulasyp jatqan jerleri de barshylyq. Sonymen, Qydyr Ata kim boldy?

Kitap derekterine súıene otyryp, Qydyr sózin qazaqshaǵa aýdarsaq,  «jasyl adam» degen maǵyna beredi eken. Iaǵnı  «Hadar» – arabsha jasyl degen sóz. Al  «Hadraýat»  – jasyl kókónister degenniń balamasy bolyp tabylady. Naýryz túni el kezip júretin áýlıeniń Qydyr dep atalýyna budan ózge de birneshe dáıektemeler bar. Atap aıtar bolsaq, eger Qydyr Ata bir jerge otyryp, keıin ol jerden turyp ketkende, álgi otyrǵan jeri jap-jasyl bop qalady delinse, jáne bir derekterde ol kisi jasyl kıim kıip júrýi sebepti de  jasyl adam, ıaǵnı Qydyr dep atalyp ketken eken degen boljamdar aıtylady.

  Al buǵan  belgili etnograf-jazýshy, ǵalym Aqseleý Seıdimbek óziniń  «Qazaq álemi» atty eńbeginiń  228-betinde bylaı dep túsinik beredi:  «Baıyrǵy salt-jora boıynsha qazaq arasynda Ulys toıy tún ortasy aýa bastalady. Bul tún  – «Qyzyr túni» dep atalady. Halyqtyń nanym-seniminde Qyzyr (Qydyr) qasy-kózin japqan qart adam bolsa kerek. Qyzyr Atany Baq jetelep júredi eken deıdi. Ulys toıynyń tańyn kózimen atyrýy úshin Qyzyr Ata tún ortasy aýa dala kezedi. Qyzyr túnin uıyqtamaı ótkerý úshin aýyl jastary alýan túrli oıyn uıymdastyryp, «Qyzyr nazaryn aýdaryp baqytty bolamyz»  – dep, nebir tosyn tamasha-qyzyqtar kórsetedi. Osynaý qyzyq-dýmannyń ishinde «jandy-qýyrshaqtyń» jóni bólek. Ol úshin jastar aýyldaǵy noqta kórmegen eń asaý taıynshany ustap, eń eski ashamaıdy salyp, ashamaı ústine eń eski kıim-keshek pen qurym kıizden jasalǵan qýyrshaq ornatyp, taıynshanyń quıryǵyna eski shelek baılaıdy da: «Ulys atyp qoıady, bar elge habar ber!» –  dep, shabyna shybyq júgirtip, saýyrǵa bir salyp qoıa beredi. Asaý taıynsha ókirip-baqyryp jóneledi. It úredi, qotandaǵy mal úrkedi, úı-úıden shal-shaýqan erbıip shyǵady, jastar máz-meıram bolysady…».
Jáne bir zertteýshi­lerdiń aıtýynsha,  kún sáýlesi jer sharynyń shyǵys bóliginen tańǵy saǵat 6-da sebezgilep atqan kezde Jańa jyl týady. Bizdiń óńirimizde bul sát tańǵy saǵat 3-ke tuspa-tus keledi eken. Sol sebepti qazaq halqy Ulystyń uly kúni – Naýryzdy, Jyl basyn  naýryzdyń 22-si kúni tańǵy saǵat 3-te qarsy alady. Iaǵnı  Jańa jyldy uıyqtamaı aq tilek, aq nıetpen qarsy alý úshin qyzyq dýman quryp, arnaıy salt-dástúrlerdi oryndap, jyl basyn qarsy alýǵa erekshe dám ázirlep, aıryqsha daıyndalǵan dese,  qos ǵalym G.Seleznev pen A.Seleznevalardyń paıymdaǵanyndaı, Qydyr Ata jıyntyq beıne retinde kórsetiledi. Ol antropomorftyq túrdegi beıne túrinde túıe jetektegen appaq kıimdegi áýlıe bolǵan dep sýretteıdi. Onyń beınesi jarmaq tárizdes: derekti hám dereksiz. Al Ortalyq Azııada Qydyr Ata jer óńdeý, eginshilikpen tyǵyz baılanysta bolǵan degen derekter de keltiriledi keıbir dáıek kózderinde. Iaǵnı  egistik alqabyn qolymen aıalap, bar meıirin tókse, sol jyly ónim mol bolady degen senim qalyptasqan. Keıbir derekterde Qydyr Ata jan-janýarlardyń da jebeýshisi retinde ǵumyr keshedi degen nanym bar. Eger adam ulys kúni appaq mysyq, bolmasa appaq ıtti kórse, ol da Qydyr Atadan kelgen shapaǵat, nur dep qabyldanǵan.

Endi kórkem ádebıetke keletin bolsaq, halyq ertegi, jyr-dastandarynda jáne jalpymusylmandyq uǵymda Qydyr ata beınesi  derekti de, dereksiz de, ıaǵnı aqıqattyq ta, ańyzdyq ta beınede kele beredi.   Derekti keıpinde jelmaıasyn jetektegen jıhankez, abyz aqsaqal, halyqqa durys jol nusqaýshy kemeńger qarııa keıpinde kórinse, dereksiz keıipte áýlıe, joǵarydan aıan berýshi, jaqsylyqpen jarylqaýshy bolyp sýretteledi. Máselen, «Alpamys batyr» jyryndaǵy Baba Túkti Shashty Ázızdiń obrazy da osy Qydyr Atanyń fenomeni degen boljamdar  bar. Iaǵnı  Qydyr Ata – jaqsylyqtyń  nusqaýshysy retindegi sımvolıkalyq beıne.  Sondyqtan joǵaryda ǵalymdar tarapynan aıtylǵan pikirlerden túıerimiz – Qydyr uǵymynyń astarynda ıslamǵa deıingi mıftik beınelermen astasyp jatqan áli de qupııasy ashylmaǵan kúrdeli obraz jasyrynyp jatyr.

Oraıy kelgende aıta keterlik jáne bir jaıt – kópshilik qaýym  arasynda  «Qydyr Ata» men «Qadyr túnin» shatastyryp jatatyndar da jıi kezdesedi.  Alaıda derektik turǵydan zerdelegende,  Qydyr Ata men  Qadyr túni ekeýi eki bólek nárse. Qydyr túni Naýryz aıynda týsa, qasıetti Ramazan aıynyń sońǵy on taq túnderiniń biri – Qadyr túni dep atalady. Qadyr túni kóbinese qasıetti aıdyń 27-shi túnine sáıkes keledi. Sondyqtan, bul túnde  Qydyr Ata keledi degenimiz negizsiz pikir eken. Qasıetti Quran Kárimdegi: «Negizinde, Qurandy Qadyr túninde túsirdik. (Muhammed s.a.s.) Qadyr túniniń ne ekendigin bilesiń be? Qadyr túni myń aıdan haıyrly. Perishteler men Jábireıil perishte ol keshte Rabbylarynyń ruqsaty boıynsha barlyq is úshin (Jer betine) túsedi. Ol beıbitshilik keshi (bolǵan qadyr túni) tań raýandaǵanǵa deıin jalǵasady» – degen pikirlermen astasyp jatqan, ıaǵnı Ramazan aıynyń taq juldyzynda týatyn qasıetti túninde Qydyr Atanyń emes, perishtelerdiń túsetindigi jaıynda aıattar osy oıymyzǵa dálel bola alady.
Nazerke  Jumabaı

 
Jańa jyldyq joralǵy

«UIQYAShAR» – «Qydyr túni» daıyndalatyn dám. Aýyldyń boıjetkenderi ózderi unatatyn jigitterge arnap sońǵy etin ýyzben birge pisirip, Jańa jyldy ózimen qarsy alǵaly otyrǵan ǵashyǵyna usynatyn qazaqtyń ádemi dástúrlerdiń biri.

«SELTETKIZER»  – «Qydyr túni» ózderine «Uıqyashar» berip, ynta-yqylasyn bildirgen, uıyqtap qalmaı Jańa jyldy qarsy alýǵa kómektesken boıjetkenderdiń qolaqysyn qaıtarý maqsatynda bozbalalar olarǵa aldyn ala ártúrli syılyqtardy daıyndap qoıady. Ony «Uıqyashardan» soń boıjetkenderge syılaıdy. Muny qazaq «Seltetkizer» dep ataıdy. Syılyqtardyń ishinde aına – páktik pen jastyqtyń, taraq – ádemilik pen sulýlyqtyń, ıissý – búrshigin jańa jarǵan jaýqazyndaı qulpyrýdyń, jaınaı túsýdiń belgisi bolyp sanalady.

Rásim

«Ózimiz bala kúni kórgen naýryz erekshe bolatyn. Ondaıda kópshilik ulystyń uly kúni bastalmaı turyp-aq, bir-birin quttyqtaı bastaıtyn. Sondaıda aıtylǵan tilek-batada esep bolmaıdy. Bul – ózinshe bir ǵajap dástúr! Odan da keremeti – bir-birin renjitkender bolsa, osy kúni keshirim surasyp, qaýyshyp jatady. Qalaı bolǵan da, shamasy kelgender eski jyldyń ókpe-nazyn, bazyna-qaryzyn jańa jylǵa qaldyrmaıdy. Sonyń bári naýryz kóje qoıylǵan aq dastarqan basynda bir demde umytylyp, qalyń halyq máre-sáre bolady da jatady».

Jaǵda Babalyq

ALASh AMANATY

«Naýryz – qazaqsha jyl basy. Burynǵy kezde hár elde naýryz týǵanda meıram qylyp bas asyp, qazan-qazan kóje istep aýyldan-aýylǵa, úıden-úıge júrip kári-jas, qatyn-qalash bári de máz bolyp, kórisip, aralasyp qalýshy edi. Bul kezde ol ǵuryp qazaq arasynda qalyp bara jatqan sekildi, Huty naýryzdyń qaı aıda, qaı kúni bolýy haqynda hár túrli sóılenedi. Bireýler Naýryz marttyń birinde, ekinshileri toǵyzynda keledi desedi, hár jurttyń belgili kúnde jańa jyly týady, eski jyl bitip, jańa jyl bastalǵanda: «Jańa jyl qaıyrly bolsyn! Jańa baqyt násip bolsyn!» dep quttyqtasady, ol kúndi meıram qylyp shattyqpen ótkizedi. Rýstyń jańa jyly qys ortasynda, naǵyz saqyldap turǵan sýyqta keledi; bizdiń Jańa jylymyz – Naýryz marttyń basynda bolsyn, ortasynda bolsyn, áıteýir martta keletin bolsa, shyn maǵynasymen Jańa jyl dep aıtýǵa laıyq. Kún jylynyp, qar erip, jan-janýar jazdyń jaqyndaǵanyn sezip kóńildengen kez. Sharýa adamdarynyń beınetten qoly sheshilip, alty aı qys baqqan aryqtaryn úmitti kúnge jetkizip, demalyp otyrǵan kez. Aǵash, shópter qar astynan silkinip shyǵyp, gúldenip jasarýǵa daıarlanyp, kún de qystaı bir búıirlep júrýin qoıyp joǵary kóterilip, bútin ǵalamǵa nuryn shashyp, úısizdi úılimen teńgerip, baı men jarlyǵa birdeı sáýle berýge turǵan kez. Mine, tabıǵattyń osyndaı kóńildi ózgerisiniń kezeńinde bizdiń Jańa jylymyz – Naýryz týyp, ata ǵurpymyzdy umytpaı belgili bir kúndi jyl basy qylyp alsaq, unamdy is bolar edi».

Ahmet Baıtursynuly

«Naýryz qazaqtyń shyn maǵynasyndaǵy ult meıramy. Naýryzdy qazaqtan basqa kúnshyǵys jurttarynyń kóbi meıram etedi. Biraq bulardyń bárin salystyrǵanda Naýryzdy bizdiń qazaqtyń meıram etýi aıryqsha syıymdy, artyqsha dáleldi. Nege deseńiz, marttyń eskishe 9-ynda, jańasha 22-sinde kún men tún teńeledi, qys ótip, jaz jetip, sharýa keneledi».

Mirjaqyp Dýlatov

«Qazaq Jańa jyly – jazǵyturǵy kún men túnniń teńelgen kúni (22 mart) bolady. Jańa jyldyń erteńine jaryq, jyly kún qarańǵy sýyq túnnen uzara bastaıdy. Bul retten qazaq Jańa jyly ǵylym qoınyna da basyp kirip qalady. Qazaq Jańa jylyn «Naýryz» deıdi. Naýryz áýlıeniń, ánbıeniń aty bolmasa kerek. Sondyqtan, qazaqtyń Naýryzy – din meıramy emes, turmys meıramy. Sharýashylyq meıramdy turmyspen, ǵylymmen baılanystyryp, qoǵamǵa paıdaly ıgi is jasaıtyn, aýyl, adamdarmen… uıymdastyratyn meıram etý kerek…»

Maǵjan Jumabaev

Pikirler
Redakııa tańdaýy