Akademık Álkeı Marǵulan aıtqandaı, saıat ónerin kóne mádenı eskertkish, qusbegilerdi ornıtolog maman dep baǵalaýǵa ábden bolady. Búginderi memlekettik rámizge aınalǵan qyrannyń kıeli qasıeti men oǵan qatysty kóne nanym-senimder júıesi halyq murasynda jan-jaqty aıqyn tańbalanǵan. Osyndaı ejelgi dúnıetanymnyń birqydyrýyn búrkit týraly aıtylatyn mıfologııalyq málimetterden baıqaı alamyz. Qazaq eń qyran qustyń bir túriniń mıftik ataýyn «bıdaıyq», al eń áıdik saıatshyny «minisker qusbegi» (Qazaq pen qyrǵyzda «qus tóresi – bıdaıyq, ıt tóresi – qumaıyq» degen maqal bar. Qazaq, qyrǵyz, tatarlar eń dáýlesker qusbegini «minisker» dep ataǵan) dese, qusbegi pirin Jalaıyr Shora dep ataǵan. Halyqtyń uǵymynda Jalaıyr Shora alǵash ret qyran qusty qolǵa úıretýmen birge búrkittiń jabdyqtary tomaǵa, aıaqbaý, bııalaıdy oılap tabýshy. Al onyń ákesi Shanyshqyly Shora tipti myltyqty, alǵashqy oqty jasaǵan, jeztyrnaqtardyń kózin joıǵan surmergen retinde ańyzdalady.
Akademık Á.Marǵulan Jalaıyr Shorany HVIII ǵasyrda ómir súrgen adam retinde aıtady,biraq sebebin túsindirmeıdi. Ǵalym B.Hınaıat «Babyrnama» eńbegindegi Hasan Álı Jalaıyr qusbegini Shoraǵa túpnegiz bolǵan tulǵa degen oıdy aıtady.«Babyrnama» eńbeginiń «Kabýl» atty bóliminde bylaı dep jazady: «Muhammed Buryndyq bilgir, uly basshy bolatyn. Ol qyran qus salýǵa qumar edi. Eger qyrandarynyń biri joǵalyp nemese ólip qalsa, Muhammed Buryndyq myrza uldaryn aýyzǵa alyp: «Qyran joǵalǵansha, qyrshyndardyń nege jelkesi úzilmeıdi» dep qarǵanatyn. Sultan Qusaıyn myrzanyń Hasan Álı Jalaıyr degen ákimi de boldy. Onyń shyn aty-jóni Qusaıyn Jalaıyr, biraq jurtqa Hasan Álı degen esimmen kóbirek tanymal-dy. Onyń ákesi Álı Jalaıyrǵa Babyr myrza qamqorlyq kórsetip, bek dárejesin berdi, sodan keıin Jádiger Muhammed Geratty alǵan kezde Álı Jalaıyrdan joǵary adam joq-ty. Hasan Álı Jalaıyr qusbegi ári aqyn edi. Óleńdi jazǵanda Tahallýs Týfeıl tásilin paıdalanatyn».
El aýzynda «Tineıdegi qasıet – uıalas eken Saryquspen, Shoradaǵy qasıet – tildes eken bar quspen» degen de sóz oramy bar.
Shetel qazaqtarynda qusbegi naıman Tineı men onyń Saryqusy týraly da jeliles ańyz-ápsanalar taralǵan. Tineıdiń Saryqusy alǵyr qyran eken, ol zar kúıine jetkende sileýsinge, qasqyrǵa, tipti aıdaharǵa túsipti, aqyry ıesine de shabýyl jasap, ajal qushtyrypty degen ápsana taralǵan. El aýzynda tasbaýyr jandarǵa qarata aıtylatyn «Tineıdiń Saryqusyndaı, ózińe-óziń sheńgel sal» degen mátel bar. Ol týraly mynadaı ápsana taralǵan:
«Ertede Tineı degen qusbegi qaıyrýy jetpegen alǵyr qyrany Saryqusty ózim kelgenshe ańǵa salmańdar dep, bir jaqqa ketkende, tentek ósken jalǵyz uly qusty alyp shyǵyp, ańǵa salady. Biraq ol qaıyrýy jetpegendikten, ańdy ala almaı qalyp, ashýly qyran balanyń ózine túsip, búrip óltiredi».
Tineıdiń Saryqusyn keıde halyq asyrap otyrǵan ıesin de alǵan susty qyran keıpinde túsindirse, keıde ıesine adal, tipti ıesi ólgen soń onyń molasyna kelip soǵylyp opat bolǵan qyran retinde beıneleıdi.
− Qaıran qyranym-aı, Altaıdyń alty asqaryn asyp sen qaıdan kelip ediń, alty qabat Alataýdy basyp men qaıdan kelip edim? – dep kúńirenedi. Sóıtse sol tutqyn áıgili qus synshysy eken de, Tineıge bul qusty tý bıeniń qazysyn berip qaıyrý kerek ekenin uqtyrady. Aıtqandaı-aq Saryqus erekshe alǵyr qyran bolady. Iesi ólgen soń onyń molasyna soǵylyp, aqyry opat bolady.
Tineıdiń Saryqusy men áıgili urynyń kezdesý motıvin keıde el bylaısha da aıtady: «Ury Tineıdiń Saryqusyna «Aspannan sen jerge túspek emes ediń, men attan jerge túspek emes edim?! – depti. –Bul qus egiz edi, muny bosat, ıyǵynda eki tal aq qaýyrsyny bar, sony julyp tasta da qoıa ber, sodan ol qarashada keledi ózi.Bul sińlisi, syńaryn ertip ákeledi. Kelgen soń tý bıeniń qazysymen qaıyr, sonda almaıtyn ańy bolmaıdy, ań ala almasa shamyrqanyp adamǵa da túsetin bolady.Sonda meniń qandaı synshy, Saryqustyń qandaı qasıetti ekenin kóresiń» depti.Aıtqandaı-aq syńaryn tapqan Saryqus qaıtadan kelipti de, tańǵajaıyp qyranǵa aınalypty».
Asyrap saqtaǵan ıesine shabýyl jasaǵan doly qyran týraly sıýjet keıde nemeresi tórt ata el bop taralǵan Tólegataı babanyń jalǵyz uly Qytaıǵa da telinedi.
Halyq Jalaıyr Shorany qusbegilerdiń piri dep dáriptese, Tineıdi keremetke ıe Saryqustyń ıesi dep uqqany baıqalady.Qusbegiler qyran zatynyń syny týraly nebir kelisti baılamdardy, órnekti ólshemderdi, jelili áńgimelerdi osy eki tulǵanyń tóńiregine toptaıdy.
Jınalǵan málimetterge qaraǵanda búrkit syny óleń túrinde de, qara sóz, maqal-mátel, aıshyqty teńeý, ajarly sóz oramy úlgisinde de el arasyna taralǵany baıqalady.Qazaq dalasynyń ár ólkesinen ár zamanda jınaqtalǵan búrkit syny týraly málimetter bir-birine tamyrlas, saryndas, sabaqtas bolýy – qyran zatyn baptaý óneri baıyrǵy zamannan damyp turaqtanyp, jurt arasyna qusbegilik ilimi júıeli de birizdi jaıylǵanyn kórsetedi. Tómendegi óleńderde búrkit synynyń kelisimdi keskinderi, ajarly aıshyqtary, bederli belgileri uqsas beınede músindelgenin kórýge bolady.
Sańǵyrý júni sabalaq, alqaly ker,
Óndirshekti, ór minez, qaıtpaıtyn er.
Qalyń ezý, qara til, shyn qyrannan,
Kezikse de ań qutylmas qıýasyz jer.
***
Sańǵyrý júni sabalaq, alqaly ker,
Taqysy, búkisi joq qomaǵaı er.
Aıyr súıek ashamaı arasy keń,
Bolsa jaqsy, bul-daǵy bir qarar jer
Topshysy áldi bitken joǵarylaý,
Shalǵysy quıryǵyna barsa taıaý.
Ushsa ushqyr, taý basynda
shaqyrmaıtyn,
Bir túlkiden basqaǵa bolmasa jaý.
***
Imek emes, sál ıin, aıý tuıaq,
Salasy burys emes, sharshy saýsaq.
Tutam tórt eli jýan shoqpar sandy,
Tórt bolat, kókshil tústi, bujyr aıaq.
Maqtadaı túbiti bar qalyń júndes,
Daýysy jaryqshaqsyz jylan úndes.
Arshysa arylmaıtyn aqalaly,
Qyran qus qaıda eken qolǵa túspes?!
Birinshi óleńdi QHR ShUAR Altaı aımaǵy qusbegisi Sh.Jáńgiruly jarııalasa, ekinshi jyr Semeıde «Abaı» jýrnalynda jarııalanǵan, úshinshisi «Kóktoǵaı aýdanynyń óleń-jyrlary» jınaǵynda jaryq kóredi. Árbir óleń uly dalanyń ár ólkesinen, árqıly adamdardyń aýzynan, ártúrli kezeńde jazylyp alynǵanmen qalypqa quıǵandaı ortaq sıpat tanytady. Qolǵa túsken derekterdi saralaǵanda qyrannyń músini, keskin-kelbeti, tulǵa-turqy, súıek bitimi, minez-qulqy, jas ereksheligi, qaýyrsyn-qanaty, túr-túgi, at-ataqtary birizdi ekendigine kóz jetkizdik.
Minisker qusbegiler «bas bastaıdy, aıaq qostaıdy», «úıirimen úsh toǵyz» degendi aıtyp, qyrannyń árbir múshelerin úshke jiktep, jeke-jeke taldap synaǵan. 1989 jyly qusbegi Shaıahmet Jáńgiruly jarııalaǵan búrkit synymen 2013 jyly ekspedıııada QHR Altaı aımaǵy Shińgil aýdanynda turatyn Qurmanbek Toqtaýbaıuly aıtqan málimet uqsas bolyp shyǵyp, birin-biri tolyqtyra tústi. Anyqtaǵanymyzda Q.Toqtaýbaıuly Sh.Jáńgirulynyń maqalasymen tanys emesi aıqyn boldy, sonymen birge osy baǵyttaǵy derekter Qazaqstanda, Mońǵolııada jarııalanǵan muralarmen negizinen úndes ekeni, tipti qyrǵyz saıatshylyq synymen de sabaqtasyp jatqany qusbegilik ónerdegi dástúr jalǵastyǵyn ańǵartady.
Bul jaıttardy baıyptaı kele búrkit syny týraly paıym men tanym, uǵym men túsinik este joq eski zamannan el aýzynda aıtylyp, elek-súzgiden ábden ótip, barsha qazaqqa ortaq bolyp suryptalyp, bir arnada qalyptasqan dep qorytyndy jasaýǵa bolady.
Ekspedıııa kezinde Qurmanbek Toqtaýbaıuly aýdandyq qart qusbegi Dáýkeı aqsaqaldyń «Jonnyń sarshegiri» degen qusyn qolyna qonǵyzyp, dástúrli búrkit synyn aıtyp berdi. Qusbegi Q.Toqtaýbaıulynyń búrkittiń árbir múshesin jeke-jeke saralap, qolymen ustap, saýsaǵymen nusqap muqııat túsindirý sáti telekamera arqyly jazylýy – buryn túsiniksiz buldyr bolyp kelgen kóp jaıttyń basyn ashýǵa yqpal etti ári qyrannyń anatomııalyq kúrdeli keskin-kelbetine jaqynnan qanyq bolýǵa múmkindik týǵyzdy.
Biz osy zertteýde Q.Toqtaýbaıuly aýzynan jazyp alǵan derekterdi halyq qazynasynyń bilgiri Sh.Jáńgirulymen qosymsha tolyqtyryp, ishinara basqa málimettermen keshendi salystyryp, búrkit syny týraly derekqoryn birizge túsirip, júıelep, suryptap, jiktep, saralaý jumysyn júrgizý arqyly dástúrli búrkit synyn jańǵyrta tolyqtaýǵa, toptaýǵa den qoıdyq.
Saıatshy Qurmanbek Toqtaýbaıulynyń aıtýynsha, búrkitti alǵash qolǵa úıretken Jalaıyr Shora, ol «Kóksheniń qaýsyrmasy» degen qusty ustaǵan. Búrkittiń úı tuǵyrdaǵy jasy otyzǵa tolady, ıaǵnı otyz ret túleıdi degen sóz bar bolǵanymen, qusbegiler negizinen bir búrkitti 9-10 jyl baptap ustaǵan. Onyń aıtýynsha búrkittiń jasy tómendegideı: 1.balapan; 2.qantúlek; 3.tirnek; 4.tastúlek; 5.jana; 6.qana; 7.ana.
Q.Toqtaýbaıuly keıbir qusbegiler búrkittiń jasynyń tomar, barmaq, barshyn, molatúlek, sholaqtúlek (Qartaıǵan saıyn quıryǵy qysqaryp ketetin sebepti), t.b. ataýlaryn qosyp jıyrmaǵa taman jetkizetinine de nazar aýdardy. Jalpy, qusbegiler jergilikti erekshelikke saı qustyń jasyn ártúrli aıtatyny belgili. Mysaly, osy Shińgil aýdanynyń qusbegisi Dáýkeı aqsaqal búrkit jasyn basqasha taratyp berdi. Olar mynadaı:1.balapan; 2.tirnek; 3.tastúlek; 4.ana (4 jasynda qus birinshi ret jumyrtqalap ana bolady) 5.qumtúlek; 6.qýtúlek (5-6jasqa kelgende qus týǵandyqtan túlemeı qalady, sol sebepten qumtúlek, qý túlek deıdi); 7.muztúlek (7 jasynda qus týmaı tý qalady, sol sebepten muztúlek deıdi); 8.qana; 9.balabarshyn; 10.tulymyr; 11.sana (Bul sana degen sóz osydan keıin jas joq, ony óziń sana, tap degeni).
Búrkittiń basy. Keshkil bas. Basy onsha úlken emes yqsham, kishkene, sopaqtaý shyqshyty qabaqty keledi, tumsyǵy juqa, jelke júni jonyna tógilip túspegen, qysqa. Jalpy keshkil degen kishirek, keıki degen sóz, mysaly jylanbas degen qyrandyqtyń belgisi bolǵandaı, bul keshkil degen yqshamdyqty bildiredi. Tumsyǵy juqaltań uzyndaý, al bas qańqasynyń eni yqsham bolady. Sh.Jáńgiruly boıynsha:«Keshkilbas qustyń mılyǵy kishirek, tumsyǵyndaǵy sary terisi men kók múıiziniń aıyrylǵan shekarasy qaramaqqa sál batyńqylaý nemese oıazyraq kórinip, kók tumsyǵy sháýshıgen bolady».
Jalpy qusbegiler keshkilbas, keshkil tumsyq, keshkil mańdaıdy qyrandyq belgi dep tanıdy. Mundaı qusqa «kezegen keshkil» dep ataq ta beredi.Qyrǵyz halqynda da «kechkıl týmshýk» qusty qyranǵa sanaıdy. B.Soltonoev: «Kók tumsyq, kók aıaq, tumsyǵy uzyn, keshkil, tós súıegi múıizdi jáne qyrly bolat» dep jazady.
Jylanbas. Basy suqsıyńqy, suńǵaq, kózi qabaqty, eki shyqshyty shyǵyńqy, tóbesi sopaq. Ańǵa asa jaramdy, alǵyr qyrannyń belgisi. Sh.Jáńgiruly boıynsha: «Jylanbas qustyń eki shekesi qysyńqy, mılyǵy kishirek, mańdaıynyń ústi tar keledi».
Baqabas. Tóbesi jalpaq, tumsyǵy negizi qysqaltań, tushtıǵandaý bolady. Ańǵa barýy sarań, mundaı qustar kóbinde erkek sarshadan shyǵady, ondaıdy «sarsha, buqatana» dep kóńil jubatyp ta ataıdy, ıaǵnı onsha qyran emes. Naǵyz qyran qolǵa túspegende osy buqatananyń ózin de baýlyp ańǵa túsire alady minisker qusbegi. Sh.Jáńgiruly boıynsha:«Jalpaqbas qustyń eki shekesi shyǵyńqylaý, mılyqty keledi.Mundaı qustardy baqabas dep te ataıdy. Baqabas qustar uly deneli qustardan kóp kezikpeıdi, qaıta buqatanamen óte kishkene sarshalardan kóp kezdesedi».
Búrkit kóziniń syny. Jadaǵaı kóz. Adamǵa meıiri az, jaltaqoılaý, ańǵa da sarań barady. J.Babalyquly jazýynsha, «Kózdiń arty jazań, jaıdaq, taıqy kelse, mundaı qus júreksiz, jaltaq, jasqanshaq bolady deıdi de, kergen túlkige túspeıdi dep esepteıdi. Qusbegiler tilinde jaıdaq qabaq qus «kergenge túspes ker jaıdaq» dep atalady».
Jylan kóz. Kóz uıasy kishileý, kóziniń syrty oıyqty, óńis qabaq, kóregen, bul qyrandyqtyń nyshany.
Sý kóz. Sánge bolmasa ańǵa barmaıdy, kóziniń aldy móltildep sýǵa tolyp turady. Jaltaqoı, qorqaq keledi.
Saıat qusynyń kóz janarynyń óń-túsi, búrkittiń týǵan jeriniń reńine, ıaǵnı jaǵyrafııalyq ortasynyń ereksheligine baılanysty qalyptasatyndyqtan soǵan baılanysty atalady, sýretteledi. Mysaly: sarshegir, kókshegir, qumshegir, t.s.s. Sh.Jáńgiruly boıynsha: «Búrkittiń kóz bitimi ártúrli bolýyna qaramastan qaıta qabaǵy bıik, kózi shúńirek, ishkeri bitken bolsa, búrkit alymyr keledi deıdi. Eger búrkittiń qabaǵy bıik emes, juqalań, kóziniń artqy jaǵy jaıdaq kelse, ondaı qustardy jaltaqoı, qashaǵan nemese aınymaly júreksiz deıdi».
Mońǵolııalyq qusbegi T.Saýyrjanuly dereginde qyrannyń janaryna qatysty «toǵaıly kóz» degen ataý da kezdesedi: «Anyqtap qaraǵanda shatynaǵan sarǵysh kózderiniń qarashyǵynyń aınalasy kúzdegi saryala tartqan shoq-shoq toǵaıdyń sýreti ispetti elesteıdi».
Búrkittiń kózi erekshe ótkir bolady, ol týraly qusbegiler «Altaıda tomaǵasy tartylǵan qyran Saýyrdaǵy túlkini kóredi» dep ásireleıdi.
Búrkittiń tili. Qyltyldaǵan qyzyl til. Bul kúıshil, kúıden jańylǵysh bolady, bap talǵaıdy. Bul týraly J.Babalyquly «baptyń azyn da, kóbin de unatpaıtyn qyzyl til» dep jazady.
Qanǵa toımas qara til. Bul naǵyz qyrandyqtyń belgisi. M.Tástembekuly qoljazbasynda «Qalyń erin, qara til, qanǵa toımas, qansha qymbat alsań da basyn joımas» degen músindeý bar. Mundaı qusty J.Babalyquly «baptyń artyq-kemin de elemeıdi» deıdi. El arasynda mynadaı óleń bar:
Qalyń erin, qara til,
Barlyq qustan jany asyl.
Óndirshekti, ór minez,
Óziń baptap sala bil.
Bolbyrańqy boz til. Bul kúı tartatyn, ańǵa barmaı áýre etetin osal qustyń belgisi. J.Babalyquly «Baby qıyn, kúıi qatty, tilin tappasań zar kúıine túspeıtin, qyrlanyp-syrlanyp, quıqyljyp-qubylyp qalatyn qustyń tili bozǵyl tústi keledi deıdi» dep jazady.
Sonymen birge qustyń ezý shybyǵyn da (ezýin) birneshe túrge bóledi. Máselen, osy Sarshegir búrkit ezýli emes, al qarymdy qustardiki ezý shybyǵy qaıyrylyp jatady. Al bul sarshegir orta súıekti qus bolǵandyqtan ezý shybyǵy da sál yqsham deýge bolady. J.Babalyquly salpy ezý, syzdyqty ezý (syzdyqty peren), jyryq ezý uǵymdary qyrandy daralaıtyn erekshe qasıet ekenin aıtady.
Búrkittiń tumsyǵy. Bul týraly syndy Sh.Jáńgiruly deregi boıynsha beremiz, sebebi Q.Toqtaýbaıuly ol týraly málimet aıtpady.
Qylysh tumsyq. Aldynan qaraǵanda beıne qylysh tárizdes, jup-juqa kórinip turady. Astyńǵy ıegi (jaǵy) túzý, ezýiniń kemer shybyǵy pyshaqtyń syrty sııaqty syrtyna qaıyrylyp bitken, taǵy da tumsyǵynyń sary terisi men kók múıiziniń arasy jabysqaq bolmaı, qaıta málim mólsherde jiktelip turady. Bul asa tolymdy syn. J.Babalyquly mundaı qyrandy «qylysh tumsyq qyryp sal» dep jazady.
Qalyń tumsyq. Tumsyǵynyń ústi qońyraıǵan, aldynan qaraǵanyńyzda dúrbıgen qalyń, astyńǵy jaq súıegi sál ústine qarata qıystaý bolady, mundaı beıneles qustardy ár qandaı jáne úlken bolýyna qaramastan asa bapshyl qyran emes dep qaraıdy. J.Babalyquly mundaı búrkitti «oraq tumsyq» dep jazǵan.
Súıir tumsyq. Tumsyǵynyń múıizi uzyn, astyńǵy jaǵy da túzý, ezý shybyǵy qaıyrylǵan bolyp, tek ımek tumsyǵynyń ushy ǵana quddy qaraqazdyń tumsyǵyna uqsaıdy. Mundaı bitimdi qustardy saıatkerler eń alǵashqy qus pirisi Jalaıyr Shora «Qarǵa tumsyqty qus salmadym, Qashar bitimdi at minbedim» dep armandaǵan eken deı kelip, «qarǵa tumsyq qaıytpas, qalyń tumsyq baıytpas, qylysh tumsyq qyrǵyn» degen támsilmen qorytyndylaıdy. Anyǵyraq aıtqanda, bul bitimdi qustar sırek kezdesedi.
Buǵan baılanysty halyq arasynda mynadaı óleń bar:
Qarǵa tumsyq qus salmaı,
Qashar tuıaqqa er salmaı
Saıatshylyq óneriń,
Jarı qoımas bap bolmaı.
Qustyń tumsyq synyna baılanysty Mońǵolııadaǵy qusbegi Báıteı Bábıuly myna óleńdi aıtyp berdi:
Keshkil tumsyq, sarsholaq,
Ózi qaǵyp, ózi alar,
Baqytty janǵa kez bolar.
Quzǵyn tumsyq, qysyq kóz,
Qyz berseń de tabylmas.
Shubarbalaq, shynjyr tós,
Keregeńdi keptirmes.
J.Babalyquly súıir tumsyqty «keshkil tumsyq» dep baıyptaıdy: «Búrkit tumsyǵy uzyn, súıirleý kelse tumsyqtyń ústi túsińkileý (oıqyl) kelse, qusbegiler muny keshkil tumsyq deıdi. Keshkil tumsyqty qus ushqysh,kezgish, shúıip shabyttaǵysh keledi dep qaraıdy. Oǵan «kezegen keshkil» dep at qoıyp, aıdar taǵady». Akademık Á.Marǵulan «Qyran qustardyń tumsyǵy biteý bitken áldi, keıki tumsyq, murnynyń ımegi ishine qaraı túsińki keshkil, tanaýynyń tesigi keńsirigine kese kóldeneń úńireıe bitken keń, ysqyrǵanda, sańqyldaǵanda daýysyn ádemi ashyq shyǵaryp turady» dep jazady.
Búrkit aıaǵynyń syny 1. Jarǵaq aıaq. Qyran emes, «jarǵaq aıaq jarytpas» degen sóz bar. Sh.Jáńgiruly «Aıaq terisin eki túrge aıyrady… Ekinshisi, jarǵaq aıaq dep atalady: búrkittiń jilinshik júninen tómengi aıaq terisi taýar bylǵarynyń syrty sııaqty maıda bolsa, Qudaı urǵany deı berińiz» dep jazady. J.Babalyquly muny «taqyr aıaq» deıdi.
2. Bujyr aıaq.Bujyr aıaq nemese qojyr aıaq qyrandyqtyń belgisi. Bul týraly Sh.Jáńgiruly «Birinshisi, bujyr aıaq dep atalady da, munyń aıaǵynyń syrtqy jalpy qyshyry kóksaýyrǵa uqsas, búrshikti bolyp, qolmen sıpaǵanda tikenek tárizdes bilinip turady. Munyń da erekshe qyshyrlysy men ortasha qyshyrlysy bolyp, saıyp kelgende, bujyr aıaq dep atalyp, bul beıneles bitim búrkit jóninen alǵanda, basty oryndaǵy baǵa esepteledi» dep jazady.
Al J.Babalyquly: «Búrkit saýsaǵynyń ústindegi býyn-býyn budyrlardy qusbegiler «bolat» dep ataıdy…Saýsaqtyń ústindegi býyn-býyn bolat budyry bes býyndy ári qalyń, ári kóterińki bolsa, syn tilinde bul «qojyr aıaq» delinedi. Bolaty tórt, úsh býyndylary da túlkini alýǵa jaraıdy. Al bolaty úsheý bolǵanymen juqa, syptyǵyr kelse, ol «taqyr aıaq» delinedi de, túlkige shamasy kelmeıtin qus qataryna qosylady» dep jazady.
T.Saýyrjanuly «tórtten beske jetken badanadaı bolat tastary synshylardyń tańdaıyn qaqtyrady» dep jazady. Shaıahmet Jáńgiruly «Búrkittiń saýsaqtarynyń ústindegi tastary júgeri dánine uqsas domalaq bolady. Búrkitshiler muny aıaǵynyń tasy dep ataıdy. Eger osy tas tórt saýsaqtyń ústinde tep-tegis tórtten bolsa, onyń mańdaıaldy syny bolady nemese ortańǵy saýsaǵynyń tasy tórteý bolyp, basqa salalary úshten bolsa da úmit kútý kerek. Sanaǵanyńyzda, tórt saýsaǵynyń tastary túgel úshten bolsa, ondaı qustardyń kádege jaraı qoıýy ekitalaı» dep jazady.
Derekterdi saralaǵanda tas degen ataýdy kóbinde qusbegiler «bolat tasy» dep te ataıtyny belgili boldy. Mysaly, eń qyran qusqa Besbolat degen ataq bergen. Alaıda bolat tasy degen ataýdy búrkittiń tuıaǵynyń bolatymen shatastyrýǵa áste bolmaıdy. Qyrannyń tuıaǵynyń bolaty týraly Sh.Jáńgiruly «Alymyr qustar jóninde» degen maqalasynda «Tuıaqtarynyń túbi quddy sıyrdyń múıizi sııaqty byltyǵyr, ushy ınedeı úshkir bolyp, ár tuıaǵynyń bir jaǵyna jabysyp bitken pyshaqtyń júzindeı tabıǵı múıizin «tuıaǵynyń bolaty» dep ataıdy» dep jazady.
J.Babalyquly bul bolatty «pyshaq» dep ataıdy: «Tuıaqtyń baýyry oıyq, ózek bolady da, ózektiń eki jaǵy tuıaq múıizimen kómkeriledi. Osy múıiz ári bıikteý, ári ótkir bolǵandyqtan «pyshaq» dep atalady. Pyshaqtyń ótkirligi –jaqsylyqtyń nyshany» dep jazady.
Asqan qyran qus tuıaǵynyń osyndaı pyshaqtaı ótkir bolatymen alǵan ańynyń ishin jaryp ta jiberetin bolǵan. Ondaı qyrandy «ishjarǵysh» dep atap ketken. Keıde búrkit túlkige kóp túsip, tuıaǵynyń bolaty muqalǵan bolsa, qusbegiler ony pyshaqpen qyrlap, jonyp, ótkirlep qoıatyn bolǵan. «Tegeýrini temir úskideı» degen teńeý de osyndaı qasıetke baılanysty aıtylsa kerek.
3. Aryq aıaq. Q.Toqtaýbaıuly málimeti boıynsha bul qus ta alymdy bolady.
Bul jaıynda ol «Aryq aıaq alymdy, salaly aıaq salymdy, bujyr aıaq qarymdy» degen syndy aıtyp berdi.
Búrkittiń aıaq synyna baılanysty halyq arasynda mynadaı óleń kezdesedi:
Bujyr aıaq, kóksaýyr,
Buǵan bolmas tosqaýyl.
Jarǵaq aıaq jarytpas,
Jabyla baptap baqsa aýyl.
Bujyr aıaqty keıde qojyr aıaq dep te ataıdy. Q.Toqtaıbaıuly: «Búrkit kók aýyz, kók tumsyq, kók aıaq, ezý shybyǵy da kók bolsa,«kók doly qyran» atanady. Mundaı qus ańnan esh qaıtpaıdy, qol-aıaǵy, qanat-quıryǵy jaraqattansa da, qoryqpaı qaıta umtylady» deıdi.
Mysaly, mynadaı óleń bar:
Juqalaý kók tumsyǵy, kelse jalpaq,
Meljemdi qojyr aıaq, buty taltaq.
Kóz aýdany shúńirek, keshkil mańdaı,
Keń ıyq, sany jýan, tósi shalqaq.
Búrkittiń tuıaq syny jáne tabanynyń (jerbasarynyń) búrshik tomarlary. Q.Toqtaýbaıuly búrkittiń taban astyndaǵy búrshigin tomary dep atady, ony J.Babalyquly «bezi» deıdi. Ǵalym bylaı dep jazady: «Saýsaqtarynyń taban astyndaǵy bulshyq búrtikteri «bez» atalady.Taban qyshyry qalyń jáne emshek-emshek búrtikteri (bezderi) iri bolyp, ásirese kóbesiniń astyndaǵy shetki bez emshektileý kelse, myqtylyqqa jatady. «Ańdardy búrkit tuıaǵymen emes, tabanyndaǵy búrleri – bezderi arqyly qysyp óltiredi» degen sóz bar».
1. Aıýtuıaq qultaban. Bul jumysker qul sekildi tabany qap-qara, qujyr-qujyr, jarylǵan bojyr, jalańaıaq júrgen quldyń tabany sekildi qarýly degen sóz.
2. Shege tuıaq ultaban. Bul da qyrannyń belgisi, tomary sıyrdyń tilindegi túkterdeı usaq-usaq búrshikti, qyshyrly bolyp keledi.
3. Syrǵatuıaq maıtaban.Úkituıaq dep te atalady. Ol sarshanyń belgisi, onda búrshikter az bolady, qyran emes.
Qyrannyń tuıaq pen taban ólshemderi týraly minisker qusbegi Sh.Jáńgiruly: «Jıren tuıaq, qara tuıaq dep ekige aıyrylady da, «jıren tuıaq jibermes, qara tuıaq qaıtpas» delinip, tuıaqpen jerbasaryn (tabany) qosyp, «shege tuıaq qultaban, sheńber tuıaq ultaban, ıir tuıaq ıt taban» dep tujyrymdaıdy. Tuıaǵy jıren nemese qara bolýyna qaramastan, tuıaǵynyń túp jaǵy jýan tuqyldy, ushy úshkir, ortań tuıaǵynyń sol jaǵyna jabysyp bitken múıiz jaly (bolaty) pyshaqtyń júzine uqsas ótkir bolsa, jáne tuıaǵy qysqalaý shege tárizdes bolyp, jerbasar maıtabany qalyń bitip, asty aıyrylyp-aıyrylyp tursa, muny «shege tuıaq qultaban» deıdi. Bul – eń birinshi qyran ólshemi. Tuıaǵy qaramaqqa uzyndaý tuǵyldy bolyp, ımegi jón ǵana, sheńberi keńirek bitken bolsa, ózi bolattyraq kelse, taǵy jerbasary qalyń beıne balalardyń jaz kúndegi jalań aıaq tabany sııaqty qolyńyzben ustaǵanda bujyrlanyp bilinip tursa, bul «sheńber tuıaq ultaban» delinedi. Bul ólshem ekinshi orynda turady. Qaısy tuıaq bolýyna qaramastan túbi názik uzynsha bolyp, doǵa porymdas ıirilip bitse, jáne ıttiń maı ókshesi sııaqty maıtabansyz bolsa, mundaı qustardy «ıir tuıaq ıt taban, qyran emes» dep qorytyndy shyǵarady» dep jazady.
Uly Abaı Kótibaq degen adamnan alǵan Bóstek degen búrkiti týraly bylaı degen:
Bóstegim, qutyldyń ba Kótibaqtan?
«Kúıshil» dep babyn bilmeı kiná taqqan.
Qultaban, keskil tumsyq Bóstekbaıym,
Kisige bos berermin bir min tapqan.
Derekterdi saralaǵanda qultabandy keıde kúńtaban dep te ataıtyny baıqalady. «Ertede qul men kúńder kúndiz-túni jalańaıaq, jalańash otyn shaýyp, ot jaǵyp, mal saýyp, qurt qaınatý sııaqty aýyr jumystar istegen. Sondyqtan qul men kúńniń aıaq-qolyn kús basyp, túıeniń tabany sııaqty múıiz bolyp ketetin. Sonymen qatar ol adamdar eńbekten erinbeıtin, qıyndyqtan qorynbaıtyn batyl bolǵan. Búrkittiń bir tegin kúńtaban dep ataý osydan shyqqan».
Osyndaı bógenaıly synǵa baılanysty el arasynda mynadaı óleńder bar:
Qalyń erin, qara til, qanǵa toımas,
Qansha qymbat alsań da basyn joımas.
Jıren tuıaq shubardy taýyp salsań,
Jaza ustasa jáne ushyp áste qoımas.
Shege tuıaq, qultaban,
Sheńber tuıaq, ultaban.
Qanjyǵasyn qandaıdy,
Babyn taýyp jumsaǵan,
Ityryqqa túsirer,
Iir tuıaq ıt taban.
Búrkit qanatynyń syny. 1. Qumaı qanat. Qanatynyń turqy uzyn, ushy ımekteý oraq sekildi, bul ushqanda shaban ushady da, ańǵa sarań túsedi. Iaǵnı ańǵa jaı barady, ushýy qopaqtaý, júrmeıtin at sekildi shabandaý.
2.Qylysh qanat. Qanat shalǵysy qylyshqa uqsas, ushy sál ıindeý, túzý. Alys-jaqyn demeı shapshań ushady, kórgenin qutqarmaıdy. Ańǵa shapshań barady, mergen túsedi, kórgenin qutqarmaıdy.
3. Shyl qanat. Quıryǵy uzyn bolady da, qanaty qysqa, eki qanatynyń shalǵysynyń ushy sál ǵana aıqasqan, ushar kezindegi balapannyń qanatyndaı ǵana kólemdi. Ańǵa eki túspeıdi, óte mergen túsedi, epti, mergen, naǵyz qyrandyqtyń belgisi.
Sh.Jáńgiruly «Birinshi quzǵyn qanat, ekinshi qumaı qanat, úshinshi shyl qanat. Quzǵyn qanat, eki jaǵyndaǵy altydan on eki shalǵysynyń ushy túzý bolyp, aıqasyp turady. Qumaı qanat shalǵylarynyń ushy oraq porymdas bolyp, ımektelip aıqasady. Al shyl qanat deıtin túri neken-saıaq kezigedi. Mundaı qus balapan jasynda eki jaq shalǵysy qysqa bolyp, tek shalǵynyń eki ushy ázer aıqasyp turady da, keıin túlekke otyrǵan saıyn uzaryp jetiledi. Mundaı qusty «balapanynda kók borbaı, tirneginde qý borbaı, tas túleginde barlyq músheleri tolysady» dep baǵalaıdy. Jınaqtap aıtqanda, quzǵyn qanat pen shyl qanat – ushqyrlyq pen alǵyrlyqtyń ólshemi. Qumaı qanat ushymy jaıbyr, shaban, alymy azdyǵynyń belgisi» dep jazady. El arasynda bul aıtqan synǵa baılanysty mynadaı óleń taraǵan:
Balapanda kók borbaı,
Tirneginde qý borbaı.
Tolysar ma balapan,
Tastúlekke jyl tolmaı.
Quzǵyn uıqy, shyl qanat,
Alǵyrlyqtyń belgisi.
Qumaı qanat, shaban at,
Jaıbyrlyqtyń belgisi.
Búrkittiń qaptal qaýyrsynynyń syny. 1. Alma japyraq. Júni dóńgelek, teńbil. Kúı tartpaıdy, naǵyz qyrannyń belgisi, ózi tabıǵı babynda turatyndyqtan ańkós.
2. Terek japyraq. Alma japyraqqa qaraǵanda kúıshil, qalypty orta etimen ustaǵanda, bappen qaıyrǵanda ańǵa bara beredi.
3.Tal japyraq. Bul óte kúıshil, ań alýy sırek. Qaptal qanaty tal japyraǵy sekildi usaq bederli bolǵandyqtan solaı atalady. Bul qusty asa baptaǵanda ǵana ań alady, óte bap talǵaıdy.
Bul týraly J.Babalyquly «Búrkit júni tabıǵaty jaǵynan usaq júndi, iri júndi bolyp eki túrge bólinedi. Qusbegiler júnderdiń ushy úshkil, jińishke, elibteri tar, qııaqtylaý kelgenderin usaq júndi nemese «tal japyraq júndi» dep ataıdy.Júnderdiń ushy doǵaldaý, dóńgelekteý, elibteri keń qııaqtylaý kelgenderin iri júndi nemese «torańǵy japyraq júndi» deıdi. Keıbir qusbegiler júnniń osy eki túrine qaraı usaq júndi qusty – kúıtshil, baby, talǵamy, qatty qus dep, iri júndi qusty – kúıi, talǵamy, baby, jeńil, asa kóp bapty tilemeıdi dep baǵalaıdy» dep jazady.
Búrkit sanynyń syny. Sany tolyq tutamnan asyp tursa, «shoqpar san» dep ataıdy. Sany bir tutam, bir eli bolsa ol túlkilik deıdi. Al bir tutamnan kem bolsa, sarsha bolady. Sany jýany bolýy – balýandyqtyń belgisi. Sanynyń mólsheri alyp qustardiki bir tutam, tórt elige deıin jetedi.
Bul týraly Sh.Jáńgiruly «Et mólsherinen aıtqanda, san eti nazarǵa alynyp, zor denelileriniki – bir tutam, tórt eli, bir tutam úsh eli, bir tutam, eki eli dep ólshenip, bul ólshemge tolmaǵandary sarsha, kishkeneler qataryna jatqyzylady. Uzyn deneli qustardyń sany birkelki, syptyǵyrlaý bolyp, muny «serke san» deıdi. Dóńgelek deneli qustardiki sanyn ustap kórgende, tolarsaǵynyń joǵarǵy jaǵy domalaq bilinedi de «shoqpar san» dep atalady» dep jazady. El arasynda «sadaq san», «jalpaq san» degen ataýlar da kezdesedi.
Bul týraly halyq óleńinde bylaı deıdi:
Tutam tórt eli sany bar,
Qolǵa túspes janýar.
Uzyn tura, serke san,
Ashqaraq minez baby bar.
Dembelshe qyran degdardyń,
Tuıaǵy keppes qany bar.
Mundaı qustar qazaqqa,
Ilýde bireý tabylar.
Jemsaý súıegi, alqa ólshemi. Bul týraly Q.Toqtaýbaıuly aıtpaǵandyqtan Sh.Jáńgiruly málimetin keltiremiz: «Jemsaýynyń oryny «alqa» dep atalady, judyryqty túıip alqasyna usynǵanda, tórt saýsaqtyń basy syıyp ketse jáne tósindegi jara bitken qańqa qyr súıeginiń syrtqy beti qalyń bolsa, ıakı qoı jaýyrynynyń syrtqy qarmaǵy sııaqty sheti qaıyrylyp bitse, asa kóńildegideı bolǵany». Bul týraly T.Saýyrjanuly «Búrkittiń alqasy keń, moıyn súıegi jýan, ırekteri ótkir.Tós súıegi jaldy, súrinshegi úshkir, mol, aıyrshaǵy keń ekenin sanap kórdi de «kergennen qaıtpaıtyn súrimdi qyran eken» dep kesip-pishti» dep jazady.
Osy syn týraly halyq arasyna mynadaı jyr joldary taralǵan: «Sańǵyrý júni sabalaq, alqaly ker, óndirshekti, ór minez, qaıtpaıtyn er», «Sańǵyrý júni sabalaq, alqaly ker, taqysy, búkisi joq qomaǵaı er»;
Jemsaýy jumyr alqaly,
Tós súıegi qańqaly,
Bolsa túlki qutylmas,
Atqa minseń arqaly.
Quıryq aıyrymy. Bul týraly Sh.Jáńgiruly málimetin beremiz: «Ásilinde, qustyń quıryǵy on eki tal bolady. Búrkittiń balapan, tirnek, tastúlek, ana jasyna deıin quıryq pen qanatynyń asty aq bolady. Tek ana jasynan ótkende qaraıady («Adam qartaısa aǵarady, qus qartaısa qaraıady» degen maqal bar. Qartaıǵan saıyn aq júni azaıyp, qylańdary joıylyp, barandaı bastaıtyndyqtan kári búrkitti «barshyn», «barqyn» dep ataý qalyptasqan. A.Toıshanuly). Balapan jasynda quıryǵynyń ushynda tórt elideı qarasy bolady. Onan joǵary jaǵy aq bolady. Anyqtap qaraǵanda, quıryqtyń ortasyndaǵy shybyqtyń eki jaq aq elpinde azdaǵan shashyrandy, qara noqat belgileri bolsa, ony «qara tarlan, jaı tarlan» dep tujyrym jasap, «súrimdi qyran shyqpaıdy» delinedi. Eger quıryqtyń elpindegi shashyrandy noqattary qyzǵyltym reńdi bolyp bitken bolsa, onda «naǵyz qyzyl tarlan, qan tarlan» dep atalyp, qyran synyna tolǵany. («Tarlan salǵan taryqpas» deıdi A.Toıshanuly.) Quıryqtyń astyna qosylyp bitken sańǵyrý júni de uzyn, tolyq bolýy – shart jáne tolarsaǵyn ustaǵanda, basbarmaqtyń basqy býynymen tolyp shyqqany abzal. Endi bir jaqtan butynyń arasyndaǵy ashamaı súıeginiń arasyna eki saýsaqtyń basy syısa nemese bir barmaqtyń basy keń aınalyp tursa, «aıyr súıek ashamaı, arasy keń» dep Abaı atamyz aıtqan ólshem – osy. Eger ashamaısyz biteý (tuıyq) bolsa, jaqsy bolmaǵany, asa kúıshil bolǵany dep qaraıdy». J.Babalyquly «Aıyr súıek – bul qus denesiniń artqy esigi, oıyǵy» dep túsindiredi. Mysaly:
Aıyr súıek ashamaı arasy keń,
Bolsa jaqsy, buldaǵy bir qarar jer.
Q.Toqtaýbaıuly bylaı deıdi: «Sonymen birge el aýzynda aıtylyp júrgen «Qaraqasqa qyran» degen bolady. Ádette búrkittiń quıryǵy on eki tal bolady, al qaraqasqa degen erekshe qyrannyń quıryq sany on tórt bolady da, eń shetki qysqaltań eki quıryǵy shymqaı aq, al quıryǵynyń dál ortasyndaǵy eki quıryǵy tarlan bolmaı meńsiz qara bolady da, ony sol sebepten «qaraqasqa qyran» deıdi qart synshylar.Mundaı qus zady asa sırek bolady. «Qaraqasqa qasqyr alady» deıdi el sondyqtan».
Akademık Á.Marǵulan bul jaıynda: «Er bitimdi, elgezek bolyp, tý quıryǵy biryńǵaı aq, ush jaǵy qara bolyp tursa, mundaı qusty saıatshylar «nesibeli baıqasqa» dep ataıdy. Óıtkeni ol eshbir jaǵdaı tilemeı, ańǵa qansha qossa da, jalyqpaı ala beretin, kónbis qyran búrkittiń tegine jatady» dep jazady.
Q.Toqtaýbaıuly «Sonymen birge «qyjaly qyran» degen uǵym da bar. Onyń qanatynyń astyńǵy serbeginen, ıaǵnı qanatynyń astynan jeke shyqqan bir súıem nemese bir qarys ıirilip baılanyp shyqqan qysqa bir tal qaýyrsyn bolady. Ol ańǵa oqtalyp-suptalyp, bizdiń tilmen aıtqanda, shoqpardaı bolyp denesin jıyp shúıilgende qanatynyń astynan yzyldaǵan, ýildegen erekshe bir daýys shyǵaryp, túlkiniń záre-qutyn ushyrady» deıdi.
Akademık Á.Marǵulan bıologııa ǵylymy baıtaq otanymyzda mekendeıtin búrkitterdi bes topqa bóletinin aıta kele, el saıatshylary olardy meken etken jeri men júniniń túsine qaraı 12 túrge bóletinin jazady: «Oraldyń aqıyǵy» (Qusbegiler bul jaıynda «Oraldyń oraýyzy», «Oraldyń zor tabany», «Tapsań qustyń oryn sal, tappasań zoryn sal» deıdi A.Toıshanuly), «Altaıdyń muzbalaǵy», «Qazyqtynyń qarakeri», «Qumnyń qyzyl kózi», «Jelektiniń jıren tuıaǵy», «Ertistiń sarsholaǵy», «Qaraǵaıdyń qońyr alasy», «Esbalaqtyń esersoǵy», «Deresinniń shubary», «Janbaýyrdyń jarǵysh tuıaǵy», «Óltirmeı bermes Ótegen», «Nesibeli baıqasqa».
Etnograf-ǵalym B.Kámalashuly búrkittiń tek-turpatyna qaraı 94 ataýy bar ekenin jazady. B.Soltonoev qyrǵyzdar búrkitti 65 túrge aıyryp, ishinara 19 uryqqa (tuqymǵa) bóletinin jazady.Bul atalǵan on toǵyz tuqym ishinde qazaqqa uqsas ataýlary «bıdaıyq (kórmedik deıdi), alyp qara qus, chógóól (shógel), shashkalań sary (sasqalaq sary), baıkashka (baıqasqa) jáne t.s.s.
Qazaqtaǵy qyrannyń keıbir sırek ataýlaryna toqtalsaq, Á.Marǵulan Alataý, Pamır, Altaı taýlaryn mekendeıtin shúgel (shógel) qyrannyń úsh túri «muzbalaq shúgel», «shashaqty shúgel», «súıeldi shúgelge» jeke-jeke minezdeme beredi: «Shúgel qyrandardyń tirshiligi kóbinese bıik taýdyń ishindegi arqar, kıik, qasqyr sııaqty ańdardan toıat alyp ádettengendikten, eshbir jandy zattan qoryqpaıtyn er, túsi sýyq, óte tákappar keledi» dep jazady.«Abaı joly» romanynda uly aqynnyń Qarasholaq degen búrkiti «Janbaýyr Shógeldiń» teginen ekeni aıtylady.Mońǵolııalyq T.Saýyrjanuly da «Janbaýyrshógel» degen erekshe qyrannyń syr-sıpatyna toqtalady. Baıaǵyda Sarsholaq degen búrkitinen aıyrylǵan taǵy bir qusbegi «Qyr muryndy, qıǵash qas, shógelim-aı, Kózdiń jasyn kól qylyp tógemin-aı» zarlaǵan eken desedi.
Mońǵolııalyq qusbegi Dáýithan Zamby búrkitti tórt túrli tek-turpatqa jiktep aıtty: «aqıyq, kenesary, buqatana, sarsha». Onyń pikirinshe, aqıyq pen kenesary búrkittiń eń alǵyr qyrany, al buqatana olarǵa jetpeıdi, kúıshil, ony myqty qusbegi baptasa ǵana túlki alǵyzatyn kórinedi.
Demek, Kenesary Qasymulynyń esimi kenemen emes, aspan sermendesi qyran zatyna yrymı sabaqtastyqty ańǵartady.
T.Saýyrjanuly «Búrkittiń erkegin sháýli, urǵashysyn uıabasar deıdi. Sháýli baqabastaý, bitimi tórtbaq, uıabasardan kishirek, saýsaqtary byltyǵyr, qanat-quıryǵy kelteleý bolady. Sháýliden ótkir qyran shyqqanymen uıabasarǵa jetpeıdi. Búrkittiń budan kishiregin buqatanaǵa jatqyzady. Ol kúıine kelgende birlep-ekilep túlki alýǵa jaraıdy. Eń kishkene azǵynyn sarsha deıdi. Sarshanyń túlkige áli jetpeıdi, usaq qoıan, tyshqan sııaqty jándikterdi ǵana alyp jep kúneltedi. Buqatana men sarshanyń aýdandy tegi sháýliden shyǵady» dep jazady. J.Babalyqulyna 1978 jyly Batys Qazaqstan óńiriniń qusbegisi Esirgep Farıdınuly «buqatana, bárin, sháýli» degen qyrannyń túrleri bar degen derekti aıtyp bergen.
Jalpy, eskerte ketetin másele, Qytaı, Mońǵolııa, Qazaqstan, Qyrǵyzstan sekildi elderdegi ǵylymı basylymdarda kóptegen zertteýshiler búrkit synyna qatysty dástúrli uǵymdardy qate jazý oryn alady. Mysaly, kóbinde «keshkil» degendi «kekshil», «buqatanany» «buqatanaý», «turǵydany» «tuǵyrda», «túlki kerip tura qaldyny» «túlki kórip tura qaldy», «qyran tilep ushtyny» «qyran túlep ushty» degen sekildi jańsaqtyqqa jol beriletindikten, osy mándes eskilikti ataýlarǵa abaı bolǵan oryndy.
M.Áýezov «Ańshylyqtyń úmit, qýanyshy kóp. Ystyq ottaı qyzýly mınýty kóp, maǵynaly ómir. Ańshylyqta kisini aqyn kúıine jetkizetin sezim kúıi kóp. Bul – salqyndap ketken kári aqyldyń ómiri emes, súıgen ǵashyǵyńdy saǵynyp kelip, kúlip-oınap ótkizgen kúndiz-túnindeı ystyq sezim ómir. Óıtkeni bir mınýttyń ishinde qýantatyn da, júdetetin de kúılerdi keshiredi. Sonyń bárin aıtyp júrgendikten ańshynyń tili sheshen, qııaly júırik. Búrkittiń ushqanyna, túlkiniń qutylmaq bolǵan aılasyna, qusshynyń ebine arnalǵan talaı sheshen sózder bar. Ańshylyq ómirinen ilgeri-sońǵydan qalǵan talaı qyzyqty, jandy, sulý áńgimeler kóp» dep jazǵan edi.
Qyrannyń syny men syry, keskini men kelbeti, minezi men dili týraly halyq óleńderiniń shuraıly tili, baǵzy poetıkalyq mán-maǵynasy alýan qyrly, ajarlyda astarly ekeni baıqalady. Máselen, myna óleńde tomaǵa tartqan qusbeginiń sol mezettegi kóńil-kúıi, shabyttap shúıgen has qyranǵa aq tilegi arnalǵan:
Shynjyr balaq, shubar tós,
Imek tumsyq, qandy kóz.
Tomaǵańdy tartaıyn,
Aldyńnan túlki bolsyn kez!
Erkesiń búrkit jer, kókte,
Ustaı kór, baryp tez jet te.
Aıbarynan túlkiniń,
Aıbynbaı baryp sheńbekte.
Qanjyǵymdy qatyryp,
Atymdy bosqa terletpe!
Á.Marǵulan qusbegi sonarda kúnine 10-15 túlki aldyrý úshin kúnine 30-40 shaqyrymdaı jol júretin kezi bolatyndyqtan, kómpis qarýly attyń qajet ekenin aıtady. Qyrǵyzda «Búrkit salsań Altaıdyń qyzyl túlkisin kıersiń, qarshyǵa salsań, qalja jep, jazǵa jaqyn bolǵanda atynyń basyn qarǵa jeıt» degen támsil bar. Óleńde saıatshynyń «Atymdy bosqa terletpe» deýi – sol mashaqatty áýre-sarsańnan aýlaq bolýdy qalaýy.
HVIII ǵasyrda ómir súrgen dep ańyzdalatyn áıgili qusbegi, Qojambet soıly Jáńgódeı deıtin qusbegi aıtty degen myna óleńge nazar salaıyq:
Qaıqy erin, qylysh tumsyq,
keshkil mańdaı,
Shúńirek, qyzyl kózi, jaqqan shamdaı.
Keń topshy, suńqar qanat,
quzǵyn quıryq,
Qanisher, qara tildi, jyryq tańdaı.
Tarqaıdy qolyma alsam, serqumarym,
Qus pirim Shora babam tapsyrǵandaı!
Mundaı óleńderdegi etnografııalyq uǵymdar men aıshyqtar dástúrli qusbegilik ilim-biliminen beıhabar búgingi qaýymǵa túsiniksiz bolatyny sózsiz. Shyǵys Qazaqstan oblysy, Samar aýdanynyń turǵyny, áıgili qusbegi Iqanbaı aıtyp bergen myna óleńdegi búrkit synynyń árli órnekteri qusbegilik ilim ólshemderimen dáldikti kórsetedi:
Juqalaý, kók tumsyǵy kelse jalpaq,
Meljemdi qojyr aıaq, buty taltaq.
Kóz aýdany shúńirek, keshkil mańdaı,
Keń ıyq, sany jýan, tósi shalqaq.
Topshysy kelse aldyna joǵarylaý,
Shalǵysy quıryǵyna tursa taıaý.
Kókte ushqyr, turǵyda shańqyly joq,
Bir túlkiden basqaǵa bolmasa jaý.
Saıatshylyqtyń qımas qyzyǵy týraly el arasyna mynadaı ańyz taralǵan: «Er Jánibek batyr: «Sulý qyzdyń aq bilegi men orman túlkiniń qara qasqa sıraǵy-aı. Ustaǵanda qaısysy ystyq ekenin aıyra almaı kettim jalǵannan degen eken».
Alǵashqy qansonarda saıatshy aıtqan myna bir óleńde adam úshin aıqasqa túsip, appaq qardyń ústin alqyzyl qanǵa boıaıtyn aqıyq qyran men altaıy qyzyl túlkiniń arpalysar sátiniń perdesi ashylǵandaı:
Butada jatqan buǵynyp,
Japsar tasqa tyǵylyp,
Tura qashqan júgirip,
Túlki bir qyzyl shuǵynyq.
Tomaǵańdy tartaıyn,
Peıilim tur suǵynyp.
Tebingiden ter shyqpaı,
Qanjyǵama qan juqpaı.
Qaq tumsyqtan jan shyqpaı,
Kóńilim meniń kónshimes,
Qumarymnan bir shyqpaı!
Qoryta aıtqanda, qyrannyń syny týraly uǵymdar men túsinikter, paıymdaýlar men topshylaýlar halyq murasynyń úlgilerinde ortaq qalypqa quıǵandaı uqsas ekeni aıqyndala tústi. Búrkit syny týraly el arasynda aýyzdan-aýyzǵa taralǵan óleńderdegi baıyrǵy etnomádenı ataýlar júıesi halyqtyq qusbegilik ilimmen sabaqtas, ózektes, kindiktes ekendigi ańǵaryldy.Bul saladaǵy óleńderdi saıatshylyq ónerden habary joq jandar dálme-dál túsinýi, tanýy ekitalaı.Sol sebepten de túrli jarııalanymdarda búrkit syny týraly baıyrǵy ataýlar men keıbir kónergen sózder jańsaq basylyp kelgeni ańǵaryldy. Qyran qus týraly qusbegilerdiń deregin el arasynda taralǵan ańyz-ápsana, óleń-jyrlar, maqal-máteldermen, túrli ǵylymı eńbekterdegi tujyrymdarmen keshendi salystyra kele, dástúrli búrkit syny týraly derekqory osy zertteýde meılinshe júıelenip, suryptalyp, tolyqtyryla tústi.
