Toqaev pen Nazarbaevtyń uqsastyqtary men aıyrmashylyqtary

820

 

Táýelsizdik tańy atqaly el tizginiń qolǵa alyp, 28 jyl boıy jaqsy-jaman basshy bola bilgen Elbasy Nazarbaev pen Qazaqstan dıplomattarynyń kóshbasshysy, Memleket prezıdenti Toqaevtyń uqsastyqtary men aıyrmashylyqtaryna arnaıy saraptama jasadyq.

Kóshbasshy men qos basshy. Eki áýlet

Sonymen, basynan bastaıyq. N.Nazarbaev óner súıgen, óleń súıgen qarapaıym ǵana otbasynan shyqsa, Q.Toqaev aýqatty januıadan. Ákesi belgili qazaq jazýshysy bolsa, anasy shet tilder pedagogıkalyq ınstıtýtynda qyzmet jasaǵan.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kim bilimdi?

N.Nazarbaev 1967 jyly Qaraǵandy metallýrgııa kombınaty janyndaǵy joǵary tehnıkalyq oqý ornyn aıaqtasa, Q.Toqaev 1975 jyly Máskeý memlekettik halyqaralyq qatynastar ınstıtýtyn, 1992 jyly Reseı Federaııasy Syrtqy ister mınıstrliginiń Dıplomatııalyq akademııasyn támamdaǵan. Demek, zamanǵa saı ólsheıtin bolsaq, qaısysy saıası bilimdi ekenin baǵamdaı berińiz.

 

(Q.Toqaevtyń stýdenttik shaǵy)

 

Jubaılary

N.Nazarbaevtyń jubaıy — Sara Alpysqyzynan Darıǵa, Dárııa, Álııa atty úsh qyzy bolsa, Qasym-Jomart Toqaev ajyrasqan. Onyń burynǵy áıeli Nadejda Davydovnadan Tımýr esimdi jalǵyz uly bar.

 

Q. Toqaevtyń áıeli Nadejda Davydovna

 

 

Tájirıbe

N. Nazarbaev saıasatta bas-aıaǵy 12 jyl júrip prezıdenttikke kelse, Q. Toqaev 20 jyldyq saıası tájirıbege ıe.

Arystaǵy apat. Kim, qalaı kómektesti?

Sáıkesinshe, sońǵy oryn alǵan oqıǵalarǵa toqtalsaq, Arystaǵy apat el tarıhynda 4 ret qaıtalanǵan. Onyń úsheýi N.Nazarbaevtyń tusynda oryn aldy. Elbasy 3 apatta da "Jarylys qospasy aptap ystyqtan jarylǵan bolýy múmkin, qaýipsizdik tehnıkasy erejelerin óreskel buzylǵan" dep tabıǵattyń isine balaǵan. Jáne robototehnıkalar arqyly adam resýrstaryn jumyldyrýdy barynsha azaıtý týraly tapsyrma bergizdi. Al Q.Toqaev ustazynyń dara jolyn qaıtalap, qorǵanys, ishki ister mınıstrleri men Túrkistan oblysynyń ákimine áskerı bólim qoımasyndaǵy oq-dári jarylysynyń zardaptaryn joıý týraly (ádettegideı sheshimsiz) shuǵyl sharalar qabyldaýdy tapsyrdy. Alaıda halyqty apat ortalyǵynan ol da, elbasy sekildi sýyryp shyǵara almady. Biraq Q. Toqaev dál osy oqıǵada azdaǵan aıyrmashylyq tanytty. Ol Arysqa jarylys bolǵan túni-aq qos ókpesin qolyna alyp, jetip barǵan edi.

Latyn álipbıi

N. Nazarbaev 2017 jyly 12 sáýirde latyn álipbıine kóshý týraly sheshim qabyldaǵan bolatyn. Q. Toqaev Memleket prezıdenti laýazymyna ıe bolǵanda, bul týraly sheshimge ózgerister engizile me, degen júrekte jylt etken úmit paıda bolǵan edi. Alaıda Q. Toqaev 2017 jyly-aq qazaq tilin latyn grafıkasyna kóshirý máselesin qos qoldap qoldaı jónelgen.
Esirtkimen aınalysatyndarǵa kim qatań shara qoldandy?
2018 jyldyń 19 jeltoqsanynda Senattyń otyrysynda Toqaev esirtki bıznesimen aınalysatyn qylmyskerlerge qatysty sot tergeýin ómir boıy túrmege qamaý jáne ólim jazasyna kesýge deıin qatańdatýdy usyndy. Al Elbasy Elorda arqyly ótetin astyrtyn esirtki trafıginiń jolyn kesý, zańsyz esirtki aınalymynyń deńgeıin tómendetý jáne onymen baılanysty qylmystardy beıtaraptandyrý degen sekildi qarapaıym dúnıelermen ǵana shektelip qalǵan.

 

Úsh tildilik Nazarbaevqa kerek. Toqaevqa she?

Al til máselesine kelgende N. Nazarbaev besiktegi baladan eńkeıgen qartqa deıin úsh tildi bilýdi mindettese, Q. Toqaev: "Bul – óte kúrdeli ári mańyzdy másele. Meniń ustanymym, birinshiden, qazaq tili bolýǵa tıis, orys tili bolýǵa tıis. Bulardyń balalarymyz úshin mańyzy zor. Tek sodan keıin ǵana aǵylshyn tilin oqytý kerek", – dep, aǵylshynnyń asa bir mańyzdy emes ekenin atap ótken. Bireý biler, bireý bilmes, N. Nazarbaev qazaq pen orys tilin jetik bilse, Q. Toqaev orys, qytaı, aǵylshyn, fransýz jáne qazaq tilin meńgergen.

Joldaýdaǵy paryq

Al kúni keshe ǵana 2-qyrkúıekte ótken joldaýda Elbasy uzynnan uzaq dastanǵa aınaldyrǵan jer daýyna núkte qoıdy. Mıtıngke ruqsat ta berdi. Elbasy asa qatty mán bermegen zorlyq-zombylyq máselesinde jazany kúsheıtetiniń de aıtyp qaldy. Uqsastyqtary ekeýi de orys-qazaq tilinde joldady.

 

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler