Kelin qandaı jaǵdaıda sálem salmaǵan? 

738

 

Qazaqta úlkenge ıilip sálem salý arqyly aq bata, jaqsy sóz estıtin kelin­niń baǵy artady dep jatady. Al kelin sálem salmaı jatsa, ájeler tipti "tizeń synsyn" dep aıtatyn bolǵan. Biraq belgili bir jaǵdaıǵa baılanysty kezinde kelinder sálem salýdan bosatylǵan eken. Bul týraly Tengrinews.kz tilshisine tarıhshy Juldyz Ormanova aıtty.  Onyń aıtýynsha, kelinniń ata-enesi men qaıyn jurtyna degen qurmetin bildiretin bul dástúr óte qatań saqtalyp kelse, keıbir jaǵdaılarda kelinderge ol dástúrdi oryndamaýǵa bolady. "Qazaqta kelinge qatysty salt-dástúrler men olarǵa júkteletin mindetter óte kóp. Degenmen, tarıhqa úńilsek, kelin aıaǵy aýyr bolǵan kezde sálem salý mindetinen bosatylǵan. Júkti kelindi bolashaq ana retinde sanap, kerisinshe, oǵan qurmet bildirip, asty-ústine túsken. Al biraq qazir, shyny kerek, kelinder júktiliginiń sońǵy aıynda bolsa da uıat dep, sálemin salyp jatady. Salt-dástúrdi qurmettegeni de durys shyǵar", - deıdi tarıhshy. Sondaı-aq, ol kúıeýi qaıtys bolǵan jaǵdaıda kelinniń sálem salýdan bosatylatynyn aıtady. "Kúıeýi qaıtys bolǵan jaǵdaıda kelin sálem salýdan birjola bosatylǵan. Joldasynan aıyrylǵan kelindi jubatyp, barynsha qamqorshylyq kórsetken. Kóbi jesir áıel cálem salýy kerek pe, salmaýy kerek pe dep surap jatady. Biraq saltymyz boıynsha kelinder mundaı qaıǵyly jaǵdaıda sálem salýdan bosatylýy tıis. Onyń esh aıyby joq, qurmetsizdik tanytty dep aıyptaýǵa bolmaıdy. Kúıeýi qaıtys bolǵan jesir áıelge jylyn bergenshe, bir jyl boıy sálem salmaýǵa ruqsat etiledi", - deıdi tarıhshy. Budan bólek Ormanova kelinder tórkinderine sálem salmaıdy deıdi. Aıtýynsha, qazaq kelini tek qaıyn jurtqa ıilip, sálem berýi tıis. Tarıhı málimetterge súıensek, sálem salý dástúri tek túrki halyqtaryna emes, sonymen qatar, Eýropa halyqtaryna da ortaq. Eń qyzyǵy Ulybrıtanııadaǵy, Anglııadaǵy koroldik otbasylarynda kelinder áli kúnge deıin sálem salady. Onyń sózinshe, qazaq kelinderi qalaı sálem salsa, sol sııaqty Anglııanyń koroldik otbasylaryndaǵy kelinder de solaı sálem salady eken.

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler