10 qazan kúni Túrkimenstan astanasy Ashhabad tórinde ultymyzdyń uly oıshyly Abaı Qunanbaıulyna arnalǵan eskertkish ornatyldy. Ony Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev pen Túrkimenstan Halk Maslahatynyń tóraǵasy Gýrbangýly Berdimuhamedov saltanatty túrde ashty.
Qazaq basshysy "Abaı – álemdik aýqymdaǵy alyp tulǵa. Onyń shyǵarmalary búkil adamzattyń asyl murasyna aınaldy", - dedi. Al Túrikmenstan Halk Maslahatynyń tóraǵasy baýyrlas halyqtardyń tarıhı jáne mádenı ómirinde jarqyn iz qaldyrǵan belgili tulǵalar murasyn saqtaýdyń jáne ony bolashaq urpaqqa jetkizýdiń máni zor ekenine toqtaldy.
Abaı esimi jarty álemge tanylǵan. Álemniń túkpir-túkpirinde uly aqynǵa arnalǵan kósheler men eskertkishter bar. Solarǵa kóz júgirtip ótelik.
«KÓShESINDE ABAIDYŃ»
Qazaqtyń bas aqyny atanǵan Abaı Qunanbaıulyna arnap alǵash kóshe ashqan el - Ýkraına. 1988 jyldan beri Kıevte hákimniń kóshesi bar. Aqyn atyndaǵy kóshe sondaı-aq Ýkraınanyń Kramatorsk, Dnepropetrovsk qalalarynda da kezdesedi.
1995 jyly 15 aqpanda álemniń ortalyǵy sanalatyn London qalasynda Rollan Seısembaevtyń bastamasymen Abaı úıi ashyldy. Al Kaırde Abaı atyndaǵy kóshe 1998 jyly paıda bolsa, Berlınde 2000 jyly 18 aqpan kúni Abaı-shtrasse ashylǵan. Sonymen birge Tashkent, Bishkek qalalarynda da, tipti Úndistannyń astanasy Nıý Delıde de Abaı Qunanbaev atyndaǵy kóshe bar.
NARAZYLYQ NYShANYNA AINALǴAN ABAI
2006 jyly Reseı astanasy Máskeýde Qazaqstan elshiliginiń mańynda, «Chıstye prýdy» býlvarynda Abaı eskertkishi ashyldy.
Sol jyly Qazaqstannyń sol ýaqyttaǵy prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Reseı prezıdenti Vladımır Pýtın Qazaqstanda Pýshkın jyly jáne Reseıde Abaı jylyn jarııalaǵan edi. Nátıjesinde eki aqynǵa Astana men Máskeýde eskertkish ornatylǵan. Máskeýdegi eskertkishti qazaqstandyq tarap qarjylandyrǵan. Quny - 162 mıllıon teńge. Qoladan salynǵan eskertkishtiń avtorlary - músinshi Marat Aınekov, dızaıner Tımýr Sýleımenov, sýretshi Edýard Drobıkıı, sáýletshi Vıacheslav Romanenko.
Máskeýdegi Abaı eskertkishi 2012 jyly Reseıdegi qarsylyq qozǵalysynyń da nyshanyna aınaldy. Sol kezde kózde Navalnyı, Ýdalov bastaǵan Reseı belsendleri birneshe márte osy eskertkishtiń janynda Pýtın rejımine qarsy jıyndar ótkizgen. Abaı óleńderin oqyǵan. Sol kezde saıası júıeni synaǵan Abaı óleńderiniń oryssha aýdarma jınaǵy da shyqqan.
BURYShQA YSYRYLǴAN MÚSIN
2007 jyly qazan aıynda Iran Islam Respýblıkasy Tegeran qalasynda Abaı músinin ashty. Músin Iran Ulttyq kitaphanasynyń kireberis alleıasynda ornatylǵan.
Tegerandaǵy Abaıdyń músinin ornatatyn bul oryn kezdeısoq tańdalmaǵan. Irannyń ulttyq kitaphanasy Qazaqstanmen berik mádenı baılanystar ornatqan. Sol kezde Qazaqstan Ulttyq ǵylymı kitaphanasy men Ulttyq ǵylym akademııasynyń delegaııasy Iranda bolyp, osy eldiń Ulttyq kitaphanasynyń qurylymymen jáne qyzmetimen tanysyp qaıtqan. Sapar barysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasynyń qoryna ıran kitaphanasynda saqtalyp jatqan qoljazbalar tizimi tartý etilgen.
Músinniń saltanatty ashylý rásimine Nursultan Nazarbaev qatysqan eken. Biraq keıin osy músinniń kitaphananyń bir buryshyna yǵystyrylǵany jaıynda aıtylady.
BAKÝDEGI ABAI ORTALYQTARY
2011 jyly mamyrynda Ázirbaıjannyń Baký memlekettik ýnıversıtetinde Abaı Qunanbaıuly atyndaǵy ortalyq ashylyp, sol jerge uly oıshyldyń bıýsti qoıylǵan.
Al jeltoqsan aıynda Bakýde Abaı Qunanbaevtyń atymen atalǵan kósheniń saltanatty ashylý rásimi ótti.
2020 jyldyń aqpanynda da Bakýde Abaı ortalyǵy ashyldy. Osyǵan oraı, Halyqaralyq túrki akademııasy arnaıy kitap kórmesin uıymdastyryp, 50-den astam basylymdy ortalyqqa tartý etken. Sondaı-aq Ázirbaıjan Ǵylym akademııasy Nızamı atyndaǵy ádebıet ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Týran Teımýrdyń «Muhtar Áýezovtyń «Abaı» romanynynyń kórkemdik máseleleri» atty monografııasynyń tusaýy kesildi. Bul-Muhtar Áýezovtiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ázirbaıjan tilindegi alǵashqy ǵylymı eńbek bolatyn.
TAShKENT TÓRINDE
Al Ózbekstan tórinde Abaı eskertkishi 2013 jyly ashyldy. Eńseli eskertkish Tashkentte QR elshiliginiń aldynda ornatylǵan. Onyń ashylý saltanatyna Nursultan Nazarbaev pen marqum Islam Karımov qatysqan.
Abaı eskertkishiniń avtorlary belgili qazaq músinshisi Nurlan Dalbaı jáne sáýletshi Rasýl Satybaldıev. Avtorlar aqyn beınesi arqyly búkil qazaq halqynyń darhan kóńili men uly oıshyldyń dana tulǵasyn somdaǵan. Eskertkishtiń bıiktigi - 9,2 metr.
QYTAI AVTORYNYŃ QOLYNAN ShYQQAN BEINE
Qytaıda 2014 jyly Beıjińdegi "zıntaı" kórkem mýzeıinde Abaı Qunanbaıulynyń eskertkishi qoıyldy. Ashylý saltanatyna sol kezdegi syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov arnaıy barǵan edi. Músinniń avtory - Iýan Sıkýn.
10 JYL BURYN. MAJARSTANǴA JETKEN ABAI
Dál sol 2014 jyly Abaı eskertkishi Vengrııa astanasy Býdapesht qalasynda da ornatyldy.
Ashylý saltanatyna elimizdiń sol kezdegi premer-mınıstri Kárim Másimov qatysty. Qazaqstandyq jas talanttar rásim kezinde Abaıdyń ánderin vengr tilinde oryndap bergen.
Abaı Qunanbaıulyna arnalǵan músin qoladan jasalǵan, onyń bıiktigi -1070 mm, eni - 900 mm.
PERǴAÝYNDAR ELINDEGI MÚSIN
Abaıdyń bıýsti 2016 jyly Mysyrdyń Kaır qalasyndaǵy ortalyq saıabaqtarynyń birinde ornatylǵan.
Bıýstke qarajatty mysyrlyq meenat Hýseın ál-Shafıı shyǵarǵan. Al músin avtory mysyrdyń tanymal músinshisi Ýsama ál-Serýı. Onyń músinderi Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Qazan jáne Tashkentte ornatylǵan eken.
Ashylý saltanatynda Abaıdyń qara sózderi men óleńderi arab tiline tárjimalanǵan kitaptar taratylǵan.
Sol kezde Kaır qalasynyń basshysynyń orynbasary Mysyr astanasynda Abaıǵa eskertkish qoıý - megapolıstiń mańyzdy oqıǵasy ekenin jáne qazaq pen Mysyr halyqtarynyń rýhanı ári mádenı jaqyndyǵyn kórsetetinin atap ótken.
TÁÝELSIZDIK MEREITOIY SAIYN – BIR ESKERTKISh
Franııanyń eki qalasynda oıshyldyń eskertkishi bar. Biri - Renn qalasynda 2016 jyly ornatyldy. Eskertkishtiń ashylý saltanatyna sol kezdegi Almaty ákimi Baýyrjan Baıbek pen qala meri Renna Natalı Appere qatysqan bolatyn.
Bul músin – Franııa úkimetiniń Qazaqstan Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna, Almatynyń 1000 jyldyq mereıtoıyna jasaǵan syılyǵy.
Ekinshi 2021jyly Franııa astanasy Parıj qalasynda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy qarsańynda ashyldy.
Uıymdastyrýshysy – QR Franııadaǵy Elshiligi, bıýst demeýshilik qarajat esebinen ashylǵan.
ANKARADAǴY ABAI
2020 jyldyń jeltoqsanynda Abaıdyń týǵanyna 175 jyl jáne Ábý Nasyr ál-Farabıdiń týǵanyna 1150 jyl tolýyna oraı Túrkııanyń Ankara qalasy Gólbashy aýdanynda «Abaı jáne Farabı» jáne «Ustazdyń oralýy» kitaptarynyń túrik tilindegi aýdarmalarynyń tusaýkeseri jáne «Abaı dańǵyly» men «Abaı eskertkishi» ashylý saltanattary ótti. Mańyzdy is-sharalar Túrkııadaǵy Elshiligi Ankara Gólbashy ákimdigimen birlese otyryp uıymdastyrǵan.
Sonymen qatar, sol ýaqytta Abaı Qunanbaıuly atyndaǵy saıabaq jáne Iskılıp ǵalymdary murajaıynda arnaıy Abaı bólmesi ashylǵan.
Sonymen qatar, 2021 jyldyń naýryz aıynda Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı Ystanbul qalasy Zeıtinbýrný aýdanynda Abaı dańǵyly jáne eskertkishi saltanatty túrde ashyldy,
Eskertkish avtory - qazaqstandyq músinshi Murat Mansurov
HARKOVTEGI «ÓMIR AǴAShY»
2021 jyldyń qazanynda Ýkraınanyń Harkov qalasyna uly aqyn Abaıdyń eskertkishi ornatyldy. «Oıshyldar alleıasyna» trıptıh retinde ornatylǵan bul eskertkishtiń avtory – Ýkraınanyń halyq sýretshisi Seıfýtdın Gýrbanov. Onyń aıtýynsha, týyndysy «Ómir aǵashy» dep atalady eken. Trıptıhte Abaımen birge Ýkraınanyń halyq aqyny Grıgorıı Skovorod pen ázerbaıjan aǵartýshysy, fılosof Myrza Fatalı Ahýndov beınelengen.
Eskertkishtiń bıiktigi – 4 metr, al alleıa aýdany – 2 543 sharshy metr. Bir ereksheligi, bul saıabaqtyń ózi Harkovtyń tumsa tabıǵatyndaǵy tanymal demalys aımaǵynda ornalasqan.
ELShILERGE ARNALǴAN ESKERTKISh
2021 jyldyń qazanynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Germanııadaǵy elshiliginiń aýlasynda Abaı Qunanbaıulynyń eskertkishi ashyldy. Bul joba QR-dyń Shveıarııadaǵy Elshiligimen birlesip júzege asyryldy.
Bul jumystyń avtory – «Álem halyqtarynyń óneri» Halyqaralyq Assoıaııasynyń laýreaty Bolat Mekebaev.
FOTOSY
BIShKEKTEGI ABAI BÁIKE
2022 jyly Qyrǵyzstanda Abaıdyń eńseli eskertkishi ashyldy. Músin Bishkektegi «Teatr» gúlzarynyń ortalyq alleıasyna qoıylǵan. Ashylý saltanatyna Qasym-Jomart Toqaev pen Sadyr Japarov qatysyp, sol kúndi qazaq pen qyrǵyzdyń rýhanı ómirindegi erekshe kún dep baǵalaǵan.
GAMARJOBA, ABAI ATA!
2022 jyly Grýzııanyń Tbılısı qalasynda qazaqtyń uly aqyny ári oıshyly Abaı Qunanbaıulyna eskertkish ashyldy. Grýzın músinshisi jasaǵan eskertkish qalanyń bas alańdarynyń birine ornatyldy. Ashylý saltanatyna Qazaqstannyń Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev pen Grýzııanyń ekonomıka mınıstriniń orynbasary Gennadıı Arveladze qatysty. Qatysýshylar atap ótkendeı, qazaqtyń oıshyl-aǵartýshysynyń beınesi 2 eldiń arasyndaǵy dostyq qarym-qatynasty árdaıym eske túsiredi. Onymen qosa, eskertkish boı kótergen dańǵylǵa da Abaıdyń esimi berildi.
DÝShANBEDEGI ABAI DADA
Bıyl tamyzda Tájikstan astanasy Dýshanbe qalasynda Abaıǵa arnalǵan eskertkish ashyldy. Uly oıshyldyń bıýsti qalanyń ortalyǵynda Fırdaýsı saıabaǵynda ornalasqan. Músin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tájik eline sapary aıasynda boı kóterdi.
Bıýsttiń bıiktigi 3 metrge jýyqtaıdy. Týyndynyń avtory – músinshi Hýshvaht Sadıev. Onyń aıtýynsha, ol áýeli Abaıdyń ómirimen jáne shyǵarmashylyǵymen tereń tanysqan.
“Uly aqynnyń qanshalyqty bıik tulǵa ekenin tanyǵan saıyn moınymdaǵy jaýapkershiliktiń de aýyrlaı túskenin baıqadym”, - deıdi músinshi.
Al Abaıdyń týǵan elinde aqynǵa arnalǵan eskertkishter HH ǵasyrdyń 50-jyldarynda boı kótere bastady. Alǵashqysy – 1960 jyly Almaty qalasynda ashylǵan eskertkish. Músinshi Hákimjan Naýryzbaev jasaǵan eskertkish qoladan quıylyp, tuǵyry qyzyl granıtten qalandy. Eskertkishtiń aldyńǵy betinde «Qazaq halqynyń uly aqyny Abaı Qunanbaev (1845 — 1904)» dep jazylǵan. Basynda taqııa, ústinde shapan, sol qolynda kitap bar. Músinshi Hákimjan Naýryzbaevtyń eskertkish jumystaryna kirispes buryn Muhtar Áýezovtiń keńesimen Abaı eli Shyńǵystaýǵa baryp, aqynnyń minez-qulqy, bet-álpeti týraly maǵlumat jınaǵany aıtylady.
Dana Nurmuhanbet
«Adyrna» ulttyq portaly
