"Meniń halqym menen de bıik”

4563

Astana tórinde halqymyzdyń birtýar perzenti, tuńǵysh akademıgi Qanysh Sátbaevtyń eskertkishi ashyldy. byltyr eskertkish ashyldy. Eńseli eskertkishtiń akademık esimimen atalatyn kósheniń boıyna, "Qazaqstan" sport kesheni aldyna, ǵylym men bilim ordasy — L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyna qoıylýynda sımvoldyq mán bar. Qazaq elin álemge tanytqan kórnekti ǵalym eskertkishiniń kesheni pandemııa saldarynan aıaqtalmaı qalypty. Sol ıgi jumystyń oraıly bitý sáti búgin týdy.

Qanysh Sátbaevtyń jáne onyń tarıhı tulǵasyna bıik baǵa bergen Muhtar Áýezov, Álkeı Marǵulan, Shapyq Shókın, Nurtas Ońdasynov, Evneı Bóketov, Ómirbek Joldasbekov, Kákimbek Salyqov, Medeý Sárseke, Nesipbek Aıtulynyń sózi jazylǵan granıt tastardyń ashylý saltanaty boldy.

Alqaly jıynǵa memleket, qoǵam qaıratkerleri, zııaly qaýym ókilderi, QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstriniń orynbasary Q.Erǵalıev, Bilim jáne ǵylym mınıstri bolǵan kezinde Qanysh Sátbaevtyń týǵan kúnin "Ǵylym kúni" etip bekitken B.Jumaǵulov bastaǵan QR Parlamenti Senatynyń depýtattary, Astana qalalyq máslıhatynyń hatshysy E.Kanalımov, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory E.Sydyqov, Qanysh Sátbaev urpaǵy, Astanadaǵy Q.Sátpaev atyndaǵy № 61 orta mekteptiń oqýshylary men muǵalimderi, ýnıversıtetimizdiń stýdentteri, oqytýshy-professorlary qatysty.

Alash pen Qanyshty bólip qaraı almaımyz. Sátbaevtar áýleti Alash qozǵalysyn qoldaǵan, otyzynshy jyldardaǵy qyzyl qyrǵynda qýǵyn-súrgin kórgen. Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń balasy Úgedeımen (Sergeı) Qanysh Sátbaev Qarsaqbaı ken ornyn birge ashqan. Halyq jaýynyń balasy dep Úgedeı Álıhanuly qazaq jerinen shettetilip, qýǵyn kórip, Sibirdegi Hakasııa topyraǵynda qusadan qaıtys boldy. Zulmat jyldary Qanyshtyń ózi de oqqa ushýy múmkin edi. Qazaqtyń baǵyna ǵulama ǵalym aman qaldy. Atylyp ketken Alash arystarynyń amanatyn abyroımen arqalady. Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Halel Dosmuhameduly, Mirjaqyp Dýlatuly, Eldes Omaruly, Názir Tórequluly, Moldaǵalı Joldybaıuly, Mánnan Turǵanbaıuly bastaǵan Alash arystary respýblıka astanasy Orynborda 1924 jyly Qazaq bilimpazdarynyń tuńǵysh sıezin ótkizgen edi. Almaǵaıyp zaman ornamaǵanda, sol jıynnan keıin Qazaq elinde Ǵylym ordasy erte ashylar edi. Ǵylymı jıynǵa qatysqan tulǵalardyń barlyǵy derlik repressııaǵa ushyrady. Alash qaıratkerleri tilegen Ǵylym akademııasy 1946 jyly quryldy. Ony uıymdastyrǵan Alash bozdaqtarynyń kózin kórgen, izin jalǵaǵan, amanatyn arqalaǵan Qanysh Sátbaev edi. Osylaısha, ol — qazaq halqynyń tuńǵysh akademıgi atandy. Jeke basqa tabyný kezinde aıdalyp ketken arystar aqtalyp jatqan elýinshi jyldardyń sońynda shyǵarmalaryn jaryqqa shyǵarýǵa járdemin aıamady. 1965 jyly Qoshke Kemeńgerulynyń "Altyn saqına" kitabynyń 10 myń danamen "Jazýshy" baspasynan shyǵýyna Qanysh Sátbaev tapsyrma bergen eken. Ony bizge Qoshkeniń jary Gúlsim ájemiz aıtyp ketti. Áýlettik muraǵatta tarıhı shyndyqty aıǵaqtaıtyn qujattar, hattar saqtalǵan.

Halyqaralyq Q.Sátbaev qorynyń qamqorshylar keńesiniń tóraǵasy, QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, hımııa ǵylymdarynyń doktory, akademık Altynbek Nuhulynyń bastamasymen jáne uıymdastyrýymen júzege asqan búgingi ıgilikti sharada alashtanýshy áriptes aǵamyz, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Qazaq ádebıeti kafedrasynyń professory Saǵymbaı Jumaǵul ekeýimiz Qanysh Sátbaev tósbelgisimen marapattaldyq. Alashtaný salasynda atqaryp jatqan azdy-kópti eńbegimizdi elegen Altynbek Nuhulyna alǵys aıtamyz. Qanysh atalarymyzdyń elge rııasyz qyzmet istegen taǵylymdy joly sanaly urpaq boıynda jalǵasa bersin.

Qaıyrbek Kemeńger

Pikirler
Uqsas jańalyqtar