Shaǵyn jáne orta bıznes jasaýda sankııa qursaýyndaǵy Iranmen saýda baılanysynyń ereksheligi qandaı? Osy elge saparlap qaıtqan qazaqstandyq kásipker Muhıt Qarsybaev óziniń kórgen-túıgenderimen bólisedi.
Bul kúnderi Irannyń azamattyq qoǵamy osydan týra 2 jyl buryn «hıdjaby tolyq bolmaǵany úshin» polıııa qolynan zardap shegip, qaza tapqan Mahsa Ámınıdi eske alýda. Ol 2022 jyly 16 qyrkúıekte polıııa bóliminde qulap, aýrýhanada opat boldy. Osy oqıǵadan soń Iranda hıdjabqa qarsy qozǵalys bastalyp, tutas elde narazylyq akııalary uıymdastyryldy. Mahsa Amını adam quqyǵyn qorǵaýdyń, áıel teńdiginiń sıvolyna aınaldy. Birneshe aıǵa sozylǵan narazylyqta keminde 476 adam qaza taýyp, júzdegen adam jaralandy. Osy oqıǵaǵa deıin de halyqaralyq sankııaǵa ushyrap úlgergen Iran hıdjabqa qarsy qozǵalysty basyp, janyshtaǵannan keıin osy el bıligine qarsy qysym men sankııa odan saıyn kúsheıe tústi.
Qazaqstan men Iran saýda baılanysy ártúrli kezeńdi ótkerdi. Sońǵy jyldary saýda aınalymy eptep óse bastady. Máselen, 2020 jyly eki el arasyndaǵy saýda aınalymy 238,1 mln dollardy qurasa, 2021 jyly 84,8 paıyzǵa ulǵaıyp, 440,1 mln dollarǵa jetken. Al 2022 jyly bul kórsetkish 521,4 mln dollarǵa deıin artqan. Byltyr Tegeran qalasynda ótken Qazaqstan men Iran arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq jáne mádenı yntymaqtastyq jónindegi úkimetaralyq komıssııanyń 19-otyrysynda eki el arasyndaǵy ózara taýar aınalymyn 3 mıllıard dollarǵa jetkizý kerektigi aıtyldy. Eki aradaǵy saýda Iranǵa salynǵan sankııalar kesirinen jáne koronavırýs pandemııasy kezinde qatty quldyrap ketken. Qazir qaıtadan jandana bastaǵany baıqalady. Sankııadan kóz ashpaǵan Iranmen shaǵyn jáne orta kásipkerlik deńgeıinde qalaı baılanys jasaýǵa bolady? Taıaýda osy elge saparlap qaıtqan jeke kásipker Muhıt Qarsybaev ne deıdi?
- Iranmen bıznes salasynda jumys isteýdiń qandaı erekshelikteri men kemshilikterin aıta alasyz?
- Ereksheligin aıta ketsem logıstıka jyldam, sonymen qatar, vızasyz 14 kún júre alasyń. Tamaqtary halal, zattary baǵasyna saı sapaly. Eki aptada bir, aptanyń beısenbi kúnderi Almaty-Tegeran baǵytynda tikeleı ushaq ushatyny yńǵaıly. Taǵy bir artyqshylyǵy – shekaranyń qolaılylyǵy. Qazaqstan men Iran shekarasy ashylǵandyqtan, 80 paıyz zattarǵa memlekettik salyq salynbaıdy. Onyń ornyna qosylǵan qun salyǵyn tólep kire berýge bolady.
Iran memleketi ishki naryǵyn óz óndirisiniń ónimderimen toltyryp tastaǵan. Qazir ónimderin syrtqa shyǵarýǵa áreket etip jatyr. Biraq, olarda bul baǵytta tájirıbe óte az sııaqty sezildi. Mundaǵy óndiris zaýyttary eksportqa áli beıimdelmegen. Ishki naryqta ónim shyǵaratyn keıbir kompanııalardyń syrtqa áli shyǵyp kórmegeni ańǵarylady. Bul salada buryn sheteldermen baılanys ornatqan úlken kompanııalar ǵana jumys istep jatyr.
Sóıte tura taýardy tek tapsyrys arqyly jasaıtyny kishigirim qıyndyq týǵyzady. Óıtkeni tapsyrysty aıtylǵan ýaqytta daıyn etip bere almaı jatady. Odan bólek, saýdalasý, kelissóz júrgizý jaǵynan da qıyndyqtar týyndaýy múmkin.
- Iran – kóptegen halyqaralyq sankııa qursaýyna alynǵan el. Jeke ózińiz osy elge sapar barysynda sankııa salqynyn sezdińiz be?
- Sankııa saldarynan bank kartalary istemeıtin (VISA, master cart) kórdim. Internetti VPN arqyly paıdalanasyń. Aqshany dollarmen alyp baryp, qonǵannan keıin aýystyryp alasyń.
Iran memleketi sankııanyń áserinen dollardy syrtqy elderge jarata almaıdy. Sol sebepten bir kompanııa bastyǵynyń «dollardyń ornyna Qazaqstannan dándi-daqyldar ákelseńdershi» dep aıtqan kezi de boldy. Bul jerde ózderiniń aqshalarynyń quny óte tómen. Sonyń saldarynan bári arzan kórinedi.
- Sankııa shaǵyn jáne orta bızneske áser ete me eken, naqty ne baıqadyńyz?
- Sankııanyń shaǵyn bızneske óte qatty áseri joq dep oılaımyn. Al, orta bızneste aqsha aýdarý jaǵynan qıyndyqtar bar. Odan bólek jańa tehnologııa satyp alýda problemalar bar eken.
Surastyryp kórgende sankııanyń qarapaıym adamdarǵa áseri joq degen jaýap aldym. Óıtkeni, memleket tarapynan elektr qýaty, gaz, sý, un, benzın, dızel otyny sııaqty eń kerekti zattarǵa sýbsıdııa kóp beriledi eken. Odan bólek, óndirispen aınalysamyn degenderge uzaq merzimge paıyzsyz nesıe beredi. Paıyzben bergenniń ózinde tek 3-4 paıyz ǵana qosylady. Biraq, kóp sýbsıdııa berilgenimen munda ony tolyqtaı paıdalana almaısyń.
Máselen, jaz aılarynda elektr qýaty jetpeıtini baıqalady. Aptasyna ár zaýytqa eki kún elektr qýatyn bermeı únemdeıdi. Osy sebepten kóptegen zaýyttar tolyq kúshimen jumys jasaı almaı otyr. Sol úshin qabyldaǵan tapsyrystaryn ýaqytynda daıyndap bere almaı qalady.
- Iran memleketinde kásipker áıelder bar ma? Eldegi halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy týraly ne aıta alasyz?
- Iranda bıznespen aınalysatyn áıelder kóp. Jumys barysymen barǵan bir-eki kompanııanyń bastyǵy áıel kisi boldy. Olardy shekteýli dep aıta almaımyn. Qazaqstanda da, basqa memleketterde de jeke kásippen aınalysatyn áıelder bar bolǵany sııaqty, munda da kásipker áıelder jetkilikti. Olardy kemsitý sekildi dúnıelerdi baıqamadym.
Óz kórgenim boıynsha aıtsam, halyqtyń áleýmettik kóńil kúıi jaqsy. Esh qaısysynyń jaǵdaıy jaman emes. Mádenıeti bizdikinen kishkene artta sııaqty kórindi. Soǵan qaramastan, Iran memleketinen óndiris, óndiristi qoldaý, qol óner degen dúnıelerdi úırenýge bolady.
Mereı Myrzaǵalıqyzy
«Adyrna» ulttyq portaly
