Tamyzdyń 15 - 16 kúnderi elimizdiń shyǵys qaqpasy sanalatyn Zaısan qalasynda taǵy bir tarıhı tulǵa – Qaptaǵaı batyrdyń 320 jyldyǵyna oraı as berilip, basyna eskertkish tas ornatyldy. Sondaı-aq, ulttyq sport túrlerinen alaman báıge, qazaqy kúres, aqyndar aıtysy, arqan tartý syndy dodaly báske ótti.
Qaptaǵaı Túgelbaıuly – Han Abylaı zamanyndaǵy «Aqtaban shubyryndy, alasapyran kezeńde» qazaq úshin jan alyp jan berisken qas batyrlarmen birge Jońǵarǵa qarsy joryq bastaǵan aıtýly qolbasylardyń biri. On eki ata Abaq Kereı eliniń biri Qaraqas rýyna urany bolǵan bahadúr. Ol 1700 jyly týyp 1760 jyly búgingi Zaısan aýdany, Zaısan qalasynyń qasyndaǵy Qaraqas degen jerde dúnıe salǵan.
Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyndaǵy «Tól tarıhymyzǵa, babalarymyzdyń ómir saltyna bir sát úńilip kórsek, shynaıy pragmatızmniń talaı jarqyn úlgilerin tabýǵa bolady.» «Bizdiń babalarymyz ǵasyrlar boıy ushqan qustyń qanaty talyp, júgirgen ańnyń tuıaǵy tozatyn ulan-ǵaıyr aýmaqty ǵana qorǵaǵan joq. Olar ulttyń bolashaǵyn, keler urpaǵyn, bizdi qorǵady. San taraptan suqtanǵan jat jurtqa Atamekenniń qarys qadamyn da bermeı, urpaǵyna mıras etti.» «Biz jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterdi qaıta túletýimiz kerek.» - degen joldaýyna oraı búginde batyr urpaqtary Serik Kókenaıuly, Manat Sertaıuly, Ulan Bapaıuly bastaǵan azamattar alys-jaqyndaǵy aǵaıyn-týǵannyń basyn qosty.
Astyń alǵashqy kúni alys jýyq shetelderden arysy Germanııa, Franııa, Túrkııa, Qytaı, Monǵolııa jáne elimizdiń ár óńirinde turatyn urpaqtaryn sán-saltanatpen kúip alyp, batyrdyń topyraǵyna zııarat etti. Kesh qonaqtaryna arnap aýdan ortalyǵynda konert qoıyldy. Sharanyń negizgi baǵdarlamasy on altynshy tamyzda bastaldy. Alqaly jıyndy áýelde Zaısan aýdanynyń ákimi Serik Qasymbekuly Aqtanov ashyp «Rýhanı jańǵyrý» aıasynda ótip jatqan sharanyń máni men mańyzyna toqtala ketti. Elge eldiń qosylyp jatqanyna qýanyshyn bildirip, alys-jaqynnan kelgen qonaqtarǵa arnaıy rahmetin aıtty. Asty uıymdastyrýshylarǵa arnaıy shapan jaýyp, syı-sııapat kórsetti.
Ákimnen keıin sóz alǵan «Er Jánibek» halyqaralyq qoǵamdyq qorynyń quryltaıshysy, mıstik jazýshy Qoıshybek Múbarak qor prezıdenti Túrkııa Jeńistiń sálemin jetkizip, osy asty ótkizip jatqan Zaısan halqyna, aýdan ákimine jáne uıymdastrýshylarǵa alǵysyn jetkizdi. Sondaı-aq, sharanyń basy qasynda júrgen belgili kásipker Serik Kókenaıulynyń keýdesine Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy «Namys» tós belgisin taqty.
Budan keıin asqa kelgen qurmetti qonaqtar quttyqtaý sózderin aıtyp, eskertkishtiń saltanatty ashylý rásimin ótkizdi. Shara aıasynda ádebıettanýshy Ulan Bapaı qurastyrǵan «Qaraqas Qaptaǵaı» ǵylymı-tanymdyq kitaptyń tusaý kesildi.
Ary qaraı aýdandyq mádenıet basqarmasy arnaıy konerttik baǵdarlama uıymdastyrsa, Bilekti jigitter arqan tartyp, túıe balýandar boz kilemde kúsh synasty.
Shappa aıtystyń dúldúli atanǵan Dáýletkereı Kápulynyń uıymdastyrýymen Erkebulan Qaınazarov, Aspanbek Shuǵataev, Shuǵaıyp Sezimqan, Qaziret Berdiqan bastaǵan segiz aqyn aıtys kórigin qyzdyrsa, Almatydan arnıy barǵan QR sport sheberi Jámalı Dıhanuly ustaranyń júzindeı 20 satyly ótkir pyshaqtan qaımyqpaı ótip, eki metr bıiktikke kóterildi. Jaı ǵana kóterilip qoımaı, salmaǵy júz kılogram turatyn kir tasyn tisimen kóterip shyqsa, úsh put (48 kg) aýyrlyqtaǵy qylyshty erkin sermep, jıylǵan jurtty tánti. Ippodromdaǵy shaǵyn at sportynyń túr-túrimen birge alaman báıge de óz máresine jetip, oza shapqan shabandozǵa qarjylaı syılyqta qanjyǵasyna baılap qaıtty.
"Adyrna" ulttyq portaly
