Úsh uıatyńdy saqta, qazaqtyń qyzy!

1004

Úsh uıat

Shymkentte sýret kolledjinde oqyp júrgen kezim. Gúlfaırýs esimdi qyz bolatyn. Menen 1 kýrs joǵary oqydy. Ózi eliktiń laǵyndaı. Áp-ádemi sondaı… Unaıtyn. Jo-joq, túri emes, minezi, uıalshaqtyǵy.

Kózine tike qarasań da, uıalatyn, kúldirgi sóz aıtsań da, uıalatyn. Uıalǵany sol, shashyn tistep-ap, eki-úsh ret aınalatyn. Já, ne aıtqym keldi deısiz ǵoı? Bul uıalý qyzǵa tán uıalý eken. Negizi, áıel balasynyń boıynda úsh uıat bolady. Bizdiń mynaý aıtqanymyz – birinshi uıalý. Bul uıat alǵashqy neke túni ketedi desedi. BIRINShI uıat demekshi, bul dúnıeni neke qııýshy molda jaqsy biledi. Rásim kezinde «turmysqa shyǵýǵa razymysyz?» – dep suraq qoıady. Qyz qysylyp, jaýap bere almaı tursa, qaıta-qaıta qystamaıdy. Sebebi, qyz bala «ıá» deýge uıalýy múmkin. Sondyqtan, úndemeýi – kelisti dep sanalady. Al jesir áıelge talap basqa. Ol neke qııý rásiminde mindetti túrde «ıá, razymyn» dep aıtýy qajet. Sebebi, ol qyz emes.

Endi, EKINShI UIaLÝǵa kelsek, bala týǵanda joıylady. Kelin kezindegisi men birneshe balanyń «mamasy» bolǵan shaǵynda biraz «aıyrmashylyq» kórseńiz, osy EKINShI UIaT kináli (Árıne ázil).

ÚShINShI UIaT. Bizdiń analarymyzdyń kóbisi, osy úshinshi uıatyn joǵaltpaǵan kúıi baqılyq bolatyn. Al úshinshi UIaT — áıel adam zınaǵa túsken túni joıylady. Úshinshi uıatyn joǵaltqan qazaqty da joǵaltady-aý osy… Biraq, qyz uıatyn joǵaltýǵa siz ben bizdiń de qatysymyz bar. Já, «Ógiz, tana» degen áńgimeni qoıa turyńyz…

 

Gıtlerge hat

1941 jyl. Nemistiń Iozef Mengele deıtin dárigeriniń konlagerdegi tutqyndarǵa túrli tájirıbe jasap júrgen kezi. Ne kerek, qyrkúıek aıynda, bizdiń keıipkerdiń mekemesine Reseıden alǵashqy tutqyndar keledi. Teń jartysy qyz-kelinshek eken. Mengele olardy tájirıbe alańyna ákep, birtindep zerttep kóre bastaıdy. Kóredi. Kórgen boıda, birden, Gıtlerge sýyt hat jazady.

«Meniń Fıýrerim. Myna nárseni aıtqym keledi: Orystarmen soǵys uzaqqa sozylýy múmkin. Bálkim, jeńis…. Sebebi – tutqynǵa túsken orys qyzdarynyń 98%-y beıkúná…»

Osy hatty oqyǵanda Gıtlerdi qaıdam, men ań-tań qalǵam. Páktik pen soǵystyń ne qatysy bar? Keıin bildim. Mysal keltireıin, kóz aldyńyzda ósken beıkúná, pák qyzdy qaısybireýler qorlap jatsa, siz qaıtesiz? Qyzdyń aryn qorǵaý úshin álgilerdiń qolynda ólýge barsyz. Bul isińiz aqtaýǵa da, maqtaýǵa da turarlyq bolar edi. Al endi, kerisinshe bolsa she?!

Kórshiniń qyzy kim-kóringenmen yrjalaqtasyp turatynyna kýásiz. Syrttaı «júrgish» ekeninen de habardarsyz. Sol qyzdy bireýler kelip, julqylap jatsa, balaǵattasa, shashynan julsa… Siz qaıtesiz? Oqtalyp baryp, «Áı qoıshy, ózine de sol kerek» dersiz. Bul tirligińizdi maqtaı almaımyn, biraq aqtaýǵa bolady.

Endi kórshi-qolańǵa qarańyz. Grýppalas, synyptas, áriptes qyz-kelinshekterge qarańyz. Qaısysyna kómekke umtylasyz, qaısysynyń qasynan óte shyǵasyz? Moıyndańyzshy, siz janynan óte shyǵatyndardyń qarasy kóp, ıá?! Sol kóptiń kesirinen ǵoı, qaryndasyn qorǵaýǵa tıis bozbalanyń aýzynan shyǵar sóz «Za babý ne bazarım».

Búgin qyz úshin «bazarıt» etpeıtin urpaq, erteń anasy, qaryndasy úshin de qyńq etpeıtin bolady. Áıel balasynyń ar-abyroıy jer bolǵan el – kóp ótpeı ózge bir eldiń ezgisine túsedi. Bul aksıoma. Mundaı qasiret bolmas úshin qyzdarymyzǵa ar, namys, uıat degendi jastaıynan qulaǵyna sińirý kerek. Uıat demekshi…

 

«Solaı ruqsat surap em, jylan bitken qabyrǵaǵa qaraı yǵysa ketti»

Bir «atam» bar edi… Iá, ol kisi bizdiń kósheniń basynda turatyn. Saqaly dóńgelene bitken, qııaq murtty, qyr muryndy. Qysqasy, túri kınoǵa suranyp-aq tur. Óziniń «macho» ekenin qý bále biletin. Ádemi qyz-kelinshek kórse, sýmań etip sol mańnan tabylatyn. Ne kerek, sol shal bir kúni qaıtys boldy. Qaıtty dep qaıyrly ólimge uqsatqym kelmeıdi. Óldi. Iá, óldi… Qabirge qoıatyn da sát keldi. Eki balasy shuńqyrǵa tústi. Arýlap, eki jaǵynan ekeýlep ustady. Eńkeıip qabirdiń uıashyǵyna deneni qoıǵaly jatqan. Shyńǵyryp ekeýi de atyp-atyp shyqty. Ákesiniń máıiti qulady da qaldy… Jurttyń bári:

– Ne boldy? – desti.

– Qabir ishi jylan tola, qujynap jatyr, – deıdi.

Úrpıisip qaldyq. Bir ýaqytta qabirge molda tústi. Kúbirlep jatyr. Emis-emis estigenim: «Áı, qabir ıeleri! Máıitti qınaý senderdiń mindetteriń. Bizdiń mindet jerge tapsyrý. Oryndaýǵa ruqsat berińder!».

Keıin molda aıtady: «Solaı ruqsat surap em, jylan bitken qabyrǵaǵa qaraı yǵysa ketti». Aǵamyz múrdeni qabir ishine saldy. Endi lahatty (máıit jatqan uıashyq) kirpishpen jabý kerek. Kómekke men tústim. Arǵy álem men bergi álemniń arasyn kesektermen jaýyp jatyrmyz. Arǵy betten «qyrsh-qyrsh» etken dybystar estiledi. Tisiń qyshyrlap, deneń shymyrlaıdy-aı, anaý dybystardy estiseń… Zárem zár túbine ketti.

Qaıtyp kelemiz. Janymda álgi molda kisiniń úsh keıipker týraly hadıs aıtqany esimde qalypty. Kázzap patsha, tákappar kedeı, sosyn zınaqor shal. Mine osy úsheýi Allanyń meıiriminen maqurym qalatyndar dedi… Kózime jas keldi. Ózimdi oıladym, ózimniń dostarymdy oıladym…

Kóbimiz «Úılengenshe qyzǵa baryp qalaıyq» dep júremiz. Úılenedi. Kózdi ala bere, «levyı» júretinin qoımaıdy. 40-qa kelgende qoıam degeni de syltaý bop qalady. Aqyry, hadıstegideı zınaqor shal bolady, al oǵan endi hadıstiń úkimi júredi..

Oınastyń jazasyn tek qabir men aqyrette tatpaıdy ekenbiz. Osy ómirde de trıhomanıaz, gardnerellez, merez degen aqshaǵa emdeýge bolar báleketterdi qoıshy, aqshaǵa satyp ala almaıtyndaı dúnıeńdi buzasyń. Ol – ózińnen keıingi urpaǵyń. Oınastyq pen urpaqtyń qandaı qatysy bar deısiz be?! Kelesi taqyryp osy suraqqa jaýap beredi.

 

 «Qyzdyń «betin» kim ashsa, sol ystyq»…

Adam ne sebepti úılenedi? Sońynan urpaq qaldyrý úshin. Bul kez-kelgen adamnyń sanasyna jazylǵan buıryq kod. Biraq, baǵyp-qaǵyp otyrǵan balań ózińdiki bolmaı shyqsa she?! Joq, áıelińde kiná joq. Saǵan turmysqa shyqqaly kózińe shóp salǵan emes… Másele nede? Osy arada ózińe suraq qoıyp kórshi. Úıleneıik dep usynys jasaǵanǵa deıin naqsúıeriń pák edi me?! Nege suraǵanymdy qazir túsinesiz.

Osydan 150 jyl buryn amerıkandyq jylqy ósirýshiler bir qubylysqa kýá boldy. Olar jumysqa shydamdy asyl tuqymdy jylqy alý úshin at pen zebrany shaǵylystyrady. Biraq erkek zebra da, urǵashy zebra da uryqtanbaı, tájirıbe sátsiz ótedi. Mamandar bul týraly múldem umytyp ketedi. Tek arada biraz jyl ótken soń, qara-ala qulyndar týyla bastaǵanda, tájirıbe eske túsedi. Olar naǵyz asyl tuqymdy jylqylar edi!

Bul qubylys «telegonııa» dep atalady. Ch.Darvınniń, Flınt, Felıks Ladantek syndy professorlar men ǵalymdardyń jasaǵan tájirıbeleri bul fenomendi odan saıyn rastaı tústi. F.Ladantek óziniń «Tulǵa, damý, tuqym qýalaý jáne jańadarvınshiler» (1889 j.) kitabynda «Alǵashqy erkektiń áseri» degen taraýda júrgizilgen tájirıbege toqtalady. Tek tájirıbeli ıt ósirýshiler ǵana asyl tuqymdy qanshyqtyń kóshedegi ıtpen baılanysqa tússe, tipti kúshiktemegenniń ózinde odan tekti tóbet kútýge bolmaıtynyn bilgen…

Keptershiler de muny jaqsy biledi. Eger tuqymy jasyq qus asyl tekti kepterdiń uıasyn «buzyp» ketse, ony birden óltirgen. Óıtkeni analyq kepterdi nendeı myqtymen jup etse de, qanaty álsiz, túsi bólek balapan basyp shyǵarady.

Sol telegonııa endi áıeldiń burynǵy seriginiń bolashaq urpaǵyna áser etetinin dáleldeıtin de ǵylym. Ásirese, alǵashqysy.

Óıtkeni urpaqtyń TEKTIK QORYN balanyń bolashaq ákesi emes, áıeldiń alǵashqy serigi qalaıdy. Bul áıeldiń sábıdi kimnen kótergenine baılanysty emes. Iaǵnı, qyzdyń etegin alǵash kim túrse, demek onyń bolashaq balalarynyń ákesi sol bolmaq.

 Probırkadaǵy DNK izi nemese birinshi erkektiń kesiri

1985 jyly KSRO ǴA fızıko-tehnıkalyq máseleler Instıtýtynyń akademıgi Petr Garıaev qyzyq málimetke tap boldy. Ol lazerlik spektroskopııa arqyly DNK molekýlalarynyń tuqymqýalaýshylyq qasıetin zertteıdi. DNK eritindisinen lazerlik fotondy ótkizip, molekýlalardyń kólemi men salmaǵy jónindegi aqparatty jazyp alady.

Birde Garıaev birneshe spektr túsirgen soń, DNK-sy bar shyny tútiktiń ornyna bos tútikti qoıdy. Sóıtti de, tańǵaldy. Bos tútiktegi spektrler aldyńǵysyna qatty uqsaıtyn edi. Tek sıgnaldyń kúshi álsizdeý. Qaıtadan DNK izderi qalǵan ydysqa bos tútik saldy. Munda da solaı.

Garıaevtyń aıtýynsha, spektrometrde tuqymqýalaýshylyq qasıetin saqtaǵan aqparat qalyp qoıǵan. Zertteýshiler ony qaıta-qaıta súrtip, tipti taza azotpen jeldendiredi. Sonda ǵana DNK spektri ketkendeı bolady. Biraq 3-4 mınýttan keıin qaıta shyqqan. Olardy tipti joıý múmkin emes-teı.

Petr Garıaev bul eksperımentti jyl boıy júrgizedi. Aqyrynda DNK-ny joıǵannan keıin de, ydysta DNK molekýlalarynyń elesi (kórinbeıtin iz) qalatynyna kúmáni qalmaıdy.

Mundaı qubylys adam balasyna da tán deıdi Garıaev. Demek, alǵash jaqyndasqan erkek qyzdyń genetıkalyq kodyna eshqashan óshirilmeıtin iz qaldyryp ketedi…

Negizi áıelder plenkaly fotoapparat sııaqty. Siz 36 kadr túsirip, ony qaıta paıdalanyp kórińizshi. Sýretti shyǵarǵanda ne bolady? Jeńil júristi áıelder de sondaı. Bir beıneniń ústine ekinshisi, oǵan úshinshisi túsedi. Sóıtip, «ákesine de, sheshesine de uqsamaı, bala «kórshisine» tartyp ketedi».

Moral

Baýyrym! Qaryndasym! Sen úshin «Ómirden qalaǵanyńdy al», «Jas kezińde júrip qal» degen urandar ómirlik ustanymyń bolmaýy tıis. Aryńdy jasyńnan saqta. Sebebi – din turǵysynan da, áleýmettik jaǵynan da eń bastysy – urpaq. Sondyqtan bári de, qandaı jemis egetinimiz de, ultymyzǵa qandaı múmkindik beretinimiz de – óz qolymyzda.

 

Nurbek BEKBAÝ

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler