Áke qarǵamaıdy, qarǵasa ońdyrmaıdy

3388

60 jyldardyń basy bolatyn. Ol kezde senderdiń shesheleriń Aqsholpan quldyrańdap júgirip júrgen kezi. Batys jaqqa atańmen birge aǵaıynǵa sálem bereıin dep barǵanymyzda, osy bir oqıǵany kempirlerden esitip qaıtqan edim. 

Bir úıdiń erke, ádemi qyzy bolypty. Úsh uldan keıin kórgen qyzǵaldaǵyn ákesi de, sheshesi de mápelep ósirgen. Aýyzynan shyqqan árbir sózin jerge túsirmeı qaǵyp, áp sátte oryndaıdy eken. Otaǵasy aýyldyń zavhozy, al áıeli esepshi bolyp jumys isteıdi. Ekeýi de aýyldyń syılysy, ári maqtanyshy bolǵan. Qyryqtan asqan shaǵynda kórgen qyzdy olar hanshaıymdaı tárbıeleýge tyrysady. Qytaıdyń jibek kóılegin jazda kıip, púlishten jasalǵan páltósin qysta kıgen qyzyn aıaǵyn jerge tıgizbeı ósirgen.
Ýaqyt toqtaǵan ba? Zymyrap ótip jatady. Uldaryn úılendirip, jalǵyz qyzy Máskeýge oqýǵa túsedi. Kúnderdiń birinde qyzynan telegramma keledi: "Mama, men káris jigitin súıip qaldym. Aıaǵym aýyr. Úılenemin deıdi. Ákeshime qalaı aıtarymdy bilmeımin?" dep jazylǵan.
Ana baıǵustyń qolynan bir japyraq qaǵazy túsip kete jazdaıdy. Ol kezde basqa ultqa kúıeýge shyqty degen - qara kúıe betińe jaǵyldy degenmen teń edi. Jalǵyz qyzynyń masqaralyǵyn kúıeýine aıta almaı, keshke deıin dári iship, aqyry tún jarymynda qan qysymy kóterilip aýrýhanada kóz jumady.
Súıgen jarynan aırylǵan otaǵasy qatty qaıǵyrady. Máskeýdegi qyzyna: "tez jet, anańnan aıryldyq" dep telegramma jiberedi. Qyzdyń qursaǵyndaǵy balasy bes aıdan asyp, ishi kádimgideı bilinip qalǵan edi. Qyz ne isterin bilmeı, dal bolady. Jerleý rásimine kelgen bet-aýyzy isip ketken erke qyzdy kórgen aýyldaǵylar: "Qaıtsin, baıǵus anasyna qaıǵyrǵan ǵoı" deıdi aıap. Jaryqtyq burynǵy kempirler áýlıe ǵoı, bireýisi:
- Shyntaǵymnyń aýyryp turǵany nesi? Myna jerde qaısyń býazsyń?- dep shaıdyń ústinde qatqyl daýsymen jaqtyrmaı qyzǵa qaraıdy. Aýyl qatyndary selt ete túsedi. Ertesine áńgime gýildep aýyldy sharlap ketedi. Sońynda ósek áke qulaǵyna da jetedi. Úsh kúnge kelgen qyz bul kezde shabadanyn jınap, jolǵa daıyndalyp jatqan edi. Qaharly áke:
- Qyzym, eldiń aıtyp jatqany ras pa?- deıdi.
Qyz úndemeı basyn shulǵydy.
- Qarabet, anańnyń túbine jetken sen ekensiń ǵoı.
Shirigen jumyrtqa neme, qazaqtan erkek tappadyń ba? Teris batamdy berdim saǵan! -dep eki qolyn tóbege qoıyp qarǵaıdy. Bul kezde úsh ul da esiktiń syrtynda tistenip turǵan edi.
- Eshqaıda barmaısyń! - deıdi áke qaharyna minip. Bir aptadan soń káris jigit Máskeýden bolashaq qaıyn atasynyń aldynan ótýge keledi. Aǵaıyndy úsheý qaryndasymen kezdestirmeýge bel býady da, poıyzdan túskennen aıamaı uryp soǵady. Jigit te birbetkeı eken. Aýdandyq arýhanada aptalap jatady. Mılıııalar suraǵanymen kimniń urǵanyn aıtpaıdy. Taǵy keledi. Ońbaı taǵy tepkiniń astynda qalady. Qyzdy aǵalary qaraýyldap otyrady. Jeńgeler qaıyn sińilisiniń muńdy janaryn kórip, qatty aıaıdy.
Bul kezde erkeliktiń dymy da qalmaǵan. Bal-bul janǵan júzi solǵyn tartyp, jaǵy sýalyp ketken ony taný múmkin emes edi. Súıgenine jete almaı júrgen qyz ishqusa bolady. Bir kúni jeńgeleriniń bireýi:
- Erkem, jigitiń keshki júretin poıyzben qashaıyq dep otyr. Búgin aǵań qalaǵa ketti. Ákeń bolsa kórshi aýyldaǵy aǵaıynnyń asynda. Jınal! Kóp bolsa, men alaıyn jazańdy, - deıdi kemseńdep jylap.
Bul kezde qys kelip, dalada qalyń qar túsken edi. Jeńgesi qaladan kelgen aǵaıynnyń kóligine otyrǵyzdy da, qaıynsińilisine: "Artyńa qarama, erkem!" dep mańdaıynnan súıdi.
Birine-biri asyqqan qos ǵashyq vokzalda kezdesti. Túngi 12 - de júretin poıyzdy kútýde. Bir kezde poıyzdyń gúrildegen daýysy vokzaldyń ishin jańǵyrtty. Ekeýi alyp-ushyp shyqqany sol edi, perronda bulardy izdep júrgen úsh aǵaıyndyny kóredi. Ázireıildi kórgendeı qashqan qos ǵashyq qoryqqandarynan poıyzǵa qaraı júgiredi. Qar borap, jel uıytqyp turǵan kez edi. Jeldiń kúshi me, álde, poıyzdyń pármeninen be...Qudaıdyń peshenelerine jazǵany sol boldy ma eken, kim bilsin, qas-qaǵym sátte qos ǵashyq poıyzdyń astyna túsip, bul ómirmen máńgilikke kóz jumady.
- Al ishindegi bala she? - deımiz bizder áreń sóılep.
- Oı, ony sol aýyldaǵy kempirler aıta almaı: "Aıy-kúni jaqyndap qalǵan edi, bul jaryqty kóre almaı ketti-aý" dep jylaı berdi. Sonysyna qaraǵanda jaman bolǵan tárizdi, -dedi ájem kóz jasyn betoramalymen súrtip.
- Budan túıetin túıin: Ákeniń qarǵysy eshýaqytta jibermeıdi. Olar qarǵamaıdy, qarǵysy ońdyrmaıdy, - dep áńgimesin kúrsine aıaqtady ájem.
"Adyrna" ulttyq portaly
Pikirler