Saqına- saýsaqqa salatyn zergerlik buıym. Júzikke qaraǵanda saqınanyń baýyry jalpaqtaý bolyp, kóbine betine tas qondyrylmaıdy.
Ertede xalqymyz as adal bolýy úshin áıeldiń qolynda mindetti túrde saqına ıa júzik bolýy kerek dep sanaǵan. Tilimizdegi “Saqınany sánge salmaıdy, ol- tazalyqqa tarazy” , “Saqına sánge jatpas, aıqaı ánge jatpas” degendeı uǵymdar saqınanyń tek sándik qana emes, gıgıenalyq qyzmet te atqaratynyn dáleldeıdi. Munyń ózi xalyqtyń saqına soǵylatyn kúmis ne altynnyń tattanýǵa ushyramaıtynyn, sýdyń, tamaqtyń tez buzylmaýyna septigin tıgizip, densaýlyqqa jaǵymdy áser etetinin erteden-aq ańǵartyp baıqaǵanyn kórsetse kerek. Kúni búginge deıin aýyldyq jerlerde jas kelinshek nárestesin shomyldyrar aldynda ıakı balanyń jórgek-jaıalyǵyn jýar aldynda oǵan sol úıdiń úlkenderi (enesi ne abysyny) “Qolyńa saqına salyp al, tazalyqqa tán bolady” dep eskertip otyrady. Olaı bolsa náresteni qyrqynan shyǵarǵanda ony shomyldyratyn sýǵa altyn ne kúmis saqına nemese bilezik salý dástúri olardy soǵan qatystyryp otyrǵan áıelderge syılyq retinde úlestirý úshin ǵana emes, osyndaı asyl buıymdardy qasıetti sanaýdan, tazalyqqa mán berýden de shyqqan sııaqty.
Tilimizde saqınaǵa baılanysty birsypyra ataýlar da bar:
Aqyq saqına- kishkentaı aqyq qondyrylǵan saqına.
Altyn saqına- taza altynnan soǵylǵan saqına.
Baldaq saqına- saqınanyń saýsaq ústine qaraǵan beti tórtburysh bolyp keletin túri.
Burama saqına- altyn, kúmisti esip jasaǵan saqına.
Jez saqına- saýsaqqa salý úshin emes, qamshy, naıza, pyshaq, qylysh sabyn bekitý úshin jasalǵan mys shyǵyrshyq.
Kavkaz saqına- qara ala órnekti saqına túri.
Kúmis saqına- taza kúmisten quıyp jasaǵan saqına túri.
Qola saqına- qoladan jasaı salǵan arzan qol saqına.
Monshaqty saqına- monshaq qondyrylǵan saqına.
Qusmuryn saqına- ústi dóńesteý kelgen saqına túri.
Mys saqına- mystan jasalǵan ortan qol saqına.
Neke saqınasy- jas jubaılardyń úılený toıynda bir-birine syılaıtyn saqınasy.
Saqınek- pyshaq, qylysh, t.b. quraldardyń sapqa jetesi suǵylatyn jerin qysyp turý úshin mys ne kúmisten jasalatyn baldaq, moınaq.
Sirkeli saqına- betine usaq túıirshikterden sirke órnek salǵan saqına.
Tasty saqına- tas, shyny ornatqan saqına.
Temir saqına- temirden jasalǵan tyǵyrshyq, saqınek.
Osylaısha júzik pen saqına kimniń de bolsyn ómirinde úlken ról atqarady. Tipten aqyndarymyz da júzikti búgingi kúnge deıin jyrlap keledi.
Juldyzdy — júzik, Aıdy alqa ǵyp bereıin..
"Kelshi, kózim, kún betińdi kóreıin,
Súıshi, sáýlem, tunshyǵyp men óleıin.
Jet, juldyzym, jyljyp qana jibekteı,
Juldyzdy — júzik, Aıdy alqa ǵyp bereıin.
Maǵjan Jumabaev
"JÚZIK
Quddy, jaı tanystarsha qol alystyq,
Bizdegi sezim biraq joǵary, ystyq...
Júrekter qaltyraıdy – sol jaqyn ǵyp,
Júzikter jaltyraıdy – sol alys qyp...
Júzigim qolymdaǵy – altyn, altyn,
Baılanyp saýsaǵyma ar turatyn,
Sol shyǵar sebebim de tartynatyn,
Sol shyǵar sebebim de sharq uratyn...
Sende she...
sezim kúıip, joq aqylyń,
Sol shyǵar, kúıip turyp, tońatynyń...
Biz ǵana bilemiz ǵoı, shýly álemde
Túk aıtpaı sóılesýge bolatynyn...
Túsinip qaıtsin bizdi qalyń dúrmek,
Jaraly jalǵyz ǵana bárin bilmek.
Kóz aıtty: taǵdyr saldy – baǵyndym dep.
Qol aıtty qatty qysyp: saǵyndym dep...
Júzigiń qolyńdaǵy – kúmis, kúmis,
Bizderden baqyt deıtin bil, ushty qus...
Meni endi jylytsań da – durys, durys,
Meni endi umytsań da – durys, durys..."
Jadyra Baıbulanova
***
Órtke tastap muń ańqyǵan búldemdi,
Meniń tunyq ómir shoǵym úrlendi.
Janarymyz jolyqqanda túsindim
Jalǵyz ómir súrmeýdi...
Tamashalap túngi aspannyń beınesin,
Jamylamyn japyraqtyń jeıdesin.
Bult ústinde jyr oqyǵym keledi,
Juldyzdarǵa keıde shyn...
Saǵynyshtan jasqa oranyp etegim,
Aı sáýlesin syrlas qurbym etemin.
Myna álemniń barlyǵyna jarııa
Meniń ǵashyq ekenim...
Baıqamastan bar ǵalamnyń baılyǵyn,
Qyzǵanar ma eń, qyzǵanǵandaı aı kúnin?
Úndesýge úlgergendeı keıde ras,
Táttisi de bolady eken qaıǵynyń.
Tamasha ǵoı tapsa eger de teń-teńin,
Shamdaryndaı uıqyly oıaý ólkeniń.
Suramaı-aq bilgenińe tań qalam
Saýsaǵymnyń ólshemin...
Dúrsil qostyń dúrsilime dem berdiń,
Meni osylaı baqytyńa teń kórdiń.
Júzigim de jarq-jurq etken sol sátte
Júregindeı zergerdiń...
Tań qalar ma eń tamyryńda búlk etsem,
Arym barda shyqpas sezim tym shekten.
Men bult bolyp beınelener edim-aý,
Sen kún bolyp kúrk etseń...
Tún bar ma eken tunyǵyndaı Semeıdiń?
Bar-aý sirá, ǵalam bólek demeımin.
Áttegen-aı, ketippin ǵoı umytyp
Tústi esime qurǵaǵanda kómeıim.
Anam meni shaıǵa tosyp otyr-ed(i)
Asyp aıtyp, tasyp aıtyp ne deıin?
Endi osymen qııaldaýdy toqtatyp,
Shaıymdy iship keleıin...
Nazerke Serikqyzy
("Kúıeý keltir, qyz uzat, toıyńdy qyl"
ádebı-etnografııalyq kitaptan úzindi)
"Adyrna" ulttyq portaly
