Muhtar Maǵaýın. Qazaqsyz Qazaqstan

240

Baıaǵyda, bala kezimde estigen ózgeshe bir sóz qaıta-qaıta oıyma orala beretin boldy. 1951 – budan alpys eki jyl burynǵy kep. Men on bir jastamyn, 5-klasta oqımyn. Kezekti geografııa sabaǵynda muǵalim Amerıka qurylyǵyn eýropalyqtardyń ashýy, jaýlaýy, ıgerýi jáne ondaǵy quldyq tártip týraly áńgimeledi. Meniń (bolashaq pálenbaı degen jazýshy) tarıhı tanymym, ádebı biligim óz jasym ǵana emes, óz tusymnan da birshama joǵary edi – orta mektep oqýlyqtary boıynsha adamzat tarıhynan jalpylaı dáris alǵam jáne álem ádebıetiniń qazaq tiline aýdarylǵan eleýli shyǵarmalaryn túgeldeı derlik oqyp taýysqam, onyń ishinde Amerıkadaǵy násildik jaǵdaı týraly Garrıet Bıcher-Stoýdyń romany da bar. Endi, muǵalim qara tústi záńgilerdi Afrıkadan tutqyndap, kemelerge salyp, jolaı qyrylǵannan qalǵanyn jappaı quldyqqa túsiretini týraly aıtqanda, men eriksiz bir suraq qoıyp edim. «Záńgilerdi sonshama jerden tasyǵansha, nege jergilikti halyq – úndisterdi quldyqqa jekpeıdi?» – dep. Sonda muǵalim aıtty: «Otarshyldar úndisterdi birjola qyryp tastaǵandy tıimdi sanady. Eger olardy aman saqtap, quldyqta qaldyrsa, zamannan zaman ótkende ósip-ónedi, teńdikke umtylady, sodan soń myna jer – bizdiń ata-mekenimiz dep kúreske shyǵady, al kelginshi quldar qanshama jetisse de, bul jer meniń ejelgi jurtym dep daýlasa almaıdy. Sondyqtan otarshyldar el ıesi baıyrǵy halyqty túp-tuıaǵymen joıyp jiberý qajet dep sanady».

Áli kúnge qaıran qalam. Sovettik zaman ıdeologııasyna múlde qaıshy, osynshama tereń uǵymnyń tamyry nede? Ózi oılap tapty ma, álde keıinde joqqa saıǵan ulttyq sananyń arydan jetken jańǵyryǵy ma? Geografııa muǵalimi Tóleýqan Jaqypov – ol kezdegi eń basty joǵarǵy oqý orny QazPI-diń alǵashqy tolqyn túlekteriniń qatarynan eken. Alash-Orda ıdealdary áli kómeski tarta qoımaǵan kezeńde qalyptasqan. Daıyn tezısti sanaǵa sińirý úshin de úlken paıym, parasat kerek. Qaıtkende de, qarapaıym aýyl muǵaliminiń kókireginde tunǵan muń men zildiń salmaǵyn kim bilgen. Aqyry ózi de otarshyl alapattyń qurbany boldy – arada eki jyl ótkende, dál irgede jarylǵan qýatty, eń alǵashqy sýtegi bombasynyń zardabynan aıyqpas syrqatqa ushyraǵan aǵaıyndar qatarynda sháıit ketken edi.

Ol – Sovet (Keńes emes!) ókimetiniń zamany. Endi – Táýelsizdik atalatyn jańa dáýir. Biraq búgingi Qazaqstan ókimetiniń (qazir «bılik» deıtin bolypty) osyndaǵy baıyrǵy jurt – qazaq halqyna qatysty júrgizip otyrǵan barlyq sharýasy, naqty saıasaty men kópe-kórneý ishki pıǵyly budan eki ǵasyr burynǵy Amerıka qurlyǵyndaǵy otarshylardyń jergilikti úndis halqyna qatysty tótenshe sharalaryn eske túsiredi. Álbette, tikeleı, jappaı qyryp-joıý joq, oǵan múmkindik te tabylmas edi, áıtkenmen, tereńnen, naqty oılastyrǵan jáne ishinara júzege asyp ta jatqan júıeli qareketi eshqandaı kúmánsiz, aqıqat baılamdar jasaýǵa negiz beredi – qazirgi Qazaqstan ókimeti osy el men jerdi myń jyldar boıy mekendep kelgen qazaq halqyna qarsy túbegeıli, pármendi jumys jasap jatyr. «Egemendiktiń» alǵashqy bes-on jylynda eppen, jymysqy qımyldap edi, sońǵy on jyldyqta, onyń ishinde keıingi eki-úsh jylda ashyq soǵys jarııalady.

Endi jalpy jurtqa belgili, az-muz saýaty bar, tym qurysa jarym-jartylaı kózi ashyq kez kelgen qazaqqa maǵlum búgingi ahýaldyń eń kórneki, negizgi jaǵdaıattaryn eske túsire keteıik.

Osy «Egemendik» atalatyn jıyrma eki jyl ishinde:

– ejelgi qazaq jeriniń asty men ústindegi barlyq qazyna men baılyq talaýǵa tústi;

– adal eńbek emes, urlyq-qarlyq, zorlyq-zombylyq, zańsyz ıelik nátıjesinde jemit baılar toby jáne bar múmkindigi shektelgen, kúnkóris jaǵdaıynyń ózi qıyndaǵan taqyr kedeıler taby qalyptasty;

– qazaq aýyly qırap, tozyp bitti, úlken shaharlar tóńiregine qaıyrshylyq pen sharasyzdyq jaılaǵan, turmystyq qyzmeti tapshy, kembaǵal, qotyrash qalashyqtar ósip shyqty;

– belgili bir áýlet, uıymdasqan top, bıleýshi tap azǵana ýaqyt ishinde qısapsyz baılyq, barlyq ıgilikke jetken jaǵdaıda, el ıesi, jer ıesi jalpy jurttyń turmys-ahýaly kún ozǵan saıyn tómendep barady;

– el ishinde jappaı korrýpııa, joıdasyz jemqorlyq etek aldy;

– asa zor kólemdegi jáne usaq-túıekke deıingi paraqorlyq úırenshikti, daǵdyly turmys kebi retinde qalyptasty;

– memlekettik qyzmet, kez kelgen mansap – mindetti paryz emes, tek qana iship-jeý, baılyq quraý, jeke bastyń qajetin ǵana óteıtin tıimdi tetik degen túsinik ornyqty;

– sot, prokýratýra, quqyq qorǵaý, zań mekemeleri ádilet ataýlyny aıaqqa basyp, tek joǵarydan túsken nusqaý, nemese jeke bas paıdasy turǵysynan ǵana jumys jasaıtyn boldy;

– qylmyskerdiń jazadan qutylýy, kinásiz kisilerdiń bas erkinen aırylýy – úırenshikti qubylysqa aınaldy;

– kúdiktini jaýapqa tartý kezinde, sottalǵannyń jazasyn óteý mezgilinde adamgershilikke qaıshy áreketpen azaptaý, janyn qınaý, tipti uryp óltirý – sovet tusyndaǵydan da qatal, gestapolyq tásildermen úıles tutqyn tártibi – ádepki jaǵdaıǵa sanaldy;

– aýyr turmys, zańsyzdyq pen urlyq-qarlyq, adal eńbekpen mal tabý múmkindiginiń qıyndyǵy, beısaýat júrgen kisiniń óziniń jeke basynyń qaterli jaǵdaıy, aram baılar men ákim-qaralardyń júgensiz minezi – jalpy jurtty azdyryp, ádilet, adaldyq, kisilik týraly uǵymdar aıaq-asty boldy;

– úlkender dúnıeden túńilse, jastar úmitsiz toryǵý dertine shaldyqty, aqyry kámelet jasyna jańa tolǵan, tipti tolmaǵan órenderdiń ózine-ózi qol jumsaýy – álemde joq deńgeıde óris alyp otyr;

– múlde beıkúná, nemese kóldeneńnen kúdikti jeke kisilerge, halyqaralyq deńgeıde eshbir teris tizimde joq dinı, rýhanı toptarǵa qarsy, olardyń otbasyn, jaqyn týystaryn qosa qamtıtyn memlekettik terror zań aıasyna syıǵyzyldy;

– úlp etken narazylyq, qarsylyq ataýly aıaýsyz janyshtalyp jatyr;

– oppozıııa qýǵynmen, qýdalaýmen tozyp bitti;

– baspasóz erkindigi, jıyn, ereýil quqyǵy shektelgen;

– úlkendi-kishili ádiletti saılaý ataýlynyń elesi de joq, demokratııalyq qundylyqtar qurǵaq sózben almasty;

– ústem tap – burynǵy kompartııalyq nomenklatýranyń ádis-amaly, isi men kúshiniń ekpinimen Qazaqstan sheginde bir ǵana kisiniń ókimi – syrttan sypaıylap aıtylyp júrgendeı, avtorıtarlyq bılik emes, tejeýsiz dıktatýra ornady;

– osynda aıtylǵan jáne aıtylmaǵan qanshama soraqy sebepter nátıjesinde Qazaq eli búginde búkilálemdik shıkizat otaryna, al Reseıdiń erki kem, buıdaly, shyn mánisindegi basybaıly ıeligine aınaldy.

Áıtse de, bul arada bizdiń aıtpaǵymyz – múlde basqa másele. Otar eldiń de shekteýli, azdy-kópti quqyǵy bolady. Otar eldiń ózindegi halyq qadarynsha tirshilik jasap, ósip-ónip jatady. Onyń ústine manadan beri tizbelenip otyrǵan máseleler birjaqty kórinýi de múmkin. Daý aıtýshylar tabylady. Ulanǵaıyr jetistigimiz bar, bizde keremet, bári tamasha demek. Óz tarabymyzdan ústesek, jalǵyz qazaq emes, kez kelgen, kiriptar keptegi, nemese memlekettik qurylym órkendep damýdyń ońdy jolyn tańdaı almaǵan, artta qalǵan elge tán sypat. Álemde budan birshama buryn erkindik alǵanymen, otarlyq, jartylaı otarlyq buǵaýdan shyǵa almaı otyrǵan, kembaǵal qalyptaǵy qanshama jurt bar. Qorqaý ókimet, paraqor sheneýnik, zańsyzdyq pen zorlyq-zombylyq, aýyr turmys pen sharasyz tyǵyryq – jalǵyz bizdiń ǵana enshimiz emes. Halqynyń ál-aýqaty bizden áldeqaıda tómen jaǵdaılar da ushyrasady. Alysqa tartpaı, kórshiles respýblıkalar – eńbekke jaramdy azamattary el aqtap ketken týystas aǵaıyndardy eske salaıyq.

Biraq bizdiń ne Afrıkada, ne Azııada bolmaǵan jáne bolýy da múmkin emes, atoılap turǵan aıryqsha bir sypatymyz bar. Ol – bıleýshi taptyń óz halqyna qatysty aram pıǵyly jáne teris áreketi. Naqtylap aıtsaq, jer ıesi, soǵan oraı el ıesi de bolýǵa tıis jergilikti, baıyrǵy jurtqa qarsy kúresi. Odan ármen anyqtap aıtsaq – búgingi Qazaqstan ókimetiniń qazaq halqyna qarsy, josparly túrde, tabandy, ári dáıekti jaǵdaıda júzege asyrýǵa kirisken eń basty jumysy – álem tarıhy, halyqtar sherýinde ushyraspaǵan ózgeshe qubylys. Biraq aqylǵa syımas is emes. Túp-tamyryna boılasaq, zańdy, tabıǵı jaǵdaıat dep tanyr edik.

Bul arada qazirgi Qazaqstan bıligi – keshegi Sovettik ókimniń jalǵasy dep bilý – máseleniń bir ǵana jaǵy. Qashanda otarshyl tártiptiń eń negizgi turǵysy – jer ıesi bolyp tabylatyn halyqty birjola qurtý edi ǵoı. Patshalyq Reseı, ásirese Qyzyl Reseı qazaq halqyna zábir men qııanattyń barlyq túrin qoldandy, aqyry 1932–1933 jyldarǵy ǵalamat asharshylyq nátıjesinde uly halyqtyń saǵyn syndyrdy, biraq qansha qyrylsa da, qazaq jer betinen birjola óshpeı qaldy, sondyqtan «Tyń kóterý» naýqany uıymdastyryldy, baıyrǵy jurttyń ústine orysy bar, ormany bar, taǵy qanshama halyqty ákelip tókti, sóıtip jer ıesin eleýsiz azshylyqqa aınaldyrdy. Alaıda aqyr túbinde dúnıe keri tóńkerildi, bári ózgerdi, tek burnaǵy kommýnıstik bılik óz ornynda qalypty. Áýelden-aq qazaqty kemshin sanaǵan, otarshyldyń qyzmetindegi, qarǵyly qaýym. Ókim ataýy ózgerse de, uǵym men tanym burynǵysha. Onyń ústine, jańa, tótenshe bir túsinik qalyptasypty. Ulttyq sanadan tys ókimette jeke bastyń paıdasy birinshi orynǵa shyqpaq. El múddesi esep emes, memlekettik turǵy – osy jeke basqa ǵana qyzmet etetin, satýǵa, paıdalanýǵa qolaıly, qajetti tetik qana. Bul jolda syrtqy qıyndyqtardy jeńý ońaı – kúshti kórshiniń qalaǵan, suraǵanyn bere berý, tipti alystaǵy alpaýyttyń óziniń qolyn qaqpaý. Atyń abyroı taýyp, bıligiń bekı túsedi, syrttaǵy jurtqa senen jaqsy kisi joq. Al ishki qıyndyq, sonshama eleýsiz bolsa da bar, nemese ájeptáýir bolyp shyǵýy múmkin. Onyń aty – qazaq deıtin halyq. Osy qazaqty jýasytsa, daýysynan aıyryp, jigerin jasytyp, kúshin qaıtarsa, bar muraty ornyna kelmek. Sóıtip, «Egemen» ókimettiń, ataýly, jalǵyz kisi emes, kompartııanyń jádigóı mektebinen ótken tutas bir qaýymnyń qazaq halqyna qarsy qaýip-qatersiz, beıbit, biraq qatań, ári aıaýsyz soǵysy bastalyp ketti.

Osy ishki maıdannyń jalpy jurtqa maǵlum negizgi bir turǵylaryn atap óteıik.

Búginde bılik basynda otyrǵan part-nomenklatýranyń qazaq táýelsizdigin qajetsimegen, burnaǵy otarlyq kepte qalýǵa janyn salǵan, alys-jaqyn tóńireginen múlde bóten, quldyq sanasy – Orys-Sovet ımperııasy ydyraı bastaǵan kezde aıryqsha kórinis berdi. Týǵan halqynyń qanshama qan tókken, júz elý jyldyq muraty sóz emes. Óz bastary noqtaly bolsa da, aldynda astaý, jeke jaǵdaıy tym jaqsy. Aqyry Baltyq pen Ýkraına turypty, irgeles Orta-Azııalyq elder, ony aıtasyz, ımperııa uıytqysy Reseıge deıin óz táýelsizdigin jarııalap bitken kezde, qaqaǵan qys, ıen jurtta qalǵan Qazaq SSR-ynyń satymsaq ókimeti men qýyrshaq Joǵarǵy Keńesi amalsyzdyń kúninen «Egemendik» alýǵa májbúr boldy. Bul eki ortada Máskeýmen aralyqta qandaı kelissóz atqarylǵany ázirshe jabyq tur, keıin arhıvten «Biz Reseı quramynda qalǵymyz keledi» degen ǵaryznama-ótinish shyǵyp jatýy da ǵajap emes, onyń aıqyn mysaly – jańadan týǵan respýblıkanyń qanshama aı boıy rýbl aımaǵynan ketkisi kelmeýi, ıaǵnı, Reseıge táýeldi qalatyn ekonomıkalyq birlikten aınymaýy der edik. Aqyry bul kiriptarlyq talap ta qabyl alynbady, Reseı bizdiń jandaıshaptardy rýbl aımaǵynan teýip shyǵardy, budan soń, tól teńgemiz aınalymǵa túskenshe, bul kezde qoldanýdan shyǵyp ketken Reseı rýbli vagonymen, sostavymen kelip, búkil Qazaqstan ahýalyna qanshama zııan tıgizgeni málim.

Óz aqshamyz shyqty, bul – táýelsizdiktiń eń kórneki, naqty belgisi dep, qýanyshymyz qoınymyzǵa syımady. Biraq arada bes-on jyl óter-ótpeste osy ulttyq teńge Egemen ókimetimizdiń kózine jyn bolyp kórine bastady. Banknottar betindegi Abylaıdyń, Abaıdyń, Shoqannyń, Qurmanǵazy men Súıinbaıdyń sýretteri joǵalyp, barlyq jańa aqsha burynǵy bir teńgelikte bederlengen Farabı beınesimen almastyryldy. Bul jaǵdaı – áýeldegi úsh teńgelikten júz teńgelikke deıingi banknot qunsyzdanyp, aınalymnan túsken sebepti dep túsindirildi. Álbette, Farabı de qazaqtan alys emes, ortaǵasyrlyq Otyrardan shyqqan túrik, sonymen qatar álemdik tulǵa, arab memleketteriniń aqshalarynan da kórinis tapqan, endigi qazaq teńgesine de jarasyp tur, biraq Abaıdyń jáne basqa alyptarymyzdyń beıneleri de tańbalansa qaıter edi? Bolmaıdy eken. Muny az deseńiz, jańa ǵasyr sheginde qazaq teńgesiniń betinde sandyq baǵasyn aıǵaqtaǵan jazý orys tilinde de jazyla bastady. Iaǵnı, búkilálemdik otar, onyń ishinde Reseıdiń ataýsyz bodany mártebesine jetken eldiń shartty aqshasynda aıqyn ulttyq nysan bolmaýy qajet eken. Táýelsiz el emessiń, asyp ketkende Reseıdiń bir bólshegisiń! – degen qaǵıda, qatań eskertýdiń áýelgi bir, naqty, kórneki aıǵaǵy.

Osy teńgeniń ultsyzdanýymen qatar, ómirdiń barlyq salasynda da Qazaq elin tutasymen ultsyzdyq kebine túsirý – pármendi, josparly naýqanǵa aınaldy. Sypaıylap aıtqanda. Bárin túgel taratyp, bajaılap tizbelesek, tutas bir kitap, áldeneshe kitap jazylar edi.

«Egemendik» zamannyń alǵashqy kúnderinen bastap-aq halyqtyń aqyl-oıy, jan-júıesi, qorǵanyshy men qamqory sanalatyn ult zııalylaryna qarsy kúni búginge jalǵasyp kele jatqan bylǵanysh naýqan bastaldy. Bul kezde baıaǵy Kolchak aıtqan bas kóterer bes júz qazaqtyń sany eselep ósip, áldeneshe myńǵa jetken. Taıly-taıaǵy, túp-tamyrymen túgeldeı qurtyp jibere almaısyń, sondyqtan órisin taryltyp, tuqyrtyp ustaý saıasaty iske qosyldy. «Zııaly qaýym degenimiz – zııandy qaýym!» – degen jádigóı uran shyǵyp, oǵan jalbaǵaılar men dalbaqaılar qosylyp, baspasóz betinde týra jıyrma jyldyq naýqan uıymdastyryldy. Bul, búgingi satymsaq ókimet úshin shynynda da zııandy qaýymnyń eń qomaqty bóligin – ǵylymı ıntellıgenııa quraıtyn. Endi ýnıversıtet professorynyń aılyq aqysy aptalyq kójesine jetpeıtin boldy. Qatardaǵy ǵylym kandıdattary múlde tapshylyq jaǵdaıda qaldy, keıingi talapker jastardyń bary – ǵylymnan ketip, joǵy – bul jaqqa jýymaıtyn boldy. Kóp uzamaı-aq Ǵylym akademııasy taratyldy. Qurmetti akademıkterge aldanysh stıpendııa taǵaıyndaldy. Osy eki jaǵdaı – Joǵarǵy oqý men Ǵylym akademııasynyń jutqa ushyraýy – Qazaqstandaǵy ǵylym ataýlynyń daǵdarys, toqyraýy ǵana emes, keri ketýi, ýaqyt oza kele múlde derlik joıylýyna ulasty. Bul – bir oqpen atylǵan eki qoıannyń alǵashqysy ǵana. Ekinshi qoıan – ǵylym tóńiregindegi tanymy keń, keýdesi zor, qashanda úlken qurmette bolǵan oqymysty qaýymnyń ujymdyq qurylymy joıylyp, bar tirshiligi suryqsyz, qorash jaǵdaıǵa túsip, ǵylym ǵana emes, saıasattan da aýlaqtap, halqynyń sózin sóıleýden qalýy, úlkenderi sharshap, ólip-jitip, kishileri qajyp, túńilip, qoǵam ómirinen shetteýi dep bileıik.

Sovettik zamanda ulttyq partııa qyzmetin atqarǵan, qaharly jeltoqsan oqıǵalarynyń kezinde de halqynyń muń-zary men ashý-yzasyn bildirgen Jazýshylar odaǵy da osy kepke ushyrady. Aty bar da, zaty joq. Buryn jazýshylar kitap shyǵaryp aqsha alsa, endi kitabyn shyǵarý úshin aqsha tóleıtin boldy. Osy áreń-páreń kitaptyń óziniń taralymy joqqa jaqyn – bir myń, eki, úsh myń. Qalamaqy týraly aıtýdyń ózi ádepsizdik sanalady. Qazaq kitaby eshqandaı qosymsha paıda túsirmeıdi eken. Bul kitap Sovet ókimetiniń alǵashqy elý jylynda da eshqandaı paıda túsirmegen, biraq sol zamandaǵy aǵa jazýshylar qap-qabymen aqsha alǵan. Biz kórgen sońǵy jıyrma bes jylda da qalamaqy burynǵyǵa jetpegenimen, ájeptáýir boldy, biraq taqyr-taza zııan, ıaǵnı basyp shyǵarý úshin qyrýar tólemi bar óleń kitaptaryna toqtaý qoıylmady, prozanyń esebinen jabylatyn, osyndaı, shyǵyny mol jınaqtar shyǵaryp jatqan aqyndardyń qalamaqysy – túsimi kóp prozashylardan artyp ta ketetin. Eger baıaǵydaı elý-alpys myńmen shyǵarsa, búgingi kitap ta kóp túsim berer edi. Ulttyq mádenıet, onyń ishinde rýhanı qazyna sanatyndaǵy kórkem ádebıettiń mán-mańyzy aqshamen eseptelmeıtinin aıtyp jatýdyń ózi artyq. Az ba, kóp pe shyǵyn jumsalyp otyrǵan oqý, tárbıe jumysy, sot pen polıııa, tipti ákimshilik, basqarý mekemeleri, eń aıaǵy búgingi qoljaýlyq parlamentińiz memleket qoryna kópe-kórneý sanap beretin qandaı qarajat quıyp otyr eken. Munyń bári esep emes. Eń bastysy – jazýshylar qaýymyn janyshtaý, bar daýysynan aıyrý, alash jurtyna yqpalyn joıý bolatyn.

Sonymen, jıyrma jyl oraıynda aldyńǵy aqsaqaldar ketti, oǵan jalǵas qarasaqaldar qojyrady, keıingi jastar úısiz, kúısiz, kitapsyz, jalańaıaq jaǵdaıǵa tústi, kún kósemdi madaqtap óleń-jyr jazǵan, ókimettiń barlyq saıasatyn qoldaǵan bes-alty satymsaq jazarman bolmasa, qalǵan qaýymnyń bar derti ǵana emes, kópshilik jazýy da ishke túsken, kúńkil áńgimesi kýhnıadan aspaıtyn jaǵdaıǵa jetken.

Oqymysty, shyǵarmashy jurt – búkil zııaly qaýymnyń dúnıeden túńilmes qısyny joq. Halqyna daýysy jetpeıdi, bedeli kem, abyroıy shamaly. Búgingi ókimet aqylyn almaıdy, aıqaıyn estimeıdi, bárin kerisinshe, óz qalaýymen jasap keledi.

Biz zııaly qaýymnyń árqıly ahýalyn, qoǵam ómirinen qalaı shettegenin aıtyp otyrmyz. Munyń bári týǵan halqyńnyń kembaǵal jaǵdaıdaǵy aýyr turmysymen salystyrǵanda túk te emes. Aýyldaǵy jappaı jumyssyzdyq, qalaly jerge jetken jastardyń júkshi, arbashy, kúndelikti jaldamaly kebindegi suryqsyz ómiri, qajymas qazaq áıelderiniń qara bazardy jaǵalaǵan qalt-qult tirshiligi – bardy saýsaqpen sanap, joqty túgendep bite almaısyz. Jıyrma eki jyldyq jańa otar jaǵdaıynda búkil qazaq jurtynyń minez-qulqy ózgergen, dúnıe tanymy basqa bir arnaǵa túsken, nıet-pıǵyly buzylyp, bar muraty tek qana kúnkóris qamyna tirelgen. Muny az deseńiz, «táýelsizdik tańynyń» dúnıe taryla bastaǵan alǵashqy jyldarynyń ózinde «Qazaqtyń jaýy – qazaq!» – degen uran kóterildi. Teatr sahnasynan baspasóz betine kóship, kúndelikti, jalpy jurt aýzyndaǵy lepeske aınaldy. Bul rette bizdiń shalaǵaı artısterimiz ben shalasaýat jýrnalıst, jalbaǵaı jazýshylarymyzdyń eńbegi aıryqsha boldy. 90-jyldardaǵy «Ana tili», «Jas Alash» gazetterinde jáne «Juldyz» jýrnalynan basqa barlyq basylymdarda eń basty uran bolǵan, buralqy ǵana emes, ult taǵdyry úshin meılinshe qaterli qaǵıdany áýel basta jeke bir kisi oılap tapty degenge kúmán keltirem. Joǵarydan túsken nusqaý – jandaıshaptar kóterip jibergen, sanasyz tobyr odan ármen qozdatyp áketken. Qaıtkende de, qazaq qoǵamynyń irip bara jatqan, azyp, toza bastaǵan ótpeli kezeńine tán kórinis bolatyn. Oılap qaraǵanda, bul urannan jalǵyz-aq qorytyndy shyǵar edi. Qara qazaq birine biri jaý bolǵanda, bıik mártebeli ókimetiń nege qaraýyndaǵy halqyna dos bolýy kerek?! Sender birińdi-biriń tútip jeńder, bárińdi qosyp, tábeti táýir ókimetiń jáýkemdesin. Shynynda da solaı bolyp shyqty.

Egemendik mejesi bes-alty jylǵa tolar-tolmasta qazaqtyń atameken jerin satý týraly másele kún tártibine qoıyldy. Halyqty jańa bir ıgiliktiń artyqshylyǵyna úndep, ár taraptan pikir tartqan dúdámal ospaqtan soń, syrttaı, tezinen daıyndalyp, úkimet qostap, alǵashqy oqylymy parlamentte maquldanyp ta úlgerdi. Osyndaı sumdyq habar estilisimen, qazaq zııalylary túgel kóterilgen edi. 1999 jyl, shilde aıy bolatyn. Jazýshylar odaǵynyń májilis zalynda búkil shyǵarmashylyq uıymdardyń, ǵylymı ıntellıgenııanyń eń bedeldi ókilderi bas qosyp, bir aýyzdan qatań qarsylyq aıtyldy, sóılengen sózdiń birazy jáne arnaıy qarar respýblıkalyq baspasóz betinde jarııalandy. Sonymen toqtaý bolyp edi. Áıtkenmen, arada úsh jyl óter-ótpeste parlament jer satý týraly máseleni tótesinen, qaıta kóterip, búkilhalyqtyq talqyǵa salmastan, qaırylmas sheshim qabyldapty. Jer satyldy.

Qazaq halqynyń arǵy ata-babadan beri, myńdaǵan jyl boıy ıelengen, tóńirektiń tórt buryshynan antalaǵan jaýmen qaıtpaı qarjysyp, qısapsyz qan tógip, keıingi urpaǵyna mıras etken jeri.   Jer satyldy. Tabanymyzdyń astyndaǵy jalǵyz tııanaq. Kim aldy, ne qaldy? Qazir bizge shet jaǵasy ǵana maǵlum. Ejelgi qazaq topyraǵy qoly jetken, naqtylap aıtsaq,  óktem ókimetimizge kómektes, sybaılas, jany jaqyn, jat jurttyq qorqaýlardyń talapaıyna tústi. Ejelgi Qazaq eliniń eń qunarly óńir, eń quıqaly qonystarynyń qanshasy atańnyń ózi atyn estip bilmegen jalmaýyzdardyń ıeligine kesilgenin búgingi biz bilmesek te, keıingi zaman aıqyndap beredi.

Tań qalarlyq eshteńe de joq. Jer satylyp, onyń asty men ústindegi bar baılyq jat jurttardyń úlesine berilip, ıaǵnı túgel tóńireginiń kóńilin taýyp, ábden kúsheıgen soń, Qazaqstan atalatyn respýblıkanyń prezıdenti bolyp otyrǵan Elbasy jáne Ǵasyr ǵulamasy Nursultan Nazarbaev: «Qazaqta budan buryn memleket bolǵan joq!» – dep jarııalady. Áýelde qaqas estidik pe dep edik. Jeti-segiz jyl oraıynda, eń bıik minberden áldeneshe ret qaıtalap pysyqtady. «Memleket bolǵan joq, shekarasy da bolmady». Jańalyq emes edi. Odan kóp buryn Soljenıyn aıtqan. Soljenıynnan soń Jırınovskıı neshe márte shegelegen. Bizdiń jańalyq – mundaı soraqy sózdiń osy eldi basqaryp otyrǵan kisiniń aýzynan shyǵýy bolatyn. Bir qyzyǵy – burnadan belgili kep bolǵanymen, eshkim de Nazarbaev Soljenıyndy qaıtalap, Jırınovskııge ún qosyp otyr dep oılamady. «Osy táýelsizdikti bizge óz qolymen alyp bergen» kún kósem: «Bárin de men jasadym», – dep tur, qaıtkende de artyq ketti dep túıdik. Alaıda Ǵasyr ǵulamasynyń ataýly lepesiniń mán-maǵynasy múlde basqasha bolatyn. Alańǵasarlyq ta, ańqaýlyq ta emes, tereńnen tolǵaǵan, aldy-artyn baıyptaǵan naqty tujyrym. «Qazaqta memleket bolǵan joq, ıaǵnı aldaǵy zamanda bolýy da shart emes; ózim qurǵan memleketti ózim tarata alam, patshalyq zamanymda ne qylsam da oryndy, zańdy», – degen kep.

Al endi memleketi bolmaǵan eldiń tarıhy bola ma? Taqaý kórshilermen shekarasy bolmaǵan jurttyń ózine tıesili qonys, mekeni bola ma? Tarıhty, jer ıeligin aıtasyz, ózindik halqy bola ma? Joq, joq jáne joq! Qazaq degen halyq joq. Atap aıtylmasa da, dáp osyndaı qorytyndy shyǵady. Bar bolsa da, qunsyz, eleýsiz tobyr.

Bolmaǵan memlekettiń ótkenin, joq tarıhty tekserý, zertteý qajet pe? Qajet emes, múmkin de emes. Ataýly qaǵıdadan keıin, tipti odan kóp buryn qazaq tarıhyn tanýǵa beıresmı túrde tyıym salyndy. Joq memlekettiń alǵashqy eki hanyna Astanada ornatylýǵa tıis jáne daıyn turǵan, jap-jaqsy, kórneki keıipti eskertkish, tóńiregindegi jaýynger serik beınelerimen qosa, áldebir qoqysqa tastalyp, onyń ornyna jańa, shynaıy tarıhty bastaýshy Alyp Tulǵanyń músini qoıyldy. Al Almatyda budan jıyrma jyl buryn belgilengen, 1932–1933 jyldarǵy alapat asharshylyq qurbandaryna arnalmaq eskertkish baıaǵy jataǵan, muqyl qulpytas qalpynda tur. Ony aıtasyz, qazaq halqyn orny tolmas apatqa ushyratyp, álemdegi eń úlken halyqtar qatarynan shyǵarǵan kommýnıstik genoıd, onyń sebep, saldary jóninde aıtýdyń ózi orynsyz sanalatyn boldy. Júz elý jyldyq orys jáne orys-sovet otarshyldyǵy týraly sóz qylýǵa ruqsat joq. Kommýnıstik basqynshylyqtyń jańa kezeńi – «Tyń kóterý» naýqany áli kúnge madaqtalyp jatyr jáne ótkende pálenbaı jyldyǵy ókimettik turǵydan arnaıy ataldy.

  •  Qazaqtyń esepten shyǵarylýynyń, buryn bolmaǵan memleketiniń qazir de elesi joǵynyń eń aıqyn mysaly – «Bir júz qyryq ult» teorııasy. Mán-maǵynasy: qazaq – ataýly respýblıka shegindegi jeke-dara jurt emes, osy elde «shat-shadyman turmys keship, yntymaǵy jarasqan» 140 halyqtyń qataryndaǵy qaýym degen ustanym. Qazaq – óz ata-jurtynda memleket qurýshy, jetekshi halyq emes, kóptiń biri degen sóz.

 

Álbette, Qazaqstan azamaty sanalatyn adam ataýly ultyna, násiline qaramastan, teń quqyqty. Jáne bul teńdik qazaqqa da tıesili. Azamattyq turǵyda kisiniń kisiden artyqshylyǵy joq. Biraq bul aradaǵy kiltıpan – baıyrǵy jurttyń ulttyq statýsy týraly. Sen – jer ıesisiń, ári basqalarmen salystyrǵanda, ólsheýsiz kópsiń. Alaıda ata-baba mekeninde turǵanyń esep emes, al kóptigiń – eleýsiz jaǵdaı eken. Eleýsiz ǵana emes, qajetsiz, tipti qaterli kiltıpan. Egemen ókimetimniń uǵymynsha, qazaq óziniń ógeı otanynda kópshilik bolmaýǵa tıis.

Osyǵan oraı, egemen saıasatymyz 2009 jylǵy resmı sońǵy sanaq kórsetkishi – respýblıka shegindegi qazaq halqynyń úles salmaǵy 67 paıyzdan astam deıtin, jalpy jurtqa habarlanyp qoıǵan bastapqy derekti áýelde Nazarbaevtyń aýzymen 65 paıyzǵa túsirdi, osydan soń 65-tiń ózi kóp kórinip, 63 paıyzǵa deıin tómendetti. Shyndyǵynda, osy «alpys úshtiń» ózi – qyrýar san, qazaq – respýblıka kólemindegi sany basym, jetekshi ult degen sóz. Baltyq boıyndaǵy, alǵashqy kúnderinen bastap shyn mánisindegi táýelsizdik ornatqan úsh eldegi baıyrǵy halyqtyń úles salmaǵy da ázirshe osy 63 paıyzǵa jetip, jetpeı jatyr. Alaıda bizdiń otansyz, ultsyz ókimetke eldegi jalpy jurttyń úshten ekisine jýyǵyn qurap otyrǵan 10 mıllıonnan astam halyqtyń ózi bákene kórinedi. Bákene kórinbese de, solaı dep sanalýǵa tıis eken. Qalǵan qýysty 129 ult jáne «ulyspen» tyǵyndapty. Jıyny – 130 halyq dep qoıyńyz. Oǵan da táýba, bul 130-dyń ishinde qazaq ta bar, qapelimde umytyp ketpegen. Sodan beri tórt jyl ótti. Manaǵy ulttar men «ulystar» óz ishinen balalap kóbeıip, 140 degen jýan sanǵa jetipti. Iaǵnı, qazaqtan basqa taǵy da 139 ult pen «ulys». Endi eseptep qarańyz. Eń sońǵy, jańa derek boıynsha, bıylǵy 2013 jyldyń orta sheninde respýblıka halqynyń jıyn sany 17 mıllıonnan asqan. Onyń týra 11 mıllıony – qazaq, jalpy jurttyń 65,2 paıyzy. Budan sońǵy eń iri halyq – orys, 21,8 paıyz, odan keıingi ózbek – 3, ýkraın – 1,8, uıǵyr – 1,4, tatar – 1,2, nemis – 1,1 paıyzdan. Bularǵa jalǵas káris – 0,6, túrik – 0,6 paıyz tartady eken. Qazaqpen qosa jınaqtap kelgende, osy azdy-kópti úlesi bar on halyq – búkil respýblıka jurtynyń 96,7 paıyzyn quraıdy. Sonda qalǵan 130 ult pen «ulystyń» úlesi – 3,3 paıyz ǵana bolyp shyqpaq. Bulardyń ishinde bes-on myń, birer myńy turypty, bes-alty, tipti eki-úsh-aq kisiden turatyn «ulttar» men «ulystar» bar. Ókimettik uıymdar izdep barmasa, tiri jan túrin kórmegen 5 chýkcha, 4 nıvh, 3 nganasan, 2 ıýkagır, 1 aın degen sııaqty. Endi Tynyq muhıt araldarynan, Ortalyq Afrıka men Amazonka jyńǵyldarynan jalǵyz-jarymdap taǵy on, jıyrma, tipti, aram aqshamyz jetip tur, qyryq-elý kóz ákelsek, búgingi Qazaqstan 200 ult pen «ulys» tatý-tátti, bereke-baılyqty, shat-shadyman tirshilik keship jatqan ujmaq ólkesine aınalar edi. Osyndaı, kúlkili emes, soraqy jaǵdaılarǵa qarap turyp, búgingi Qazaqstan ókimetin ustap otyrǵan alyptardyń aqyl-esiniń túzýligine kúmán keltiresiń. Álgindeı esepke salsaq, burnaǵy álemdik ımperııanyń uıytqysy bolǵan Ulybrıtanııada kem degende bir, eki myń, bálkim, jer betin jaılaǵan álde úsh, álde bes myń halyq túgel bar bolyp shyǵar edi. Al Franııa men Germanııada bes-alty júz ben myń-myń jarymnyń aralyǵynda. (Osy úsh eldegi sonshama jurttyń ishinde bireý, ekeý, úsheý emes, áldeneshe júz, bálkim, birer myńnan astam qazaq ta bar.) Osyǵan oraı, Ulybrıtanııa – álemdegi barlyq jurttyń otany, Franııa – bes júz halyqtyń mekeni, Germanııa – jeti júz «ulystyń» ıeligi dep dabyrlaǵan maqtan estilmeıdi. Alaıda jańa ǵana aıtqan, aqyl-estiń bútindigine kúmán – orynsyz. Dál osy máselede ókimetimniń myıy shylqyp tur. Esep te naqty: Qazaqstan – qazaqtyń emes, osyndaǵy 140 jurttyń ortaq qojalyǵy, qazaq mundaǵy barlyq baılyq pen ıgiliktiń júzden birdeńe bólshegine ǵana enshili deıtin surqııa qaǵıda. Bul – beridegi, syrtqy perde. Shyn mánisinde Qazaqstan – qazaq úshin qut meken, týǵan otan bolýdan qalǵan.

Osy «yntymaǵy jarasqan 140 ult pen ulys» qaǵıdasynyń negizinde qurylǵan «Qazaqstan halyqtarynyń assambleıasy» shyn mánisinde úı ishinen úı tigýge, osy halyqtardyń birligine emes, aıyrymyna qyzmet qylyp otyr. Jergilikti jurtqa bótensiń, óz betińshe tirshilik jasa degen saryn. Osy ýaqytqa deıin Assambleıa qazaq múddesine, qazaq tiline qatysty eshqandaı másele kóterip, málimdeme jasap kórmepti. Kerisinshe, ataýly uıymda basshylyq qyzmette bolǵan keıbir azamattardyń qara-qasqa shovınıster tobynan tabylǵan mysaldary bar. Sonymen qatar qazaq muratyna jat, ókimettik ustanym qalǵan barlyq ultta baıyrǵy jurtqa qarsylyq, jek kórý yńǵaıyndaǵy túsinik týǵyzyp jatyr. Nazarbaev bolmasa, qazirgi qatań tártip bolmasa, bul qazaqtar orystan bastap soıqan salyp, uıǵyr men káris, kúrd pen ármen – taǵy qanshama jurtty túgel qyrǵynǵa ushyratpaq eken. Sondyqtan da qazaqty basyp ustaý kerek deıtin qısyn.

Mine, qarańyz. Osy on jeti mıllıonnyń ishindegi eń haqysy kem jurt kim? Qazaq. Bul jaǵdaı ómirdiń barlyq salasynda atoı salyp tur. Kúndelikti kórinis qana emes, buljymas zań. Máselen, eki jas – qazaq pen uıǵyr (sheshen, kúrd, káris, chýkcha...) tóbelesip qalsyn. Mundaı jaǵdaı turmysta bolyp turady. Orys pen orys, uıǵyr men uıǵyr, káris pen káris, tipti qazaq pen qazaq ta janjaldasyp jatýy múmkin. Ásirese qazirgi jurttyń báriniń terisi tarylǵan zamanda. Bireýi kináli, nemese ekeýi de jazyqty. Al bizde ǵajaıyp ádildik ornady. Qandaı jaǵdaıda da qazaq kináli dep tanylady. Álgi qojaıyn ulttyń qolynan kisi ólse de, esep emes. Janjaldy kim bastasa da, qazaq aıypty. Onyń ishinde manaǵy atylyp, pyshaq salynyp, tepkilenip ólgen marqumnyń ózi qylmysker tanylýy múmkin. Al tiriler – taıaq jegen, kózi shyǵyp, qoly synǵan qazaqtar ádil sottyń aldynda jeńil-jelpi emes, qatań jazaǵa – pálenbaı jyldyq túrmege kesiledi. Bul qalaı dep ara túsken kóldeneń jurt túgili, aqıqatyn jazǵan baspasóz ókilderiniń ózi qolma-qol jaýapqa tartylmaq. Nátıjesinde jergilikti qazaq óziniń adamdyq quqyǵyn qorǵaı almaıtyn músápir halge jetti. Tek qylmystyq isterde ǵana emes. Kúndelikti ómirdiń, turmystyń barlyq salasynda. Qazaqstanda turyp jatqan, azamattyq haqysy artyq kez kelgen ult pen «ulys» ókili baıyrǵy qazaqty qalaı qorlasa da aıyby joq. Al qazaq qybyr etip kórsin, tipti qara kúsh emes, sypaıy sózge júginsin – ult arazdyǵyn qozdyrǵan qylmysker bolyp shyǵady. Qazaqty jábirleý, onyń ulttyq namysyn aıaqqa taptaý, ótken tarıhyn, tilin, myń jyldyq mádenıetin, ulttyq qundylyqtaryn joqqa sanap jáne bylǵap, bylapyttaý – Qazaqstan sheginde shyǵyp jatqan, dáıeksiz elektrondyq quraldardy aıtpaıyq, tasqa basylǵan gazet-jýrnaldar betinde úırenshikti qubylysqa aınalǵan. Qoı dep aıtatyn, tyıym salatyn ókimetiń joq. Qaıta, kerisinshe, tarıhy joq, memleketi bolmaǵan, ıaǵnı eki aıaqty adam ataýlyǵa tán jetistik pen ıgilik ataýlydan jurdaı dep, bárin qozdyryp otyrǵan osy «Egemen» ókimetiń, onyń Kún kósemi men jandaıshap qosshylary emes pe?! Jat jurttyq otandastar seniń qazir de jetisip ketpegenińdi kózimen kórip otyr. Egemen Qazaqstan respýblıkasynda qazaq tilinde tolyq habar beretin jalǵyz tele-arna jıyrma jyl ótkende áreń ashyldy, áıteýir óz tilińde sóılep tur demeseń, aýzy qısyq, kózi qıtar.

Qazaq rýhanı turǵyda, turmys ahýalynda ǵana emes, zań aldynda da kemshin jaǵdaıǵa túsirildi. Kóbine-kóp qazaqtyǵynan basqa jazyǵy joq. Sonaý 1918–20 jyldardaǵy sııaqty, eshqandaı tergeý, tekserýsiz, jekelep te, tobymen de atyp tastaýǵa bolady, bala-shaǵasy, úı-jaıymen qosa, túgeldeı órtep jiberýge, irgetasymen birge jaryp, qoparyp, aspanǵa ushyrýǵa bolady; terrorıst eken deıdi, biraq aıǵaǵy da, dáleli de joq, jáne bul qarýsyz azamat, qorǵansyz bala-shaǵa, qatyn-qalashtyń jón-jobasy múlde aıtylmaǵan kúıinde qalady. Bar kinási meshitke baryp, namaz oqıtyn, tipti beısaýat, óz betinshe júrgen mundaı terrorısterdi keıde tobymen ustap, otyz-qyryq, on bes-jıyrmadan sottap jatady, sot májilisteri jabyq ótedi, úkimi qatal – on jyldan jıyrma bes jylǵa deıin, baıaǵy Sovettik Úlken terror kezindegi «japon shpıondary» tárizdi. Sońǵy úsh-tórt jyl oraıynda áldeneshe otbasy úı-jaıymen qosa jarylyp, kem degende eki júzden astam «terrorıst» qatań tártipti túrmege tyǵyldy.

  •  Eń ǵajaby, osynshama sodyrlar jaılaǵan Qazaqstanda áli kúnge birde-bir ataýly terrorıstik shabýyl bolmapty. Túsinikti jaǵdaı, bizdiń qyraǵy chekıster aldyn alyp jatyr ǵoı. Ókimetim solaı dep sendirgisi keledi. Alaıda aqymaqtyń ózine túsinikti jaǵdaı. Munyń bári – qazaqty janyshtaý, úrkitip, qorqytyp qoıý, bar erkinen aırylǵan kónbis, ısalmas tobyrǵa aınaldyrý áreketi ǵana. Aqyry – Jańaózen. Mine, bizdiń qaharman qorǵaýshylarymyzdyń baýyry jazylyp, býsana atqan kúni. Alaıda bar armanyn túgese almaǵan sııaqty. Kez kelgen sátte áldenendeı narazylyq bildirip, bas kótergen jurtty jamsatyp salýǵa daıyn otyr. Jurt bolǵanda – tek qazaqty ǵana.

 

  • Aqtóbede, nemese Atyraýda bir orysty atyp kórsin. Almatyda áldebir uıǵyrdyń, Shymkentte qaısybir kúrdtiń murny qanap kórsin. Eger Mańǵystaýda ereýilge shyqqan, tipti shyqpaǵan, kóshede jaı ǵana serýendep júrgen bes orys bolsa, bizdiń súıikti ókimetimiz myltyq atpaq túgili, taıaǵyn kótermes edi. Egemen bılik úshin eń qaterli jaý – qazaq bolyp tur. Zańnan tys, sondyqtan da qorǵansyz, ne isteseń de, qarymtasy, qaıtarymy joq dep biledi.

 

Jerdi satý, qazaqtyń bar baılyǵyn talapaıǵa túsirý – qanshama aýyr ahýal bolsa da, el-jurtymyz – qazaq atalatyn halyqtyń irgesi bútin ǵoı dedik. Ókimet jaýlyq raıynan qaıtpasa da, halqymyz es jııar, ósip-ónip, kóbeıip, aqyr túbinde óziniń enshili sybaǵasyna qol sozar dedik. Sóıtsek, týǵan halqynan egemen, tóńiregine túgel táýeldi ókimetimiz bul jaǵyn bizden burynyraq oılap qoıypty. Qazaq halqy kembaǵal jaǵdaı, qaıyrshylyq turmys ústinde urpaq ósirmeýi, ónbeýi, óz jurtynda basym kópshilikke aınalmaýy qajet eken. Halyq sanaǵynyń áýelgi, resmı nátıjesin burmalaý, ıaǵnı óz respýblıkasynyń shegindegi qazaqtyń jıyn sanyn múmkin bolǵanynsha kemitip kórsetý – bul saıasattyń ańdaýsyzda syrtqa shyǵyp qalǵan bir ǵana belgisi eken. Endi anyq qater qaýpin ańdaǵan soń, egemen ókimetim ashyq, pármendi áreketke kóshti. Qaıtkende de Qazaqstan shegindegi qazaq kóbeımeýi kerek!

Bul zulymdyq pıǵyl osydan jıyrma jyl buryn kórinis bergen. Qazaq halqy táýelsizdik alypty, óziniń ulttyq týyn kóterip, baıyrǵy memleketin jańǵyrtyp, qaıtadan eńseli el bolypty degen qýanyshty habar, búkil álemge taralǵan naqty aıǵaqtan soń, shettegi qazaq ataýly tarıhı otanyna oralýǵa asyqty. Alǵashqy qýatty tolqyn – uly kósh Mońǵol ulysynyń tarabynan bastaldy. Kelesi kezekte Qytaı halyq respýblıkasyndaǵy baıyrǵy qazaqtar turdy. Burnaǵy sovettik respýblıkalar – jaqyn kórshi Ózbekstan, onyń ishinde avtonomııalyq Qaraqalpaq jáne Túrkmenstan, tipti Reseı Federaııasyndaǵy qandastar túgeldeı derlik eleńdep otyrdy jáne birtalaı jurt aldy-artyna qaramaı, ata-jurtqa kóshe bastady. Egemen ókimetimiz aýyr jaǵdaıda qalǵan edi. Jaqtyrmasa da, toqtaý sala almaıdy, ózderiniń ókimi áli de berik bekip bolǵan joq.

Biraq uly kóshti toqtatpasa da, tasyrqatyp, bógep, kesel keltirýge bet burdy. Kóship kelgen oralman jurttyń aldyna júz san tosqaýyl qoıyldy. Ýaqyt ozǵan saıyn jaǵdaı jeńildeý ornyna qıyndaı berdi. Ókimetińniń ózi unatpaı otyrǵan panasyzdy kim basynbas. Súıretpe syltaýlar, kópe-kórneý zorlyq, ar-uıat, adamdyq namysty qorlaıtyn árqıly áreket ústine qısynsyz paraqorlyq qosyldy. Qazaqstannnyń azamattyǵyn alý – qııamettiń qyl kópirinen ótkenmen birdeı jaǵdaıǵa jetti. Soǵan qaramastan, oralmandar tasqyny arta tústi. Ejelgi ata-jurtyna ornyǵyp, bolashaq urpaǵyn óz eliniń taǵdyrymen qosýǵa nıet etken jankeshti qazaqtardyń kórgen qıyndyǵy, estigen balaǵaty, aýyr turmysy jalpyǵa málim, qaısybirin sanap bitersiz. Ókimettiń resmı, jaýapker tulǵalarynyń ár kezdegi ańdaýsyz, nemese eseppen aıtylǵan, qazaqqa ǵana qarsy emes, adamgershilikke qaıshy sózderi men bylǵanysh isteri tarıh betinde tańbalanyp tur.

Osynyń bárine qaramastan, uly kósh saıabyr tartsa da toqtalmady. Endi, mine, 2009 jylǵy sanaqtyń jan shoshyrlyq qorytyndysy – qazaq 67 paıyzǵa jetipti!.. Sumdyq qoı. Egemen ókimetim jandármen tótenshe amaldar oılastyra bastady. Biraq qazaqqa qandaı qysas jasasa da, aıtarlyqtaı nátıje bermeı jatyr. Aqyry... mine, alaqaı, Jańaózen kómekke kelipti. Ókimetimniń kókten tilegeni aıaq astynan shyqty. Atty, azaptady, túrmege tyqty. Qorqytyp, úrkitip, qazaq rýhyn birjola janyshtaǵandaı sezindi. Biraq eń basty nátıje, Jańaózen qyrǵynynyń eń máýeli jemisi – oralman máselesi bolyp shyqty. Keshe ǵana Sovet Odaǵynyń quramynda birge jasaǵan, osy Mańǵystaý óńirimen kórshiles Túrkmenstannan kelgen atalas qaýym – basqa bir planetanyń turǵyndary sııaqty. Biz shyrqap alǵa basyp ketkende, bular jabaıylar elinde qalǵan, saýatsyz, sanasyz, sodyr. Bárine osy oralmandar kináli. Tek Mańǵystaý óńiri ǵana emes, Qazaqstannyń Tústigi men Shyǵysy, Ortalyǵy men Batysyna Mońǵoldan, Qytaıdan, Reseı men Ózbekten kelgen oralman ataýly – bizdiń Qazaqstan memleketi, shyndyǵynda Egemen ókimetimiz úshin aıryqsha qaterli dushpan eken. Sóıtip, oralman máselesi túbegeıli sheshilip, árqıly tarıhı jaǵdaıda shette qalǵan qazaqtyń ata-jurt, ataýly respýblıkasyna qaıtyp kelýine toqtaý salyndy. Mine, eki jyl boldy. Tárizi, máńgilik tyıym. Eger búgingi týǵan halqynan birjola egemen ókimetim máńgige bolmasa da, taqaýdaǵy bes-on jyl osy ornynda tursa, is aıaǵy qurdymǵa ketpek. Maqsat, sebebi bireý-aq – qazaq halqy Qazaqstanda basym kópshilikke aınalmaýy kerek! Osyndaı naqty esep. Qazaqqa qarsy, adamgershilikke shet áreket ekeni kópe-kórneý. Biraq meniń qurdasym, Ǵasyr ǵulamasy, álemde teńdesi joq saıasatker Nursultan Nazarbaev bastaǵan Qazaqstan ókimeti aıylyn jımaıdy, eshteńeden ımenbeıdi. Al, ne isteısiń? Qolyńnan kelse, qylyp al! Shýlaısyń, dúrligesiń, qoıasyń, kónesiń dep otyr.

Qazaqtyń búgingi, óziniń ata-jurtyndaǵy, adamgershilikten tys, qorlyqty, kembaǵal ahýalyn túgendep bitý múmkin emes, tize berseń, sózdiń ushyǵyna jetpeısiń. Túıip aıtqanda, ókimetimniń bar isi – qazaq ónbeýge tıis, óspeýge tıis, eńsesi jazylyp, boı kótermeýge tıis degen qatań qaǵıda sheńberinde.

Uly kósh toqtady. Múmkin, eki-úsh jyl, múmkin, bes-on jyl. Bálkim, qurdasymyz ekeýimiz birge jetetin 2050 jylǵa deıin jáne odan keıin de. Biraq osy qapysyz eseptiń ózinde eriksiz qate bar. Búgingi qazaq halqynyń respýblıka shegindegi jıyn sany – 11 mıllıon. Munshama jandy túgelimen qyryp tastaı almaısyz, Arktıkaǵa, nemese Antarktıkaǵa kóshirip jiberý qoldan kelmeıdi. Onyń ústine bul 11 mıllıon jyl saıyn kemi eki júz myńǵa ósip jatyr. Qazaqtyń bar qatynynyń jatyryn býyp ustaý múmkin emes. Endi tórt-bes jyldan soń 12 mıllıon bolady, paıyzdyq esebi – 70-ten asady. Áýelgi kommýnızm mejesi – 2030, keıingi ujmaq elesi – 2050... jáne odan arǵy jyldarda taǵy da eselep kóbeıedi. Eger osy aralyqta Jer shary qaq aırylyp jarylsa, onda da arman joq, qazirgi otarshyl oryspen, bolashaq otarshyl qytaımen birge ketemiz. Jarylmaıdy, ketpeımiz. Ketetin – biri ókimine sengen, biri jazýyna sengen eki kisi jáne sol ekeýiniń ana jaqtaǵy shirigen baı, myna jaqtaǵy qubatóbel, ashqursaq zamandas kisileri ǵana. Qazirgi jas – el aǵasy bolady, qazirgi bala – ulttyń tuǵyry bolady. Biz árqaısymyz óz tarabymyzdan atqara almaǵan, ıaǵnı qazaqty taqyr-taza qurtýǵa qaýqary jetpegen jáne kerisinshe, ósirip, erkindikke de shyǵara almaǵan, qarama-qaıshy áreket ataýlynyń kúni ótedi, jańa zamandaǵy jańa urpaq shyn mánisindegi táýelsizdik týyn kóteredi! Qazaqty aýyzdyqtap ákelgen Keden odaǵy da, otarshyldyq zamanyn qaıta týǵyzatyn basqa odaqtar da adyra qalmaq.

Iá, endi ǵana eske túsip otyr. Memlekettik til jaıynda aıtpappyz. Búgingi kúnde Qazaqstan atalatyn eldegi memlekettik til – orys tili. Jaǵdaıy óte jaqsy. Qazaq tili, meniń ana tilimniń jaǵdaıy odan da artyq. Qazaq atalatyn 11 mıllıon halyqtyń anyq 10–10,5 mıllıony, bálkim, odan áldeqaıda kópshiligi osy tilde sóıleıdi. On bes ǵasyrlyq ulanǵaıyr ádebıet týǵyzǵan, búginde ulttyq muratty aıǵaqtaıtyn qýatty úlgiler jasap jatqan, jańa dáýirde jańa óriske shyqqan uly til. Ókimetiń men parlamentiń qoldanbasa, odan kemip qalǵan jeri joq. Qaı zamanda kompartııa quryltaılary, basqa da qoǵamdyq úlken jıyndar qazaqsha ótip edi. Qashan qojaıyn jurt, bıleýshi tap seniń qazaqsha sóılegenińdi unatyp edi. Bári oryssha bolatyn. Qazir de solaı. Ulttyq memleketiń joq, soǵan oraı ulttyq tiliń de qaǵajý kórip otyr. Qazirgi, qazaq atyn jamylǵan dúbara qurylym – Qazaq eli, naǵyz Qazaqstan bolyp qaıta jańǵyrǵan kezde prezıdentiń de, parlamentiń de qazaqsha sóıleıtin bolady. Sen jalynyp suramasań da. Óz kúnderi úshin.

Osymen búgingi, taqyrybymyzǵa tikeleı qatysty, keýdede tunǵan qyjyldyń bir parasy ǵana syrtqa shyqty dep bilińiz. Biz ashqan jańalyq emes, jalpy jurtqa belgili, aqıqat jaǵdaı dep mana eskerttik.

Iá, taǵy da. Aıtyp taýysa almas sumdyq. Túńilip, túgesilip otyryp, bastapqy sózimizdiń túıinin umytyp barady ekenbiz. Qazirgi Qazaqstan ókimeti nege qazaqqa qarsy degen. Aıtpaı-aq túsinikti bolsa kerek. Azdy-kópti ýaqyt ótedi. Endi dúnıe keri aınalǵan kezde osynshama joıdasyz qylmystyń suraýy bolmaı ma: Jerdi kim satty? Qazyna-baılyqty talaýǵa bergen kim? – degen. Uıǵyr suramaıdy. Káris pen kúrd, duńǵan men chýkcha, tipti orystyń ózi suramaıdy. Bir zamanda jer ıesi bolǵan, endi es jıyp, erkin eliniń tizginin alǵan qazaq suraıdy. Meniń ata-babamnyń neshe myń jyldyq qonysy, meniń halqym ıelenýge tıis qazyna-baılyq deıdi. Qazaq jer betinen kóship ketse, osynyń bárin kim joqtamaq. Bizdiń búgingi túr-tulǵasy qazaq, biraq bar yndyny buzyq, nıet-pıǵyly kápir qojaıyndarymyz onshama aqylsyz bolmaı shyqty. Qazaq odan ármen ketsin, tek baýyryma basqan baılyǵym ózimde qalsyn, ótkendegi qylmysty isterim umytylsyn degen esep. Onyń ústine Qazaqstandy álemdik otar qalpynda ustaýǵa múddeli alyp kórshilerdiń tilin tabasyń da, jaıly ornyńda nyq otyrasyń. Eki jaqqa birdeı tıimdi oıyn. Aralyqtaǵy qunsyz qazaq qana qurbanǵa shalynbaq. Al bizdiń baıybymyz basqasha. Qanshama janyqsańyz da, qalaı typyrlasańyz da, iske aspaıtyn dalbasa qııal.

Ol anyq – qazaq halqy Jer-álemmen birge jasaıdy!

16–20.IH.2013,

Karlovy Vary

«Obestvennaıa pozıııa»

(proekt «DAT» № 34 (210) ot 10 oktıabrıa 2013 g

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

Pikirler