Úıińizdegi sandyqta siz bilmeıtin SYR bar...

213

Sandyǵy joq úıde ne bolmaıtynyn bilesiz be? Senesiz be? Bizdiń úıde qaıyń aǵashynan jasalǵan, syrtynan temir qaptalyp, mys japsyrmamen oıý-órnekter salynǵan 6 birdeı sandyq bar. Bir sandyqtyń tómengi jaǵyna úlken aǵamnyń esimi jazylǵan. Bul kónergen zattar bir bólmeni menshiktep tur. Aptasyna bir ret kirip kilemin tazalap, edenin súrtip qoımasaq, basqa kúnderi jan balasy kirmeıdi. Ótkende úıde kishigirim jóndeý jumystary júrgizilgende jeńgem ekeýmiz bólmelerdiń ornyn aýystyryp ózgeris jasaǵymyz keldi. Ata-anam demalysqa ketken-tuǵyn. Olardyń kelýine tosyn syı jasamaqshy boldyq. Sóıtip anamnan basqany qyzyqtyrmaıtyn álgi sandyqtardy súırep júrip jertólege túsirdik. Altaýynyń da ishi tola, aýyr, esiginde qara qulyp tur. Ol bólmege jeńgemniń jatyn bólmesindegi zamanaýı úlgide jasalǵan sandyqtaryn shyǵaryp, júkti jınadyq. Bir jumadan soń kelgen anam tosynsyıymyzdyń tas talqanyn shyǵardy. Tez arada sandyqty óz ornyna alyp kelýimizdi tapsyrdy. Men de, jeńgem de sebebin suramaı aıtqanyn istedik. Keshkisin ashýy basylǵan soń mán-jaıdy suraǵanymyzda mynadaı qyzyq málimetterge qanyq boldyq. «Aınalaıyndarym-aý» dep bastady áńgimesin...

– Qandaı ana bolsa da uzatyp jatqan qyzyna mindetti túrde sandyq alady. Buryndary 2 úlken, 1 kishkentaı sandyq beretin. Úlken sandyqtyń bireýine júk salatyn, ekinshisine kıim-keshek salatyn da, kishisine shaı, táttiler, kámpıt sekildi zattardy salatyn. Jańa kelinniń júgin kórýge aýyldaǵy búkil áıelder jınalatyn. «Sandyq ashar» saltyn jasap, kelin túsirgen úı dastarhan jazatyn. Sandyq ashatyn kisige de qyzdyń anasy arnaıy mata salatyn. Bul syıdy alýdyń ózine aýyl áıelderi talasady. Kelinniń artynan kelgen júkti maqtasa jańa qudaǵıdyń mereıi ósedi, synasa kelin qamyǵyp qalatyn. Qyzynyń qamyqpaýyn, renjimeýin qalaǵan ana sandyq berýge umtylady. Qyz úshin eń qadirlisi de, kıelisi de sandyq bolady. Baıqasańdar sandyq pen besikti qansha tozsa da syrtqa shyǵarǵam joq. Bul qasıetti zattar anamnyń kózi, ishindegi zattar jastyq shaǵymnyń esteligi. Sondyqtan da kózimniń qarashyǵyndaı saqtaımyn. Kózim ketken soń ne isteseńder óz erikterińde. Al qazirshe eshqaısysyń tıisýshi bolmańdar, - dedi anam kózine jas alyp.

Iá, sandyqtyń qazaq úshin mańyzy zor. Ony árbir úıdiń tórinen oryn alǵan sandyqtar-aq saırap aıtyp turǵandaı. Siz úıińizdegi nemese jertóleńizdegi sandyqtyń ishin ashyp kórińizshi. Joq degende shapan men mata tabasyz. Burynǵy ájelerimiz, apalarymyz «qýys úıden qur shyqpa» degendi qatty ustanǵan. Sol úshin de sandyqty mataǵa, súlgige, kúmis júzik pen bilezikke toltyrǵan. Onyń ishinen bata bergen aqsaqalǵa shapan, as jeýge kelgen qudaıy qonaqqa kóılek, súıinshi surap kelgen balaǵa bala kóılek, qudaǵa kıit tabylady. ...Sandyqtyń ıisiniń ózi bala kúnińdi kóz aldyńa keltiredi. Qonaqqa baratyn kezde anamyz sandyqty ashyp jiberip, bir matany sýyryp alatyn da bir túnniń ishinde ádemi kóılekti tigip bere qoıatyn. Jańa kıim kıgenge máz bolyp, qydyratynbyz. Sandyqtyń ózi jaı ýaqytta ashylmaıdy. Sandyq ashylǵan kúni úıge qonaq keledi nemese ózimiz qonaqqa baramyz. Eń qundy zattarymyz sandyqta saqtalatyn. Qatar tizilgen sandyq tursa, onyń ústinde ıin tiresken tósek jınalsa keremet emes pe?! Qazirgi jastar keletin qonaqqa kórpeshe tósegenimen, jatatyn kezde tósek jetkize almaı abdyrap qalady. Muny qala turmaq, aýyldan da kórip júrmiz. Úıine 4-5 kisi kelse kórshi-qolańnyń kórpeshesine júgiretin kórshilerimiz de joq emes. Sandyq úıińe syn bolmaıdy, kerisinshe sán bolady. Sandyǵy bar úıge qut kiredi, bereke bolady. Al búginde sandyqtyń ornyn shıfonermen almastyrǵandardy da kórip júrmiz. Eh, muny túsinetin jastar qaıda?!, - dep kúrsindi anam. Myna áreketimmen anamnyń balalyǵyn urlaǵanyma, júregin aýyrtyp, renjitkenime qatty ókindim.

 Asyl Arman

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler