Qalyń mal-qyzdyń abyroıy

244

Quda túsý rásimi bolyp, eki jasty qosý sheshimi taǵaıyndalǵannan keıin dala zańy boıynsha kúıeý jigit jaǵy qalyń tóleýi tıis bolǵan. Búginde qalyń mal tóleý elimizdiń ár óńirinde ártúrli júzege asady. Tipti ońtústik óńiriniń ár aýdan-qalasynda ár basqa.

Buryn qalyń mal qalaı tólengen?
Taqyrypqa tereń boılamas buryn aldymen osy saýalǵa jaýap izdedik. «Teń teńimen, tezek qabymen». Buryndary da qalyńdy árkim shama sharqyna qaraı tólegen. Iri baılar arasynda qalyń mal mólsheri 200 jylqydan 500 jylqyǵa deıin jetken. Baqýattylar men bıler, han men tóreler arasynda úıir-úıir jylqyǵa túıe de qosyp bergen. Tipti, keıbir derekterde qyzyna qyzmet kórsetetin kúńimen qosa bir qul da qosatyny aıtylady. Osylaısha qazaq qoǵamynda qyzǵa tólenetin qalyńnyń da neshe túri bolǵan. Qalyń arqyly baı-baǵlandar óz dáýletin bildirip, aıǵaqtap kelgen. Degenmen qyzdyń jasaýy da qalyń mal mólsherinen kem bolmaıdy. Qalyń alǵannan keıin qyzdyń otbasy da tórt túlik malymen qatar, tósek-oryn, tekemet, syrmaq sııaqty úı jaǵdaıyna kerek zattaryn jasaǵan. Áshekeı buıymdarymen qosa, qamzol, etik, búrmeli kóılek, shapan, kámshat bórik syndy bir kıer kıimderin de bergen. Osylaısha eki jaqtyń shyǵyny jas otbasynyń úı bolyp, aıaqqa turyp ketýine jumsalǵan.

Ońtústikte eń joǵary qalyń mal qansha?
«Qalyń mal» dese eń aldymen ońtústik jurty oıǵa keledi. Saltymyzdyń bul túri óńirimizde áli kúnge deıin jalǵasqanymen zaman talabyna saı birshama ózgeriske ushyraǵany anyq. Taqyrypqa qatysty saýalnama júrgizý barysynda bilgenimiz — «qalyń mal» qyz alýshy jaqtyń dárejesi men dáýletine baılanysty beriledi eken. Eki jaq jaǵdaılaryna qatysty kelisip sheshedi. Iaǵnı, qalyń beretin jaqty qınaıtyn, qatyp qalǵan bir baǵany aıtpaıdy. Óıtkeni jigit jaq qalyń berse de qyz jaq mindetti túrde kıt kıgizedi. Osylaısha jańadan shańyraq kótergen eki jastyń otaýyna qajet zattaryn tolyqtyryp beredi.
Degenmen Ońtústik aýdandarynda qalyń mal aqysy árqalaı. Máselen, kúngeıdegi eń joǵary qalyń tóleıtin meken – Jetisaı aýdandary. Olaı deıtinimiz — ol jaqta eń tómengi qalyń 500 myń teńgeden bastalyp, bir mıllıonǵa jetedi eken. Al saltanaty jarasqan otbasylar budan da joǵary beretin kórinedi. Jetisaıdy ókshelep kele jatqan aýdan Maqtaaral aýdanynda da eń joǵary qalyń 1 mıllıon teńgeni quraıdy. Tólebı, Báıdibek, Saryaǵash aýdandary mıllıon bermese de 700-800 myń teńge tóleıdi eken. Al óńirimizdegi qalyń mal mólsheri tómeni — Túrkistan, Arys qalalary. Bul jaqta qalyń mólsheri 500 myń teńgeden asa qoımaıdy. Al Shymkentte 500 myń teńgeden bastalyp, birneshe mıllıon teńge tóleıtinder bar. Bul tek qalyńǵa beriletin aqsha. Munyń syrtynda, sút aqy, toı mal, kúıeý alyp baratyn ilý, taǵy basqa kóptegen baǵaly káde, joralar da bolady.

Qazir qalyń mal kerek pe?
Saýalnama barysynda qyzdarǵa «Qalyń mal qazir qajet pe?» saýalyn qoıýdy umytqanymyz joq. Alaıda pikir bildirýshilerdiń oıy ekige bólindi. Biri muny «eskiliktiń belgisi» dese, endi bireýleri erteden qalyptasqan erekshe salt ekenin alǵa tartty. Aralarynda qalyńdy «qyz satý» dep túsinetinderdiń baryn, qyzy úshin aspandaǵan somany suraýdy doǵarý keregin aıtqandary da boldy. Ár otbasy óz shama-sharqyna qaraı tóleýin qup kóretinderi de jeterlik. Degenmen qansha qalyń berilse de qyz artynan baratyn jasaý da soǵan saı bolýyn eskertkender de bar.

«Qalyńsyz qyz bolsa da kádesiz qyz bolmaıdy»
Qalyń tólemese de ata salttan attamaý úshin kúıeý jaq qyz jaqqa mindetti túrde káde syıyn jasaıdy. Mysaly, Shyǵys Qazaqstan oblysynda kelin alarda qalyń tólenbeıdi. Dese de ata-anasyna mindetti túrde káde syılary beriledi. Osy oraıda basqa oblystarda qalyń mal tóleý salty qalaı júzege asyrylatynyn aıta óteıik.

Semeıdiń týmasy Ǵaısha Álibekova ómirlik baqytyn Astanadan tapqan. Ol uzatylar aldyn ózine qalyń mal tólenbegenin aıtady. Degenmen ana súti aqysy mindetti túrde beriledi eken.
«Maǵan syrǵa salýǵa kelgende anam men jigitimniń anasy sóılesti. Sol kezde meniń anam «ana súti aqysyna 100 myń teńge alyp kelińiz» dep aıtty. Bul meniń otbasymnyń suraǵany. Osy kúnge deıin «ana sútine 2000-3000 dollar surapty» degendi estimegenmin. Negizgi mólsheri sol 100-150 myń teńge shamasynda bolady. Alaıda jaǵdaıy óte jaqsy otbasy bolsa árıne kópteý beretin shyǵar. Sol jaǵyn bilip ketpedim. Anam sonymen qatar, áýlettiń úlkenderine altyn salý keregin de aıtypty. Ózim 2015 jyly turmys qurdym. Semeı jaqta kıt salý dástúri bar. Biraq bizde eki otbasynyń kelisimimen bul dástúrdi jasamadyq. Eki áýlet te jınaǵan qarjysyn bizge berdi. Óz keregimizge jarattyq. Al «jasaý alyp kelý» degen ol bar. Qyzdyń ata-anasy jasaýyn mindetti túrde beredi. Mysaly maǵan bizdiń jatyn bólme jabdyqtarymyzdy túgelimen alyp keldi. Jáne ydys-aıaq bolady. Ońtústik óńiri sııaqty tórt mezgildiń kıimin aparý degen biz jaqta joq»

Astanada: «áke kúshi» men «ana súti aqysy»
Al elordalyq Araılym Seriktiń aıtýynsha, Astana qalasynda da qalyń mal joq. Alaıda kıt kıgizý dástúri baıaǵydan qalyptasqan. Eki jaq bir-birine jaǵaly kıimder men qosa altyndaryn mindetti túrde taǵady. Bul qudalyq kezde atqarylatyn dástúr.
«Biz jaqta «áke kúshi» jáne «ananyń sút aqysy» degenderdi aqshalaı beredi. 200 myń teńgeden bastalady. Muny jigit jaq syrǵa salý rásimi kezinde ákeledi. Iaǵnı bir iri qara maldyń qunyna teń bolady. Degenmen, bul aqylardy árkim ár qalaı beredi. Jaǵdaıy jaqsy otbasylar kóp beretini anyq. Al qyzdyń otbasy jasaýyn mindetti túrde beredi. Óıtkeni bul – kóne saltymyz. Biraq kıim-keshek bermeıdi. Tek kúndelikti turmys-tirshilikke kerek zattaryn beredi. Máselen jatyn bólme dúnıelerimen qosa as úı jabdyqtary jáne shańsorǵysh, kir jýatyn mashına syndy zattar kiredi. Shyny kerek, biz jaqta qyz bergennen kóri qyz alǵandar utady»

«Árkim kórpesine qaraı kósilsin»
Ońtústik Qazaqstan oblysynyń týmasy, 2 balanyń anasy Jámılá Sirke qalyń mal dástúriniń oryndalýyn durys dep biledi. Alaıda árkim kórpesine qaraı kósilý keregin aıtady.
«Óıtkeni Ońtústikte qalyń mal 500 myń teńgeden bastalady. Tipti ózimniń jaqyn qurbymdy uzatyp alarda jigit jaq 3 mıllıon qalyń mal alyp kelgen. Óıtkeni olar bıznesi bar baqýat turatyn adamdar.Al, uzyn qulaqtan 5 mıllıonǵa deıin jetedi degendi estımiz. Men ózim ata-babamyzdan atqarylyp kele jatqan dástúr áli de jalǵasýyn qalaımyn. Jigit jaq qalyń bergenimen onyń qyzyǵyn qyzdyń ata-anasy kórmeıdi. Sol aqshanyń ústine aqsha qosyp qyzynyń jasaýyn alady. Sondyqtan da «qalyń mal» berilýi kerek. Qalyń qansha kóp tólense jasaý da soǵan saı bolady. Áıtpese onsyz da baǵa jetpes asylyn berip otyrǵan ata-ana «jasaýyna» dep taǵy «shyǵyndalady ǵoı. «Bul dástúr baıaǵydan osyndaı shyǵyndardy eskerý arqyly jasalynǵan» dep oılaımyn. Barlyǵy da shańyraq kótergen eki jastyń baqyty úshin ǵoı. Sol úshin de qalyń mal berý dástúri oryndala berýi kerek»

«Qalyń mal – qyz abyroıy»
Jambyl oblysynyń turǵyny Kámshat Jıenbaı «qalyń mal – qyzdyń abyroıy» dep sanaıdy. Aıtýynsha, qyz oqyǵan-toqyǵan, joǵary bilimdi bolsa qalyń maly da soǵan saı kóbeıedi eken. Tipti bir emes, birneshe dıplomy bar bolsa qalyń mólsheri de artady.
«Degenmen, qyz alatyn jaqtyń turmystyq jaǵdaıy da eskeriledi. «Naq osyndaı aqsha alyp kelmeseńiz, qyz bermeımin» degen joq qoı endi. Eki jastyń baqytyn saýdalasyp sheshpeıdi. Alaıda, qyzdyń bilimine, jumys ornyna qatysty qalyńy da kóp bolady. Máselen inime kelin alatyn kezde qyzdyń magıstr dárejesi bolǵandyqtan qalyńǵa 1 mıllıon 200 myń teńge berdik. Aparatyn qoıymyz bar, oǵan ata-anasyna syılyqty qosyńyz. Osylaısha barlyǵyn domalaqtaǵanda bir jarym mıllıon teńgedeı boldy. Budan bólek kıt pen áýlet úlkenderine, qyzdyń birge týǵandaryna beretin syılyqtardy qosqanda qyz alý shyǵyny 2 mılııon teńgeden asyp jyǵyldy. Qyz jaq sony alyp. shalqaıyp otyra qalǵan joq, árıne. Jasaýymen qosa kıim-keshegin alyp keledi. Jáne jigit jaqtaǵydaı kóp bolmasa da bizdiń áýlettiń úlkenderine de altyn taǵady. Sonymen eki jaqtyń shyǵyny shamalas bolatyny anyq»

«Bizde áýlettiń bar úlkenine altyn salmaıdy»
Ásem Aıtolla Petropavlda da tek ana súti aqysy beriletinin aıtady. Onyń mólsheri 50 myń teńgeden bastalady eken.
«Bizde áýlettiń úlkenderiniń barlyǵyna altyn salmaıdy. Jáne kıt te qoımaıdy. Tek qyzdyń ata-anasyna jaǵaly kıim berip, altyn taǵady. Ary qaraı eki jaqtyń ata-anasy sol balary úshin jıǵan-tergenin aqshalaı eki jastyń qolyna ustatady. Keıin sol qarjyny qaıda jumsaıtynyn jastardyń ózi sheshedi. Jınalǵan qarjyǵa baılanysty biri páter alsa, endi biri mashıana alady degen sııaqty. Al, sondaı bir kóp aqsha bolmasa páterdiń bastapqy jarnasyna salady. Árkim jınalǵan qarjy kólemine saı qajetine jaratady»

Almaty men Atyraýdaǵy qalyń quny?
Almaty qalasy jáne Almaty oblysynda qalyń mal quny asa qymbat emes. 300-500 myń teńge aralyǵynda bolady eken. Alaıda shańyraq kóterý toılarynda eki jaq birigip jastarǵa baǵaly syılyq usynady.
Al Atyraýda qyzdyń ata-anasyna toı maly beriledi. Mal ustamaıtyndar bir iri qara maldyń aqysyn tóleıdi. «Ana sútiniń paryzy» dep qarjylaı syı jasaıdy. Ana súti 100 myń teńgeden bastalady,-deıdi Atyraý qalasynyń týmasy Aıjan Málik.
Aqtóbege keler bolsaq, munda «qalyń mal» degen salt joq. Aqtóbelikter eki jastyń baqyt toıyn dúrkiretip ótkizedi. Olardyń basty shyǵyny osy toıda jumsalady. Al ana súti aqysy mindetti túrde beriledi. Mólsheri 150 dollardan bastalady.
Sonymen ár eldiń salty basqa. ıtteri qara qasqa. Qandaı saltpen bolmasyn ár óńirde ózindik jón-joralǵysy jasalady. Degenmen ońtústik óńiri qalyń mal tóleýden kósh bastap tur.

 

 

Janerke HÝMAR

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler