Qazaqstan qoqys alańyna aınalyp barady. UNITAR dereginshe, 2050 jylǵa qaraı elimizdegi elektrondy qaldyqtyń kólemi 422 myń tonnaǵa jetýi múmkin. Onyń tek 8%-y ǵana polıgondarǵa shyǵarylyp, qaıta óńdelýde. Jalpy, búginde elimizde turmystyq qoqystyń 21%-y jáne ónerkásip qaldyqtarynyń 38%-y ǵana paıdaǵa jaratylady.
Sońǵy bes jylda elektrondy qaldyqtardyń sany álem halqynan úsh ese jáne dúnıejúzilik JIÓ-den 13%-ǵa jyldamdap ósken. Elektrondyq qaldyqtardyń jahandyq sany álem halqyn alańdatyp otyr: damyǵan elderde onyń qorshaǵan orta men adam densaýlyǵyna áseri týraly jıi aıtylýda. Sonymen qatar, bul ósim temir, mys jáne altyn sııaqty baǵaly shıkizattardyń joǵalýyna, ıaǵnı, jyl saıyn 57 mlrd AQSh dollaryn quraıtyn shyǵynǵa ákelýde.
Uıaly telefon, kompıýter, gadjetter, kir mashınasy, tońazytqysh, teledıdar, tizbekteı bersek óte kóp, adamzat qoldanatyn túrli elektrli tehnıkalanyń barlyǵy – elektrli jáne elektrondy jabdyqtar dep atalady. Al eger olar isten shyǵyp, jaramsyz bolyp qalsa elektrondy qaldyqqa aınalady. Bulardyń barlyǵy kúndelikti ómirdiń ajyramas bóligi bolǵanymen, olardyń qorshaǵan ortaǵa zııandy áserin elemeýge bolmaıdy.
Elektrondy qaldyqtardyń túrleri
Infografıka: Araı Edilbaı
«ELEKTRONDY QALDYQTAǴY ZIIaNDY ZATTARDY KÚNDELIKTI SÝMEN TUTYNYP JÚRMIZ»
«Biz biletindeı qoqystyń bári birneshe jerge áser etedi. Aýaǵa, jańbyr, sý, qarmen aralasyp, jerge sińedi. Kómilgen elektronıkadaǵy qaýipti zattardyń barlyǵy derlik topyraqqa sińip, aǵyndy sýlar barǵan saıyn tereńdep, bir-birimen aralasyp, ózara árekettesedi. Odan keıin ózender men kólderge túsedi, saıyp kelgende, jetkiliksiz tazartýdan ótken aýyz sýmen birge bizdiń úılerge enedi. Elektrondy qaldyqtaǵy zııandy zattardy kúndelikti sýmen tutynyp júrýmiz múmkin. Bul tabıǵı túrde jandy organızmderdiń densaýlyǵyna úlken zııan keltiredi. Nátıjesinde júrek-qan tamyrlary, tynys alý joldarynyń aýrýlary jáne qaterli isik aýrýlary paıda bolady. Sonymen qatar, jahandyq jylynýǵa da alyp keledi», - deıdi ekolog maman Pakızat Saılaýbekova.
Pakızat Saılaýbekova
Foto: spıkerdiń jeke muraǵatynan
Mamandardyń aıtýynsha, elektrondy qaldyqtardyń quramynda birneshe ýly qospalar men qaýipti metaldar, sonyń ishinde synap, bromdalǵan otqa tózimdi zattar (BFR), hlorftorkómirtekter (HFQ) de bar. Bul materıaldar, eger durys baqylanbasa qaterli isik, nevrologııalyq zaqym jáne IQ tómendeýi sııaqty adam densaýlyǵyna eleýli qaýip týdyrýy múmkin.
ELEKTRONDY QALDYQTYŃ QURAMY MENDELEEV KESTESINDEGI 69-ǴA JÝYQ ELEMENTTI QAMTIDY
«Elektrondyq qaldyqtardyń quramy qara jáne tústi metaldar, shyny, plastmassa, lastaýshy zattardan turady. Hımııalyq elementterdiń perıodtyq júıesindegi 69 elementke jýyǵyn qamtıdy. Shoıyn men bolat elektr jáne elektrondyq jabdyqtar qaldyqtarynyń negizgi bóligin quraıdy, odan keıingi kóp bóligi plastmassa. Tústi materıaldar, sonyń ishinde mys jáne alıýmınıı sııaqty metaldar jáne kúmis, altyn, platına sııaqty baǵaly metaldar kóptigi boıynsha úshinshi orynda jáne mańyzdy kommerııalyq qundylyqqa ıe. Ýly materıaldarǵa platalardaǵy qorǵasyn men kadmıı, katodtyq tútikterdegi qorǵasyn oksıdi, ajyratqyshtar men jalpaq ekrandy monıtorlardaǵy synap, baspa platalaryndaǵy bromdalǵan otqa tózimdi zattar jáne oqshaýlanǵan kabelder jatady. Olar shekti mólsherden asqanda, lastaýshy zattar retinde qarastyrylady jáne kádege durys jolmen jaratylmasa qorshaǵan ortaǵa zııan keltiredi. Qorǵasyn, synap, kadmıı, myshıak jáne polıhlorly bıfenılder sııaqty zattar qoqys alańdaryna túskende topyraq ýly bolady», - deıdi hımııa mamany Injý Qýanysh.
Injý Qýanysh
Foto: spıkerdiń jeke muraǵatynan
QAZAQSTANDAǴY ELEKTRONDY QALDYQTARDY BASQARÝDYŃ QAZIRGI JAǴDAIY QALAI?
Qazaqstan Respýblıkasnyń Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine eldegi elektrondy qaldyqtardyń sońǵy jyldardaǵy mólsheri men óndirilý qarqyny týraly surap, hat joldadyq. Degenmen, mardymdy jaýap ala almadyq.
Mınıstrlik joldaǵan aqparat boıynsha, 2023 jyldyń qorytyndysy nátıjesinde elimizde shamamen 4,1 mln tonna kommýnaldyq qaldyqtar túzildi, onyń 24%-y qaıta óńdelgen. Qazaqstanda osy qaldyqtardy jınaý eskerilgenimen, qaıta óńdeý jumystary tıisti deńgeıde uıymdastyrylmaǵan kórinedi.
Infografıka: Araı Edilbaı
Qazaqstanda jınalatyn elektrondy qaldyqtyń túrleri (2019)
Infografıka: Araı Edilbaı
UNITAR dereginshe, Qazaqstanda jylyna 140 myń tonnadan astam elektrondy qaldyq jınalady. Onyń tek 8,8%-y qaıta óńdeledi. «KazWaste» qazaqstandyq qaldyqtardy basqarý qaýymdastyǵynyń málimeti boıynsha, qazir Qazaqstanda elektrondy qaldyqtardy jınaý jáne óńdeý boıynsha 19 mamandandyrylǵan kásiporyn bar. Onyń ishinde: Almatyda – 7, Astanada – 5, Aqtóbede – 2, al Kókshetaý, Petropavl, Qaraǵandy, Qyzylorda qalalarynda 1 kásiporynnan jumys isteýde. Degenmen, bular túgeldeı elektrondy qaldyqtardy óńdeýmen aınalysady deı almaımyz. Basym bóligi olardy tek bólshektep, suryptap, eldegi jáne sheteldegi arnaıy kompanııalarǵa tasymaldaıdy.
Qazaqstannyń mamandandyrylǵan kásiporyndarynda elektrondy qaldyqtardy qaıta óńdeý ıkli eki kezeńnen turady. Biri, qaldyqtardy jáne onyń frakııalaryn aldyn ala bólshekteý jáne suryptaý bolsa, ekinshisi – baǵaly frakııalar men qaıtalama shıkizatty óndirý jáne óndirý úshin kásiporyndarǵa ónim usyný.
Óz tarapymyzdan biz Almatyda ornalasqan elektrondy qaldyqtardy jınaý jáne óńdeý boıynsha mamandandyrylǵan kásiporyndarǵa habarlasyp, jumys barysymen tanystyq.
Infografıka: Araı Edilbaı
Qazaqstan boıynsha «PromTehnoResýrs» JShS elektrondy qaldyqty óńdeıtin kompanııalardyń aldyńǵy qatarynda. Zaýyt 12 jyldan beri jumys istep keledi.
«PromTehnoResýrs» zaýytynyń jumys barysy
Foto: Zaýyttyń jeke muraǵatynan
«Bizde jumys barysy birneshe bólikten turady. Aldymen elektrondyq jáne elektr jabdyqtaryn qaıta óńdeý kezinde frakııalarǵa bólshekteýdiń qolmen jasaý ádisi júzege asyrylady. Metall, tústi metall, elektrondy taqtalar, plastık shyny jáne t.b. Keıinnen qajetti massa men konsıstenııany alý úshin frakııalar tartylady nemese jumsartylady. Al plastıkterdi usaqtap, túsi boıynsha suryptap, mamandandyrylǵan kásiporyndar men zaýyttarǵa óńdeýge jiberemiz.
Jylyna shamamen 5000 tonnaǵa deıin elektrondy qaldyqtardy qaıta óńdeımiz. Osylaısha, óńdep, salyq tólep, ekonomıkaǵa úles qosýdamyz. Degenmen, qarjylyq máseleleri de kezdesedi. Qoqys óńdeýshi kásiporyndar memlekettik qoldaý júıesinde pysyqtalǵan joq. Qarjylyq qoldaý men sýbsıdııalardyń arqasynda kompanııa 2016–2018 jyldary elektrondy jáne elektr jabdyqtaryn jınaýdy jáne qaıta óńdeýdi 7 esege arttyrǵan edi. Biz memlekettik organdarmen jáne qorshaǵan ortany qorǵaý departamentimen tyǵyz baılanystamyz», - deıdi «PromTehnoResýrs» JShS óndiris ornynyń basshysy Pavel Mýhın.
Pavel Mýhın
Foto: spıkerdiń jeke muraǵatynan
Elektrondy qaldyqtardy qabyldap, suryptaıtyn kompanııalardyń taǵy biri – «New Capital Company» JShS. Óndiris orny elektrondy qaldyqtardy tek bólshektep, suryptaýmen aınalysady. Kompanııa dırektory Azamat Omarovtyń aıtýynsha, jylyna 200 myń tonna elektrondy qaldyqty suryptaý josparda bar.
Zaýyttaǵy jumys barysy
Foto: Dana Nurmuhanbet
«Elektrondy qaldyqtardy bizge arnaıy kompanııalar, memlekettik mekemeler, jeke tulǵalar ákelip beredi. Bizdiń qyzmetkerler, eger turǵyndar habarlasyp, jaramsyz elektrli jabdyqtary baryn aıtsa, baryp barlyǵyn tegin alyp ketedi. Eger bizge kelip ótkizse, tehnıanyń platalary úshin salmaǵyna qaraı 500 teńgeden joǵary aqsha ala alady. Qazir kompanııada 20-ǵa jýyq qyzmetker bar», - deıdi zaýyt dırektory Azamat Omarov.
Azamat Omarov
Foto: Dana Nurmuhanbet
Kásiporyn akkýmlıator, lampa, batareıka syndy lıenzııa talap etetin qaldyqtardy qabyldamaıdy. Al qalǵan tehnıkanyń barlyǵyn bólshektep, qaldyq qaldyrmaı kádege jaratady. Bólingen alıýmınıı, mys, temirdi Qazaqstandaǵy óndiris oryndaryna jiberedi.
Elektrondy qaldyq platalary
Foto: Dana Nurmuhanbet
Al telefon, kompıýter, gadjetterden shyǵatyn platalardy, ókinishke qaraı, elimiz óńdeı almaıdy. Ózge elektrondy qaldyqtardyń platalaryna qaraǵanda smartfonnyń platalary joǵary baǵalanady. Óıtkeni mundaı platalardyń quramynda mys, temir, altyn, kúmis, palladıı syndy baǵaly metalldar kóp. Máselen, 1000 kg smartfonnan 300 gr altyn óńdeýge bolady.
Infografıka: Araı Edilbaı
ıfrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginiń 2020 jylǵy deregi boıynsha, Qazaqstanda 34 mln mobıldi qurylǵy tirkelgen. Bul bir adamǵa 2,5 abonenttik qurylǵydan keletinin bildiredi. Shamamen, telefondy 4 jyl paıdalanamyz desek, qazirde bul kórsetkishtiń barlyǵy elektrondy qaldyqqa aınalǵan. Sonda Qazaqstan 755 tonna altyndy shet elge jiberýde.
Infografıka: Araı Edilbaı
Al smartfonnyń batareıasynda nıkel, lıtıı jáne kobalt bar. Dál osyndaı metaldar bizdiń elektr kólikterimizdi, úıler men keńselerdi qýattandyrý úshin jáne kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý úshin qajet.
Nıkel telefonnyń kóptegen bólikterinde, sonymen qatar, medıınalyq jabdyqtarda keńinen qoldanylady. Lıtıı ártúrli psıhıkalyq densaýlyq jaǵdaıyna kómektesetin «kóńil-kúı turaqtandyrǵyshtary» dep atalatyn dárilerde kezdesedi. Kobalt negizinen akkýmýlıator jasaý úshin qoldanylady, biraq zergerler arasynda da joǵary suranysqa ıe. Sondaı-aq, olardyń úsh quraýshy elementi jahandyq jylynýǵa qarsy kúreste sheshýshi ról atqarýy tıis.
«ZAŃSYZ ÓNDIRIS ORYNDARY KEDERGI»
Aıtqandaı, elde 140 myń tonna elektrondy qaldyq shyǵarylyp, olardyń 8%-y ǵana óńdelse de, kásiporyndardyń úlken máselesi – óńdeıtin elektronıkanyń jetispeýi. «PromTehnoResýrs» kompanııasy basshysynyń aıtýynsha, zańsyz óńdeıtin kompanııalardyń bolýy men elektrondy qaldyqtardyń polıgondarǵa tastalýy osyndaı másele týyndatýda.
«Bul Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologııalyq Kodeksinde belgilengen lıenzııalanǵan qyzmet túri. Biraq ózin «qaıta óńdeý» dep ataıtyn kompanııalardyń kópshiligi ruqsatsyz jumys isteıdi. Bul qyzmetterdiń «sur naryǵy» dep atalady, ol adal kompanııalar úshin úlken problema», - deıdi «PromTehnoResýrs» kompanııasynyń dırektory Pavel Mýhın.
Elimiz boıynsha 204 qala men aýdanda qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý engizilgen. Degenmen, Qazaqstanda qaldyqtardy óńdeýdiń negizgi ádisi polıgondarǵa shyǵarý bolyp tabylady. Elde 3007 polıgon bar, biraq 603-i, ıaǵnı 20%-y ekologııalyq jáne sanıtarlyq normalarǵa sáıkes keledi. Qalǵan 80% polıgonyń jaǵdaıy máz emes. Al muny boldyrmas úshin ne istemek kerek?
Qýanyshbek Dúısenov, Sana Analytics ortalyǵynyń –ekonomıst sarapshysy:
«Zańnyń iske asyrylýyn qadaǵalaý kerek! Qazaqstannyń ekologııalyq kodeksi boıynsha, polıgondarǵa elektrli jáne elektrondy jabdyqtardy tastaýǵa bolmaıdy. Odan keıin azamattardy habardar etip, ekosaýatyn arttyrý qajet. Zańsyz óndiris oryndaryn baqylap, tekserý mańyzdy. Óıtkeni, ondaı jerlerdiń sanıtarlyq deńgeıi tómen bolýy yqtımal. Shetelderde mundaı jumys kúshine áıelder men balalardy paıdalanyp, qaýipsizdik erejesin saqtamaıdy. Sondyqtan óndiris orny men polıgondardy teksergen jón. Odan bólek, memleket elektrondy qaldyqtardy óńdeýmen aınalysamyn degenderge qarjy bólip, qoldaý kórsetý kerek».
Qýanyshbek Dúısenov
Foto: spıkerdiń jeke muraǵatynan
Halyqtyń ekosaýattylyǵyn arttyryp, joǵaryda aıtylǵan máseleni boldyrmas úshin ekobelsendiler barynsha atsalysýda. 2024 jyldan bastap olar aı saıyn arnaıy ekonaýqandar ótkizýdi qolǵa alǵan. Onda plastık, makýlatýra, alıýmınıı, polıetılen paketteri, dári-dármek pen batareıalar jáne elektrondy qaldyqtardy qabyldap alady. Odan bólek, mamandar dáris ótkizip, halyqtyń ekosaýatyn ashýǵa at salysady. Munyń ózi elektrondy qaldyqtardy az mólsherde tutynyp, ekologııaǵa zııanyn tıgizýdiń aldyn-alady.
Turmystyq qaldyqtardy qabyldaıtyn arnaıy pýnkt
Foto: Dana Nurmuhanbet
«QALDYQTARDYŃ BARLYǴY KELESI ShIKIZAT»
Pakızat Saılaýbekova, ekolog:
«Qazaqstan boıynsha, tek elektrondy qaldyqtardy qabyldaıtyn pýnkter, kompanııalar az. Sondyqtan, eń birinshi, ınfroqurylymdy damytý qajet. Ekinshi – tehnologııany damytý, tolyq óńdeý úshin úlken zaýyttar kerek. Úshinshi – ekosaýattylyqty arttyrý mańyzdy. Biz ekoakııalar uıymdastyryp turamyz. Byltyr 6 ret ótkizildi. Bıyl aıyna 1 ret uıymdastyrýdy josparlap otyrmyz. Qaldyqtardyń barlyǵy kelesi shıkizat. Sondyqtan barynsha aıtyp, halyqty qulaqtandyrýymyz qajet. Mektepter, sabaqtarǵa baryp, barlyǵy bilse, adamdar úırene bastaıdy»
HALYQARALYQ TÁJIRIBE
Global E-Waste Monitor 2020 málimetteri boıynsha, álemde 2019 jyly 53,6 mln tonna elektrondy qaldyqtar óńdeldi. Bul ortasha eseppen jan basyna 7,3 kg. Bul kólem 2014 jylǵy 44,4 mln tonnadan 21%-ǵa ósti jáne 2030 jylǵa qaraı 74,7 mln tonnaǵa jetedi dep boljanýda.
Azııa taza salmaǵy boıynsha elektrondy qaldyqtardyń jetekshi óńdeýshisi (24,9 mln tonna), odan keıin Amerıka (13,1 mln tonna), Eýropa (12 mln tonna), Afrıka (2,9 mln tonna) jáne Okeanııa (0,7 mln tonna) .
Infografıka: Araı Edilbaı
Alaıda, eger jan basyna shaqqandaǵy óńdeýdi qarastyratyn bolsaq, Eýropa 16,2 kg-men birinshi orynda, odan keıin Okeanııa (jan basyna 16 kg), odan keıin Amerıka (jan basyna shaqqanda 13,3 kg), Azııa (jan basyna shaqqanda 5,6 kg) jáne Afrıka (jan basyna 2,5 kg).
2020 jyly jahandyq baqylaý monıtorıngi jer betinde túzilgen elektrondy qaldyqtardyń tek 17,4%-y (9,3 mln tonna) resmı túrde jınalyp, qaıta óńdeletinin anyqtaǵan. Bul 1,8 mln tonnaǵa ósti. 2014 jyly túzilgen elektrondyq qaldyqtardyń basym kópshiligi (82,6%-y nemese 44,3 mln tonnasy) resmı túrde jınalmady jáne ekologııalyq taza jolmen kádege jaratylmady.
Sondyqtan mundaı nátıjege jetý úshin elektrondy qaldyqtardy óńdeıtin aldyńǵy qatardaǵy elder jaramsyz elektrli jabdyqtardy qaıta óńdep satý jáne shıkizat kózi retinde qoldanýdy qolǵa aldy.
«AQSh, Ulybrıtanııa elderinde elektrli jabdyq óndiretin kompanııalar ónimi jaramsyz bolyp qalǵanda nemese eskirip ketkende qaıta qabyldap alyp, qaldyqty jańartyp berýge daǵdylanǵan. Olarda ımporter bolsyn, óndirýshi bolsyn qaldyǵyna jaýapkershilikpen qaraıdy. Qaldyqty kompanııalar qaıta óńdep, qaıta satady nemese eksporttaıdy. Osylaı eletrondy qaldyqty únemdep, paıda taýyp otyr», - deıdi ekonomıst Qýanyshbek Dúısenov.
TIIMSIZ ELEKTRONIKANY EKONOMIKAǴA BEIIMDEÝDEGI BIZDEGI MÁSELE NE?
Qazaqstanda qara jáne tústi metaldardy óńdeý jolǵa qoıylǵan, basqa da baǵaly frakııalar, mysaly, elektrondy synyqtar, korpýstyq plastık jáne t.b. kóbinese shetelge eksporttalady. Al elektrondy taqtalardy tereńdetip óńdeý tehnologııalary joq. Jumys istep turǵan munaı óńdeý zaýyttary («Taý-Ken Altyn» JShS, «Kazınk» JShS, «Kazakhmys Smelting» JShS) elektrondy jabdyqtan baǵaly metaldardy alý tehnologııalaryn qoldanbaıdy. Sonymen qatar, nashar tehnıkalyq jabdyqtar jáne elektrondy qaldyqtardyń qaýipti komponentterin, sonyń ishinde lıtıı-ıondyq akkýmýlıatorlardy zalalsyzdandyrýǵa arnalǵan tehnologııalyq jelilerdiń jetispeýshiligi baıqalady.
Elektrondy qaldyqtardy basqarý salasynda da básekelestik az. Odan bólek ınfraqurylymnyń durys bolmaýy, ıaǵnı qoqys tastaý oryndarynyń barlyǵynda arnaıy jáshikterdiń qoıylmaýy, el ishinde ekologııalyq mádenıet tetikteriniń jetispeýi, polıgondardyń sanıtarlyq jáne ekologııalyq normalarǵa sáıkes kelmeýi, sheteldik ınvestorlardyń tartylmaýy Qazaqstandaǵy elektrondy qaldyqtardy ekonomıkaǵa beıimdeı almaı jatyr. Máseleni sheshý úshin ne isteý kerek?
«215 ÓNDIRIS ORNYN SALÝ KEREK»
Qazaqstanda elektrondy qaldyqtardy ekonomıkaǵa beıimdeýdiń eń birinshi sheshimi – óndiris zaýyttaryn kóbeıtý. Atap ótkenimizdeı, qazirgi tańda Qazaqstanda elektrondy qaldyqtardy óńdeıtin 19 kásiporyn jylyna tek 8,8% ǵana elektrondy qaldyq kólemin óńdeı alady, qalǵan 92%-y – zańsyz jolmen óńdeledi jáne polıgondarǵa tastalady. Ekonomıst mamannyń dereginshe, elektrondy qaldyqtardy Qazaqstanda 100% deńgeıinde óńdeý úshin 215 óndiris ornyn ár aımaqqa salý qajet. Degenmen, hımıkter men ekologtar mundaı kásiporyndar ekologııaǵa keri áserin beredi dep te dabyl qaǵýda.
«Elektrondy qaldyqtardy qaıta óńdeý jáne qaıta óńdeý úshin rettelmeıtin aýla operatorlary (mysaly, beıresmı sektor) qoldanatyn qarapaıym ádister jumysshylardy birqatar ýly zattardyń áserine ushyratady. Komponentterdi bólshekteý, dymqyl hımııalyq óńdeý jáne órteý sııaqty proester paıdalanylady. Ol zııandy hımııalyq zattardyń tikeleı áserine jáne ıngalıaııasyna ákeledi. Mysaly, densaýlyqqa qaýip tóndiretin bolsaq, basyp shyǵarylǵan sym taqtalaryn ashyq kúıdirip, aınaladaǵy dıoksınderdiń konentraııasyn arttyrady. Bul toksınder jumysshylar men jergilikti turǵyndardyń tynys alýy arqyly qaterli isik aýrýynyń qaýpin arttyrady. Qymbat metaldardyń azdaǵan mólsherin qolmen alý jáne jınaý kezinde de ýly metaldar men ýlaný qanǵa túsýi múmkin, al jumysshylar ýly hımıkattar men joǵary shoǵyrlanǵan qyshqyldardyń tútinderiniń úzdiksiz áserine ushyraıdy.
Oqshaýlanǵan symdardy jaǵý arqyly qaıta satylatyn mysty qalpyna keltirý nevrologııalyq buzylýlardy týdyrady, al jartylaı ótkizgishter men chıp rezıstorlarynda kezdesetin kadmııdiń ótkir áseri búırek pen baýyrdy zaqymdaýy jáne súıektiń joǵalýyna ákelýi múmkin. Baspa platalarynda, kompıýter men teledıdar ekrandarynda qorǵasynnyń uzaq ýaqyt áser etýi ortalyq jáne shetkergi júıke júıesi men búırekti zaqymdaýy múmkin, al balalar bul zııandy áserlerge kóbirek beıim», - deıdi hımııa mamany Injý Qýanysh.
Pakızat Saılaýbekova, ekolog:
«Negizi, óńdeý – sheshim emes. Sheshimi bul – oılaný, elektrondy jabdyqtardy az tutyný. Sonda óńdeıtin zattar da az bolady»
Árıne, Qazaqstanda 215 kásiporyndy túgeldeı salmasaq ta, onyń 20%-yn iske qosqannyń ózinde birqatar máseleniń sheshimin tabýǵa bolady. Resmı túrde tirkelgen kásiporyndar memleketke salyq tólep te paıda ákeledi. Máselen, Statsnet.co saıtynyń málimetinshe, Qazaqstandaǵy elektrondy qaldyqtardy óndiretin kompanııalardyń biri – «EcoAlmaty» JShS jylyna 7 910 998 263 teńge tabady, onyń 736 114 505 teńgesi salyq retinde tólengen. Árıne, bul kompanııa tek elektrondy qaldyqtardy óńdep qana qoımaıdy. Al qaldyqtardy óńdeıtin «PromTehnoResýrs» JShS kompanııasynyń jyldyq tabysy 662 830 315 teńge, tólegen salyǵy 82 117 452 teńge dep kórsetilgen. Osydan-aq, el ekonomıkasyna salyq arqyly tabys ákelip otyrǵanyn kórýge bolady.
«KÓRShI ELDERDIŃ ELEKTRONDY QALDYQTARYN IMPORTTAÝ»
«Ekonomıkalyq turǵyda elimizde elektrondy qaldyqtardy óńdeıtin kompanııalar sany artsa, jumys orny da kóbeıedi. Qazir 19 kásiporynnyń bolýy jetkiliksiz. Bul árbir aımaqta monopolııa qalyptastyrady. Sáıkesinshe, olardyń qabyldaý sharttary basqa bolady, quny da tómendeıdi. Eger memleket osyndaı kásiporyndar salýǵa múmkindik jasasa, ol kásiporyndardyń arasynda básekelestik artady. Básekelestik artqan kezde qaldyqtyń quny da artady. Infraqurylym da kóbeıedi. Iaǵnı, adamdar qoqysqa aınalǵan qaldyqty arnaıy qoqys ornyna tastap úırenedi. Básekelestik artsa, talaptarǵa kóńil bóledi.
Eldiń halyq sany az. Bizde eki múmkindik bar. Biri – eldegi elektrondy qaldyqtardy eksporttaý. Qazirgi kezde onsyz da sonymen aınalysyp jatyrmyz. Qunyn arttyra beremiz jáne eksporttaımyz. Al ekinshisi, kórshilerimizdiń elektrondy qaldyqtaryn ákelip, suryptap, keri eksporttaý. Máselen, terrıtorııasy tar, 40 mln-nan astam halqy bar Ózbekstan. Qytaı qazirgi ýaqytta osymen belsendi aınalysýda. Sol jaǵynan bizde múmkindikter bar», - deıdi ekonomıst Qýanyshbek Dúısenov.
«AINYMALY SENARIIDI JÚZEGE ASYRÝ»
Infografıka: Araı Edilbaı
Odan bólek, elektrondy qaldyqtardy óńdeýde ekonomıkanyń aınymaly senarııin júzege asyrý kerek.
«Halyqaralyq uıymdardyń esebinde aıtylǵandaı, elimizde 2050 jylǵa deıin qaıta óńdeýdiń eki senarııi kútilýde. Bireýi bazalyq senarıı, ekinshisi – ırkýlıarlyq senarıı (aınymaly). Bazalyq óńdeý ol, qazirgi óńdeý deńgeıi ózgermeıtin jaǵdaıdaǵy senarıı. Ekinshisi – elimizdegi keıbir tehnologııalyq basymdaqqa baılanysty elektrondy qaldyqtar joıylyp ketedi. Belgili bir deńgeıde aınymaly senarıı iske asqan kezde elimizdiń azamattary elektrondy jabdyqtardy sanaly túrde qoldanady. Ary qaraı arnaıy oryndarǵa jiberedi. Bul jaǵdaıda elektrondy qaldyqtar 100% óńdeledi, ekonomıkaǵa da paıdasyn tıgizip, úsh ese tabysqa keneledi. Jalpy, elimizde elektrondy qaldyqtardy óńdeýdiń potenıaly joǵary», - deıdi Qýanyshbek Dúısenov.
Aınymaly senarııde qoldanystan moraldyq turǵyda eskirip, tozǵan tehnıka túrleri joıylady. Ekinshiden, naryq qanyǵady, ıaǵnı halyqtyń kóp bóligi elektrondy jabdyqpen qamtamasyz etilgen kezde ósimin toqtatady. Úshinshiden, tehnıka sapasynyń artýy. Olar uzaq ýaqytqa shydasa, soǵurlym qaldyq ta azaımaq. Odan keıin qaıta qoldanýdy iske asyrý. Mysaly, qaıtadan jóndep, basqa deńgeıde qoldanatyn bolsa, onyń ómiri uzaryp, qaldyqtyń sany tómendeıdi.
SONYMEN, BIZ ÚSYNATYN ShEShIMDER QANDAI?
- Qazaqstannyń ár aımaǵyna elektrondy qaldyqty óńdeıtin kásiporyn salý;
- Qaldyqty óńdeýde aınymaly senarııdi qoldaný;
- Elektrondy qaldyqtardy retteý salasyndaǵy zańnamany jetildirý;
- Elektrondy qaldyqtardy óndirý, jınaý jáne óńdeý týraly statıstıkalyq derekterdi jınaý jáne óńdeý júıesin jetildirý;
- Infraqurylymdy damytý, ár aımaqqa qoqysty suryptap tastaıyn oryndar salý;
- Elektrondy qaldyqty óńdeıtin kásiporyndarda tehnologııalardy jetildirý;
- Halyqtyń ekosaýatyn arttyryp, aqparattandyrý.
Aıta keteıik, Qazaqstanda «Jasyl Damý» qory qaldyqtardy suryptaý jáne kádege jaratý jobalaryn júzege asyrýǵa 200 mlrd teńge bóledi. 2024 jyldan bastap «Eko Qoldaý» baǵdarlamasy iske qosyldy, ol Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstriniń aıtýynsha, jyldar boıy qordalanyp qalǵan máselelerdi sheshýge tıis. Resmı ókil, Qazaqstan 2030 jylǵa qaraı qaldyqtardyń 40%-yn qaıta óńdep, túptiń túbinde qalalarda eski elektr jabdyqtaryn jınaıtyn pýnktter paıda bolady dep ýáde berdi.
Birneshe jyldan beri qazaqstandyqtar turmystyq jáne elektr qurylǵylaryn satyp alǵanda, taýardyń qunyna qosylǵan qaıta óńdeý aqysyn tólep keledi. Degenmen, kóptegen qalalarda kelip, eski jabdyqtardy tapsyrýǵa bolatyn jınaý oryndary joq edi. Bul máseleniń sheshimi tabylar kún alys emes.
Dana Nurmuhanbet
Bul materıal sheshim jýrnalıstıkasy janrynda Solutions Journalism Lab jobasy aıasynda daıyndalǵan jáne avtordyń jeke kózqarasyn bildiredi.
