2024 jyldyń 22 qańtarynda qazaqstandyq «Nur-Shah» sán úıi Franııada, Parıj joǵary sán aptalyǵynda óz toptamasyn usyný mártebesine bólendi. Bizdiń otandyq sángerler tek osydan 16 jyl buryn ǵana mundaı joǵary qurmetke ıe bolǵan edi. Álemdik sán shaharynda óz toptamasyn kórsetý ár dızaınerdiń armany bolsa kerek. Ulttyq dızaınerge osyndaı aıtýly synnan abyroımen ótýge janashyrlyq tanytyp, sharany uıymdastyrýǵa muryndyq bolǵan qazaq óneriniń janashyry, qolóner men sán dástúriniń nasıhatshysy, Parıjde turatyn otandasymyz Baıan Janbaýova hanymnan osy jaǵymdy jańalyq týraly jedel suhbat alǵan edik.
– Qurmetti Baıan hanym, Parıjde dástúrli túrde ótetin sán aptalyǵynda qazaq eline ulttyq stıldegi erekshe kıim úlgilerimen tanymal “Nur-Shah” sán úıi qatysyp, joǵary baǵaǵa ıe bolyp jatyr. Sol álemdik is-sharaǵa týǵan el ókilin qatystyrýǵa Siz muryndyq bolypsyz. Osy qýanyshty jańalyq týraly keńirek aıtyp berseńiz.
Baıan Janbaýova: Jýyrda, naqtyraq aıtar bolsaq, 22 qańtar kúni kásibı tiginshilik tájirbıesi shırek ǵasyrǵa taıaǵan, mańǵystaýlyq Nurjamal Nurpeıisova negizin qalaǵan, ulttyq kıimderdiń zamanaýı úlgisin pash etip júrgen «Nur-Shah» sán úıi óz toptamasyn 2024 jyldyń kóktem/jaz maýsymyna arnap, Parıj Joǵary Sán Aptalyǵynda usyndy. Bul is-sharaǵa ótý óte qıyn, kez kelgen dızaıner qatysa almaıdy. Birneshe deńgeıli qazylar talqylaýynan ótken eń sapaly, kýtıýreniń qolynan shyqqan, jappaı tigin mashınasymen tigile qoımaıtyn kıim úlgilerine ǵana jol ashyq. Ujymdyq kórsetilim jáne jeke kórsetilim dep bólinedi. Bizdiń «Nur-Shah» jeke kórsetilim jasaý mártebesine ıe boldy. Franııa astanasynyń qaq ortasyndaǵy Trıýmf arkasynyń janynda ornalasqan Ispan koroldik otbasynyń burynǵy Parıj rezıdenııasynda – Galerie Boubon jeke saraıynda Parıj sán aptalyǵynyń birinshi kúni ótti. Qazaq sán úıiniń kórsetilimi sol ǵımarattaboldy. Bul jerden franýzdyń ataqty jazýshysy Antýan de Sent-Ekzıýperı kezinde óziniń áıgili «Kishkentaı hanzada» týyndysyna shabyt alǵan desedi. «Nur-Shah» óz toptamasyn «Altyn aı» dep atady. Olar halyq aýyz ádebıeti shyǵarmashyǵynan shabyttanǵanyn aıtty.
«Ertede bir hanshaıym bolypty. Aspan jaratýshynyń kenje qyzy Altyn-Aıdyń sulýlyǵy aımen talasa nurlanypty. Al juldyzdardyń jarqyraýy onyń kirpigimen shaǵylysypty...» dep bastalatyn ásem ertegimen jınalǵan jurtshylyqty baýrap alǵan nurshahtyqtar, qazaqtyń tól naqyshymen kestelep bezendirilgen, shyǵystyń tańǵalarlyq tynysymen kómkerilgen sıqyrly toptamasyn jarııalady. Nurjamal hanym toptama daıyndaý barysynda Eýropa mádenıeti men qazaq dástúrin astastyryp, erekshe sımbıoz jasaǵanyn, sol arqyly árbir áıel ózin naǵyz patshaıym retinde sezine alatyn kıimder tigýge talpynǵanyn atap aıtty.
– Bárekeldi! Jalpy sán aptalyǵy jylyna neshe ret ótedi? “Nur-Shah”onyń qandaı túrine qatysty? Dál osy sharaǵa buǵan deıin otandyq sángerlerden kimder qatysqan edi?
Baıan Janbaýova: Sán aptalyqtary Parıjde jylyna 4 ret ótkiziledi. Jyldyń basy men ortasyndaǵy aptalyqtar Joǵary Sán Saltanaty dep, kóktem jáne kúz aılarynda ótetin aptalyqtar kúndelikti kıim boıynsha sán kórsetý sharalary bolyp sanalady. Parıj – dúnıejúziniń sán ordasy. Árbir tigin atelesiniń ıesi, óz isiniń maıtalmany Parıjge sán kórsetilimin ótkizýdi armandaıdy. Bizdiń elimizden de Qazaqstannyń túkpir-túkpirindegisán úıleri London, Parıj, Mılan jáne Nıý-Iorktegi sán sherýlerine qatysyp júr. Jalpy jahandaný úrdisi kóp múmkindik ashqan qazirgi tańda Qazaqstannyń sán ındýstrııasy damyp keledi. Sán is-sharalarynyń, dızaınerler men dúkenderdiń kóbeıýi, Qazaqstandaǵy sánniń ekonomıkaǵa yqpaly jáne sán arqyly eldi tanytý úlesiniń artqany qýantady.
Osy ýaqytqa deıin Qazaqstanda Parıj Joǵary Sán aptalyǵynda tek bir ret, 2008 jyly kóshpendi sán úlgisin kórsetý úshin halyqaralyq múmkindikti paıdalanǵan dızaıner Kenje Devıatko (Kenje) ǵana boldy. Sodan beri qazaqstandyq dızaınerler arasynda resmı Joǵary Sán Aptalyǵynda Parıjde jeke kórsetilimmen shyqqan ol – osy «Nur-Shah». Bul – ulttyq shyǵarmashylyqtyń, jeke brendtińjahandyq básekelestikke, trendterdiń alýan túrliligine jáne sapa talabyna sáıkes kelýge shamasy bar degendi bildiretin joǵary kórsetkish. Óıtkeni «Nur-Shah» sán úıi resmı talaptardan (tigis jatyqtyǵy, mata sapasy, qolóner, keste) ótip, Joǵary Sán sarapshylarynyń jáne sán salasynda maıtalman sanalatyn buqaralyq aqparat ókilderiniń óte joǵary baǵasyn aldy.
– Elden jyraqta júrseńiz de, el bedelin kóterer mádenı-qoǵamdyq sharalardyń qasynan tabylasyz. Bul aıtýly is-sharaǵa “Nur-Shahty” siz usyndyńyz ba? Irikteýden ótý qıyn bolmady ma?
Baıan Janbaýova: Ózim Aqtóbe óńiriniń qyzymyn, elde munaı-gaz salasynda, halyqaralyq uıymdarda zańger bolyp jumys istedim. Franııaǵa kezinde bilim qýyp kelgenmin. Magıstr dıplomymen saqtandyrý jáne qarjy salasynda qyzmet atqaryp júrip, sán salasymen hobbı retinda aınalysa bastadym. 2017 jyly Parıjde KazFashionParis atty assoıaııany tirkegenmin. Maqsaty – qazaq ónerin, sán salasyn, qolónerin shetelde nasıhattaý. Odan beri biraz sán kórsetilimderi ótkizildi. Mindetimiz – franýz jurtshylyǵyna qazaq dástúrli kıim mádenıetin tanystyrý, qazaqtyń jas dızaınerlerine jol ashý, baǵyt kórsetý, franýz sarapshylarymen master-klass uıymdastyrý, franýz sán úılerinmen jaqyn tanystyrý, Parıjdegi Sán Aptalyqtaryna qatysýǵa ortada dáneker bolý jáne t.s.s. Biraz sharalarda Franııadaǵy Qazaqstan Elshiligi ujymynyń jáne Tótenshe jáne Ókiletti Elshi Gúlsara Arystanqulova hanymnyń jeke qoldaýyn atap aıtqym keledi. Olarǵa rızashylyǵym mol. Qazir assoıaııamyz qarqyndy damyp keledi. Birneshe qazaqstandyq dızaınerler, sán úıleri – osy franýz qaýymdastyǵynyń músheleri.
“Nur-Shah” sán úıi elimizde óte tanymal, Parıjden de buryn usynystar da túsipti, biraq basshysy Nurjamal hanym baıyppen oılanyp, jaqsy daıyndyqpen kelýdi uıǵaryp, byltyr jyl aıaǵynda ózi menimen habarlasty. Qýanyshymda shek bolmady, óıtkeni osy sán úıin Parıjge ákelý armanym edi. Úlken jaýapkershilikti de sezindim, árıne. Bári jaqsy sátimen ótti, biraz daıyndyq aptalaryn ótkerdik. Senimi úshin “Nur-Shahtyń” ujymyna alǵysym sheksiz.
– Qazaqstannyń ımıdjin qalyptastyrýda taǵy qandaı jobalarǵa atsalysyp júrsiz? Jalpy ómirlik ustanymyńyz haqynda ne aıtasyz?
Baıan Janbaýova: Óz jeke kásibimnen basqa, osy Parıjdegi barlyq Qazaq qaýymdastyqtarynyń múshesimin. Elshilik aıasyndaǵy «Qorqyt-Abaı» mádenı ortalyǵynda dombyra úıretý, qazaq tilinen dáris berý sabaqtaryn júrgizgenmin. Eýropa Qazaqtarymen birlesip, jyl saıyn Naýryz meıramyn ótkizýge atsalysyp kelemin. Bárimizdiń ılep júrgenimiz bir teriniń pushpaǵy ǵoı, Qazaqstannyń jaqsy ataǵyn jahanda qalyptastyrýdy kózdeımiz.
Qazaq bolyp týǵasyn, júrgen jerimde shyqqan tegimdi, mádenıetimdi tanystyryp júrý kerek dep oılaımyn. Syrtta júrgen árbir Qazaq – eldiń elshisi, sondyqtan dıaspora arasynda aýyzbirshiliktiń mańyzy zor. El abyroıyn bıik ustaý, Qazaq eliniń ul-qyzy retinde atamekenge adal bolý degen joǵary ustanymym bar. Sol údeden shyǵa alyp jatsaq baqyttymyz dep oılaımyn.
– Suhbat bergenińizge kóp raqmet. Isterińizge bereke bersin. Maqsat-nıetińizge aman-esen jete berińiz!
Suhbattasqan
Alma Saılaýqyzy
