Tańǵa jýyq zar etti telefonym. «E, Allam, tynyshtyq bolǵaı» dep-aq kóterip em, bolmady. «Tez jetshi. Ámınadan aıyrylyp qaldyq» dep jylady ar jaqta bireý. Astanadamyn. Alystamyn. Jaryǵym-aı, qyrshynnan qıylyp ketkeniń-aı! Keppegen kózimniń jasy-aı...
Beý-beýletip jettik Almatyǵa. Tús aýyp ketken kez bolatyn. Qaraly úı. Zarly úı. Ańyrap men de kire berdim. Sińilim meni qushaǵyna basyp úlgermeı, otyrǵan jerinde sulq tústi. Dúrligip kettik bárimiz. Sý shashyp, jalynyp júrip oıatyp aldyq...
– Balapanym-aý, «ólemin» dep ketip pe eń? Bilmeı de qaldyq qoı... Sup-sulý bop, qasy-kózińdi boıap, qol bulǵap kete bergeniń-aı! Ańyrap sońyńda qalǵanym-aı... – dep jatyr mine qaıta kózin ashysymen.
Mektep bitirgenine on jyl bolǵan. Synyptastarmen kezdesý. Apat. Jete almapty. Jazmysh-aı! Kórer jaryǵynyń erte taýsylǵany-aı!..
– Týǵanda óziń shomyldyryp, tyrnaq, shashyn birinshi bop alyp eń, aqtyq saparǵa da óziń jýyndyryp shyǵaryp sal.
Mundaıdy estirtip kete barǵanyń-aı, myna maǵan... Qarlyǵamnan úsh jasyń kem. Uzatyp, toıyńda kıit kıgenim jón emes pe edi? Óksigimdi basa almaı, qan qysymym sekirip tursa da, kirdim sen jatqan bólmege. Muzdaı edende jatyr ekensiń. Qasymda Zylıqa jeńgeń de bar. «Soqqy ishten bolǵan, tek ish-qurylysqa zaqym kelgen. Kesýge qarsy ekenimizdi aıtyp, máıithanadan satyp aldyq. Tánine túsken jaraqat joq. Qoryqpasań bolady» degenine qaramastan betińe jabylǵan aq shytty birden asha almaı, biraz otyrdyq janyńda. Bir kezde esik ashylyp, ishke kirgen Gúlbarshyn:
– Molda keldi. «Máıitte bógde zat qalmasyn. Týǵanda qalaı kelse, solaı attanýy kerek» dep eskertti de: – Otyrmańdar. Jýyndyrǵan soń, rýhy jeńildik tabady, – dep asyqtyrdy.
Ashtym betińdi. Móldirep jatyr ekensiń. Otyzǵa da jetpediń-aý. Qasy-kóziń qıylyp. Ásemdikti súııýshi eń...
– Balam-aı, bizdi buǵan qalaı ǵana qıyp kete bardyń? Myna kózińdegi kirpigińdi qaıtyp julamyz? – dep jylady osy kezde Zylıqa.
Sonda ǵana mán berdim, rasynda kirpik jalǵap alypsyń.
– Endi qaıttyq? Bálkim basyn jýyp, betine sý tıgizsek, ózi túsip qalar... – dep boljadym men.
Sóıttik. Túspedi. Bylq etken de joq. Tartyp kórýge júrek te, qol da barmady. Ol ǵana emes, aıaq-qoldyń tyrnaǵy boıalǵan, ósken bop shyqty. Eki kempir ne bilemiz? Qarlyǵamdy shaqyrdym. Jylap-eńirep kirdi baıǵusym, súıekke túsýi alǵash. Onyń da kirpigi uzyn. Tyrnaǵy da. Qazirgi jastyń báriniki osy boldy ǵoı.
– Balam, mynany qalaı ketiremiz? – dep suradym odan.
Sup-sur bop ketti qyzym.
– Salonǵa barý kerek. Arnaıy suıyqtyǵy bolady. Bylaı ala almaımyz, – degen ol óz sóziniń orynsyz ekenin ózi de bilgen soń: – Julyp alýymyz kerek pe endi sonda? – dep jylady sońynda.
Biz de qosylyp egildik oǵan. Qalaı óıtpekpiz? Bastysy kim isteıdi muny? Ary qıpaqtap, beri qıpaqtap, men kórmek boldym, ne shara... Balapanym-aý, óli bolsań da, seni mundaıǵa qalaı qııamyn? Qolym qaltyrap, ustaǵan kirpikti tartýǵa álim jetińkiremeı, Qarlyǵanyń suńqyldap jylaǵany odan beter jigerimdi urlap bara jatty.
– Qysqart, endi, ıttiń balasy! – dep zirk ettim oǵan. – Ne keregi bar edi osynyń? Qarashy júrekti ezgenderińdi?
Jym boldy ol. Tartyp kep qaldym sol kezde. Tilip túskendeı boldy jotamdy bireý. Ne kórgenim men sezgenimdi tiri jan bilmesin. Basqa bermesin ózgeniń. Ózimmen ala keteıin.
Ekinshi kózi bar edi áli...
Aıaǵyńnyń tyrnaǵyn áýrelenip jatyp óshirdik. Ketýi qıyn sııa bop shyqty. Kókesindi biraq, qolyńa kelgende kórdik. Ózińdiki emes bop shyqty ol da, soıaýdaı. Ne óshirýge, ne kesýge kelmedi. Qaıshy tıgen saıyn túbimen qoparyla berdi. Amal neshik:
– Muny da julýymyz kerek pe? – dep suradym Qarlyǵadan.
Óz tyrnaǵyn ýysyna jasyrǵan qyzym únsiz jylaı berdi.
– Jaryǵym-aý, seni óz qolymmen óltirgendeı kóńilmen ómir súretin ettiń-aý myna meni, – dep kózimniń jasyn etegime súrttim de, qaıta qolyńdy aldym.
Aınalaıyndar, ýaqyt aıtyp bite me, sulýlyqtyń da jóni bar. Qımańdarshy artta qalǵandardy mundaı azapqa. Báribir barar jaqta qajeti joq kórindi jalǵandyqtyń.
Avtor ómirderegi:
Torǵyn Joldasbekqyzy 17.04.1985 jyly Almaty oblysy, Ile aýdany, Aqshı aýylynda dúnıege kelgen.
Joǵarǵy bilimdi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetinde alǵan. 2019 jyly "Arasha" atty áńgimeler jınaǵy jaryq kórip, sol jyly London uıymdastyrǵan “Open Eurasia” konkýrsynyń jeńimpazy atandy. Qazirgi kúni avtor Sector X radıosynda "Sheksiz múmkindik" , "Arasha" atty baǵdarlamalaryn júrgizedi.
Ózge aqparat:
Facebook: Torǵyn Joldasbekqyzy.
Instagram : @torgyn_zholdasbekkyzy
You tube: Torǵyn Joldasbekqyzy
Podkast: "Arasha"
