Qyz balaǵa mindetti túrde oqý kerek!

845

Ájemniń aqyl-ósıetterinen:

• Bireýge jamandyq jasasań da, qaıyrymyn, kesapatyn, zııan-zardabyn óziń tartasyń. Jaqsylyq jasasań da, sharapaty ózińe tıedi. Jasaǵan jaqsylyǵyńdy kópsinbe, mindetsinbe.

• Áldekimniń jetken jetistigine, úıilip-tógilip jatqan yrysyna, myńǵyrǵan mal-múlkine, aspandap turǵan ataq-abyroıyna kózińdi súzbe, tymyraıyp-tyjyraıma. Ishińde qyryq pyshaq aınalmasyn. Árkim ózine buıyrǵan ǵana nesibesin jeıdi. Ne artyq, ne kem emes.

• Adamdardyń eki áshekeıi bar: ádebi men kishipeıildilik-qarapaıymdylyǵy. Onyń ishinde qyz balany súıkimdi etetin áshekeıi: ol ıbasy men tazalyǵy. Óziń uqypty, jınaqy kıinip, úıińdi taza usta. Jansaraıyń, deneń, tósenish-kilemiń, taǵam-dastarqanyń, aınalań únemi taza júrsin.

• Botam, alaqandaı jerińe ege bol. Erteńiń úshin.

• Turmysqa shyqqanyńsha, ósip-óngen uıańnyń ary men bedelisiń. Qanatyńdy qomdap, qonar jerińe qonǵan soń, sol shańyraqtyń tútinin tútetip, otymen kirip, kúlimen shyq. Sebebi, endigi jerde, sen sol shańyraqtyń shattyǵynyń shaıqalmaýynyń uıytqysysyń.

• Kóptegen jaqsylyqtarǵa jetýdiń sebebi - úlkenderdiń batasy. Kónekóz qarııalardyń razylyǵyn kóbirek al, jolyń ashylady.

• Joqtan bar etken, eń ádemi pishin bergen, kerekti múshelerdi, kúshterdi bergen aqyl-sana bergen, azyq-sýsynyńdy, asap jer dámińdi sebepsiz, aqysyz bergen qudiretti Alla Taǵalaǵa shúkirińdi aıtýdan jalyqpaǵaısyń, janbotam.

• Omyraýyńdy odyraıtyp, etegińdi edireıtip ashyp júrme. Eldiń kózi túspesin, erkektiń kózi túspesin. Etek-jeńiń jınaýly bolsyn, qyzym. Shashyńdy jaıma, tym quryǵanda órip qoı eki órim qylyp. Shash jaıý - qaraly habardyń, jamanattyń nyshany bolǵan erterekte.

• Kópshilik aldynda az sóıle. Til kishi bolsa da, aıyby úlken, qalqam. Qyz balanyń sýmaqaı tildi, sypsyń sózdi bolǵany - óte súıkimsiz. Jaýlasań, sypaıy áreket-qımylyńmen, kúlimsiregen júzińmen, jyly-jumsaq sózińmen jaýla adamdardyń júregin. Kórkem minez ıesi bol.

• Shyqbermes Shyǵaıbaıdyń keıpin kıme, qaraǵym. Jomart bol. Qonaq kelse jaıǵap, kóńilin taýyp, tóbeńe kóter. Qolyńdaǵy sońǵy baqyr tıynyń, sońǵy syıyń bolsa da, qolyna ustatyp jiber. Odan qazanyń ortaıyp qalmaıdy. Jyly qabaqpen shyǵaryp sal.

• Qyz balanyń taldyrmash, jińishke, úzilerdeı bop turǵany táýirirek. Artyq salmaq qospa. Qosyp alsań, tez aryl. Az tamaq jegenniń júregi nurly, taza bolady. Toqtyq oılanýdy azaıtady. Shekten tys toq adam nápsisiniń tutqynyna aınalady. Toqtyq degen qutyrtady, qyzym.

• Dúnıelik bolmaıtyn isterge bola arazdasyp, birjola kórispeı, ara-qatynasyn úzip ketetinderdi qulaq estip, kóz kórgen talaı. Jan-jaǵyńmen jaýlaspaı, baýyr bol, balam.

• Kedeılik jalqaýlyqtan keledi. Eshkimge muqtaj bolmaý úshin bilegińdi sybana eńbek qyl.

• Jaman minez juqpaly keledi. Ortańdy jaqsy adamdarmen tolyqtyr. Adamnyń júregi súzgish sekildi ǵoı. Jaqsyny da, jamandy da sińirip alady. Ádemi, kórkem qasıettermen jarqyrat júregińniń ishin.

• Bergen qol alǵan qoldan jaqsy. Shama-sharqyń jetkeninshe muqtaj adamdarǵa sadaqa berip tur.

• Mádenıetti bol. Ishki mádenıetiń tipten joǵary bolsyn.

• Qabaǵyńdy túıip júrme. Adamdar seniń jylýyńa jylynsyn, shýaǵyńdy shashyp, kúlimdep júr únemi.

• Úlken-kishi bolsyn kómek qolyn sozyp, kóbirek jaqsylyq jasaı ber. Ondaıda janyń rahattanady. Kómek jasap alǵan lázzat bólek. Lázzat alýdyń tóresi sol.

• Áldekimderdiń usqynsyz, kóriksiz ekenin, syrtqy kórinisin áńgime etpe. Onyń ımany senen myqty, ishki dúnıesi senikinen sulý bolýy múmkin. Kúıe jaǵyp, til tıgizýge tyryspa da. Ar- ojdanyńdy olaı lastap, júregińdi olaı ýlama.

• Adamnan emes, Alladan sura.

• Jumyr jerdegi jumyr basty pendeniń ǵumyry jaıalyq pen kebinniń ortasynda ótedi. Qarap otyrsań, ekeýi de mata delik. Ekeýinde de qalta bolmaıdy. Bos kelip, bos ketesiń. Dúnııa jııam dep aram ter bolma. Urpaq ákel ómirge. Artyńda iziń qalsyn. Sol urpaǵyńa aqyl aıta alatyndaı bilim-ónege jına, bere alar tálim-tárbıeńdi túze. Igi is jasa. Jaqsy qyzmet qyl.

• Erteńgi kúni otbasyly bolasyń. Sondaǵy aıtarym, erińdi súmireıtpe. Sen erińe súıken qaıta. Aldyńda bas bolyp qasqaıyp júrsin. Súıispenshiligiń men mahabbatyńdy syıla, jyly shyraı bildir. Azyp-tozdyrmaı, ózińnen alǵa ozdyryp júrgeısiń.

• Jan balasyn renjitpe, jaryǵym. Aıypty ózińnen izde.

• Jasandy dúnıelerge jolama. Túr-sıpatyń da, qylyǵyń da, hareketiń de shynaıy bolsyn. Betperde kıme. Shynshyl bol.

• Az uıyqta. Rızyǵyńa bóget bolady.

• Qıynshylyqtarǵa tóz. Qaı nárse de ońaı kelmegen, kelmeıdi de.

• Tákappardy Táńiri súımeıdi. Murnyńdy kókke shúıirme.

• Jer-jahandaǵy qyrǵyn-súrgin, qýlyq-sumdyq, zulymdyq arsyzdyqtan keledi. Uıatyń bolsyn. "Uıat bolady" uǵymyn túısigińe toqyp al, kókem.

 

Kamshat MÝKAShEVA

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler