1 jeltoqsan 1951 j. Qaıym tutqyndaldy.
86 jyl buryn - 2 jeltoqsan 1937 j. Muhamedhan atyldy.
1 jeltoqsan 1951 jyly ákem – Qaıym Muhamedhanov (1916-2004) tutqyndaldy. Abaıdyń aqyn shákirtteri mektebi úshin, Abaı muragerleri, Abaı-Alash ıdeıalar bas tartpaǵany úshin qýǵyn-súrginge ushyrady.
Ol kezde Qazaq KSR Memlekettik Gımniniń mátininiń avtory boldy. Sodan beri ol Áýezovtiń jetekshiligimen Abaıdyń tuńǵysh memlekettik murajaıyn quryp, damytty; batyr aqyndar týraly zertteýler jazdy; kóptegen kanondyq mátinderdi qalpyna keltirdi.
Ol Abaıdyń beımálim óleńderin tapty. Abaı mátinderindegi kóptegen burmalaýshylyqtardy túzegen.
Ol sol kezde pesalardyń, óleńderdiń, aýdarmalardyń avtory boldy jáne pedagogıkalyq ınstıtýta únemi sabaq berdi.
Osy ýaqytqa deıin 10 jyl boıy ol úkimet aldyna músin men keskindemede Abaı beınesin saqtap qalý mindetin qoıǵan bolatyn.
35 jastaǵy jas ǵalym ol kezde alty balanyń ákesi bolǵan.
1937 jyly 2 jeltoqsanda túnde saǵat 2-de meniń atam – Muhamedhan Seıtqulov (1870-1937) atyldy.
Ol mádenıet arqyly halqyna qyzmet etip, halyqty biriktirdi. Aǵartýshy, halyq aýyz ádebıetin, dastandar, folklor men sırek qoljazbalardy jınap, saqtaýmen aınalysqan.Úıinde halyq úshin baı kitaphana ashyp, ıslam dinin oqytqan.
«Abaı» jýrnalyn, «Qazaq», «Saryarqa» gazetterin qarjylandyrǵan. M.Seıitqulov alashordalyqtarǵa, jazýshylar men aqyndarǵa, baspagerler men óner qaıratkerlerine moraldyq jáne qarjylyq qoldaý kórsetken. Bilimdi de asyl azamat, jomart meenat boldy.
Ol óziniń minez-qulqy men naqty is-áreketimen rýhanı-adamgershilik damý vektoryn belgiledi!
M.Seıitqulovtyń úıinde ár ýaqytta Abaı men Shákárim, Abaıdyń shákirtteri jáne Alashordashylar, teatr qaıratkerleri jáne kóptegen tarıhı tulǵalar bolǵan.
Muhamedhan Seıitqulov Semeı qalasynda atyldy. Onyń jerlengen jeri belgisiz.
