Elimizdegi bilim berý salasynyń sapaly bola bastaǵan tusy - 1991 jyldan keıin ǵana qarqyn aldy. Osy aralyqta jas óskeleń urpaqty álemniń qazirgi syn-tegeýrinderine daıyndaý úshin sheksiz-shetsiz jumystar atqarylǵanyn joqqa shyǵara almaımyz.
Eń alǵashqy ári eleýli jetistikterdiń biregeıi - 12 jyldan turatyn mekteptiń baǵdarlamasy. Bul, árıne, bastaýysh jáne orta bilim alýshylarǵa tikeleı baılanysty. Sarapshy mamandardyń pikirine qulaq asatyn bolsaq, ózgeris bolashaq stýdentterdi mansapqa jetý jolynda qajetti bilim men daǵdylardy tolyqtaı meńgerýge úlken múmkindik beredi.
Kelesi qadam sheteldik tájirıbelerdi sanaǵa sińdirip, el keleshegi úshin jumsaýǵa baǵyttalǵan "Bolashaq" ataýymen belgili baǵdarlama. Ol iske qosylǵan boıy Qazaqstannan 10 myńǵa jýyq stıpendıat álemniń ataǵy jer jarǵan oqý oryndaryna bilim alýǵa attandy. Ábden bilim jınaqtap, kemeline kelgen tusta týǵan eline qaıta oraldy.
Aıta ketetin mańyzdy jaıt, búgin de bizdiń el EYDU, IýNESKO sııaqty halyqaralyq uıymdarmen etene jaqyn qarym-qatynasta. Sonymen qatar bizdiń Úkimet ekonomıkamyz ben qoǵamdaǵy basqa da túrli salalar úshin kásibı ári joǵary mamandardy daıyndaýda bizdegi JOO-lardyń sapasyn, bıýdjetin, jaǵdaıyn jaqsartýǵa kúsh jumsap jatyr. Ásirese, ýnıversıtetterdiń ınfraqurylymyn jetildirip, olardy zamanaýı quraldarmen jabdyqtaýda aıtarlyqtaı ınvestıııalar salyp jatyr. Zertteý jáne tehnologııalyq ortalyqtardy meılinshe damytýǵa jumystar júrgizýde.
Negizi adamı resýrstardy daıarlaý jáne olardyń sapasyn jaqsartý, memleket pen qoǵam qajettiligin qanaǵattandyrý úshin Táýelsizdik jyldary bilim berýdiń jańa modelderi qalyptasty.
Onyń eń úlken dáleli retinde "Bilimdi ult”sapaly bilim berý" ulttyq jobasyn keltirýge ábden bolady. Bul eń aldymen memlekettiń ekonomıkalyq ári áleýmettik áleýetin arttyrý jáne damytý úshin zor mańyzdy ıelenedi. Onyń tóńireginde Bilim berý sapasyn arttyrý, oǵan aqparattyq jáne kommýnıkaııalyq tehnologııalardy engizý, biliktilikti jyl saıyn arttyrý sııaqty sharalar júzege asyryldy. Sonymen qatar oqý baǵdarlamalaryn jańartý ári jańǵyrtý, mektepter men ýnıversıtetterdiń tehnıkalyq-materıaldyq bazasyn durystaý, pedagogterdiń kásibıligin eseleý, eń bastysy múmkindigi shekteýli nemese erekshe balalarǵa bilim berý kezindegi qoljetimdilik, demografııalyq máseleler qarastyryldy. Osy tusta atalǵan jańalyqtarǵa jáne ózgeristerge súıene otyryp, mynadaı boljam jasaýǵa bolady:
- Bilim deńgeıiniń sapasyn arttyrý;
- Memlekettiń ornyqqan áleýmettia jáne ekonomıkalyq damýyn qamtamasyz etý úshin soǵan qabiletti bilim júıesin qalypqa keltirý;
- Innoaaııalar jáne ǵylymı-zertteýdi damytý úshin jaǵdaı jasaý;
- Álemdik eńbek naryǵynda bilikti ári tabysty, básekege tolyqtaı qabiletti kadrlardy daıarlaý.
Osy eńbekterdiń nátıjesinde ǵylymǵa degen jas ǵalymdardyń qulshynysy kóbeıip keledi. Jasy 35-ke deıingi ǵalymdar sany 2011 jyly 6,4 myń adamnan asty, al 2020 jyly olardyń sany 8,1 myń adamǵa deıin óskeni soǵan dálel.
Halyqaralyq reıtıngtik basylymdarda jas ǵalymdardyń jarııalanymdyq belsendiliginiń aıtarlyqtaı artqany erekshe baıqalady. Máselen, búgin qazaqstandyq ǵalymdardyń Scopus derekqoryndaǵy jarııalanymdar sany 2011 jylmen salystyrǵanda 34 esege (577-den 19 879-ǵa deıin), Web of Science derekqorynda 59 esege (425-ten 25 088-ge deıin) ósken. Sońǵy bes jyl ishinde qazaqstandyq ǵalymdardyń árbir besinshi maqalasy álemniń ǵylymı jýrnaldarynyń eń ataqtylar men úzdigine basylyp shyqty.
Atalǵan ári aıtylǵan jańalyqtardyń barlyǵyna elimizdiń bilim júıesindegi jańarý men jańǵyrtýlarǵa qanshalyqty kúsh salyp jatqanynyń belgisi retinde qaraýǵa bolady. Bastysy - nıet ári durys baǵdar kerek. Jospar bar jerde nátıje bar.
