(Bul áńgimeni bala kúnimde jaryqtyq ákem aıtyp berip edi)
- Ertede bizdiń elde qysy-jazy el kezip júretin zaǵıp aqsaqal boldy. Iyǵyna asyp alǵan dorbasy men qalaqtaı ǵana qara dombyrasy bar osy bir sý qarańǵy jannyń qolyndaǵy jalǵyz taıaqpen, tóńirekti túgel sharlap, soqtyqpaly-soqpaqsyz jerlerden qalaısha jol taýyp júretindigine qaıran qalatynbyz. Biraq, jaryqtyq elge syıly edi. Barǵan jerinde kúı tartyp, nebir ańyz-áńgimeler aıtyp, halyqty rýhanı azyqqa qarq qylyp ketetin. Osy tirligine bola el ony «Soqyr kezbe» atap ketken.
15-ten 16-ǵa qaraǵan bozbala shaǵym. Ákem kolhozdyń qoıyn baǵatyn. Maýsym aıynyń janǵa da, malǵa da jaıly kúnderiniń birinde ádettegideı qoı baǵyp júr edim. Kenet, qarsy bettegi bókterge taıap qalǵan otardyń aldy dúr etip úrikti. «Dáý de bolsa, ıt-qus shyǵar» dep, solaı betteı bergenimde, arǵy jaǵynan jaıaý adamnyń qarasy kórindi.
«Bul kim boldy eken?» dep oılap úlgergenimshe, janymnan eki eli qalmaıtyn, bitimi kesek dúregeı-tazym zor daýysymen aýyzyn toltyra úrip, ornynan óre túregeldi.
Ittiń daýysyn estigen álgi kilt toqtaı qaldy da, daýysyn sozyńqyraı «Assalaýmaǵaleıkým, mal-jan aman bolsyn!» dep, sál eńkeıip izet bildirdi. El aýzyndaǵy «Soqyr kezbe» eken.
Úlken kisi bolǵan soń qasyna baryp, ózim de sálem berdim. Bir-birimizdi burynnan tanıtyn jandardaı qaýqyldasyp, amandyq-saýlyq surasyp jatyrmyz. Ákemdi tanıtyn bolyp shyqty. Syrtynan qansha estigenim bolmasa, bul kisini kórgenim osy.
Tús áleti bolyp qalǵan, aqsaqal ekeýimiz asyqpaı otyryp tústendik. Sheshemniń «Kún uzaq, qarnyń ashady» dep salyp bergen azyǵy men torsyqqa quıǵan qoıý aırany ekeýimizge artyǵymen jetti.
Shamasy joldan sharshap kep ishken tamaq ash ózegine túsip ketti me, Baıyrhan aqsaqal (azan shaqyryp qoıǵan aty eken) azdan soń astyna tósep bergen bóstekke jantaıǵan qalpy kózi ilinip ketti.
«Mazasyn almaıyn, ári bytyraı bastaǵan maldyń betin qaıyraıyn» degen oımen atymdy jetektep tómen quldılap kettim.
Qaıtyp oralsam, aqsaqal oıanypty. Kórmese de, aınaladaǵynyń barlyǵyn kókirekpen-aq sezip, baıqap otyrǵandaı, sezimi sergek. Bet taqtaıy ábden tozǵan qolyndaǵy qara dombyrasymen áldebir zarly kúıdi kúńirentip otyr eken. Meniń kelgenimdi sezse de kúıin buzbaıyn dedi me, ıegimen nusqap otyr degen ıshara jasady. Buryn-sońdy estimegen álgi kúıdiń tómengi saǵaǵyn eki qaıyryp baryp toqtaǵan qarııa, áldene esine túskendeı «Ýh-h» dep tereń kúrsindi.
Tórtkúl dúnıege nuryn shashqan kún jaryqtyq mazany alardaı ystyq ta, salqyn da emes, tamyljyp-aq tur. Osy sátte, álginde ǵana kúmbirlegen dombyra únimen básekege túskendeı quryq boıyndaı ǵana qashyqtyqqa kóterilgen boztorǵaı quıqyljyta jóneldi. «Jaratqan Allanyń sheberligi-aı!» deseńshi, kip-kishkentaı qanattaryn tynymsyz qaǵyp, bir ornynan qozǵalmaı án salyp turǵan tıtimdeı qus «Endi, bir sát meniń de ónerime tánti bolyńdar» degendeı baryn sala saıraıdy. Bir apta burynǵy jaýynnan keıin qaly kilemdeı qulpyra túsken qyr gúlin, jaılap esken samal terbep qoıady.
Shyntaqtap jatqan qarııa bir tal gúl-shóptiń sabaǵyn julyp ap, meıirlene ıiskedi. Sosyn kádimgi janary bar adamǵa uqsap aınalany barlaı otyryp:
- E..e..e, jaryqtyq ata-babalarym-aı! Osy bir qasıetti dalaǵa qanyń men terińdi tóge júrip, urpaǵyńa amanattap kettiń-aý. Qasıetińnen aınalaıyn týǵan dalam, sen bolmasań mynaý sheksiz jahannyń qaı túkpirinde túrtinektep júrer edim? Táýbá, táýbá! Abaısyzda súrinip jyǵylsam da, seniń mynaý kıeli topyraǵyń tósep qoıǵan maqtadaı ǵoı, men beıbaǵyń úshin – dedi, estiler-estilmesteı ǵana, daýysy jaryqshaqtanyp.
Men osy kezde ǵana aqsaqaldyń dıdaryna zer salyp qaradym. Bet-álpetinde saý-tamtyq joq, tyrtyq-tyrtyq. Oń jaq qulaǵynyń jarymyn bireý julmalap-julmalap julyp alǵandaı. Eki kóziniń biri múlde jumylyp, ekinshisi sál-pál syǵyraıyp turǵany bolmasa, árige shúńireıip ketken, uzaq qaraýǵa dátiń shydamaıdy eken. Meniń tesile qaraǵanymdy sezip qalǵan suńǵyla qart:
- E, balam, bul atań ne kórmedi deısiń? Adam tiri júrgen soń, Alla taǵala basyna ne salsa da kórýge, kónýge, shydaýǵa májbúr bolady eken – dedi.
Men urlyǵy áshkere bop qalǵan jandaı qysylyp, eki betim dý ete qaldy. Sosyn, balalyq pa, bolmasa boıymdy áldebir qyzyǵýshylyq bıledi me:
- Ata, siz jaıly, sizdiń taǵdyryńyz jaıly árkim, árqalaı aıtyp júredi. Meniń qylyǵym óreskel bolar, degenmen renjimeseńiz ózińiz jaıly áńgimelep beresiz be? Eger eski kúnderdi esińizge túsirý siz úshin aýyr bolsa, qolqamdy qaıtyp alaıyn – dedim batyldanyńqyrap.
Aqsaqal eshteńe estimegen jandaı únsizdiktiń tuńǵıyǵyna shomyp, tyrs etpeı otyryp qaldy. Tipti, qasynda orynsyz qolqa salyp otyrǵan meni umytyp ketkendeı. Men suraýyn surasam da, ishteı «Apyr-aı, mynaýym ábestik boldy-aý. Onsyz da jany jaraly adamnyń kókiregindegi eski jarasyn tyrnaǵandaı boldym ba?» dep qıpaqtaı bastadym.
Arada ornaǵan únsizdikti anadaıda jaıylyp júrgen kúreń bestiniń pysqyryǵy buzdy. Aqsaqal bárin kórip otyrǵan adamdaı taǵy da at pysqyrǵan jaqqa moınyn buryp qarap qoıdy da, meniń ishki oıymdy oqyǵan adamsha:
- Eshqandaı ábestigi joq shyraǵym. Óziń bir jón biletin, sóz parqyn baǵalaı biletin balaǵa uqsaısyń. Men buryn-sońdy ózim jaıly da, sý qarańǵy bop qalǵan kózim jaıly da asa eshkimge tis jaryp kórmegen edim... – dedi de, áldeneni esine túsirgendeı taǵy da birazǵa deıin ún-túnsiz otyryp baryp, áńgimesin bastap ketti.
- Meniń ákem – ortasha ǵana tirligi bar, quralaıdy kózge atqan mergen, búrkit ustap, at baptaǵan asa saıatshyl adam bolypty. Birde, myna Saıhan taýynyń bıik shyńdarynyń birinen búrkittiń uıabasaryn baıqap qalady. Sodan kók erkesine esi ketip, kúnderdiń kúni balapanyn alyp, baýlymaq nıetpen búrkittiń uıasyna túsedi.
Búrkittiń uıasyna túsý – erikkenniń ermegi emes balam. Onyń ózindik ádis aılasy, qýlyq-sumdyǵy men mashaqaty, qaýip-qateri tolyp jatyr. Bir sátke múlt ketseń, súıegiń sonaý quzdyń etegine jetkenshe kúlge aınalady. Ondaı qaterge eptiligi ıneniń kózinen ótetin, ári qarýly, ári ójet, jigittiń-jigiti ǵana basyn tige alady.
Ákemniń sondaı mashaqatpen alǵan balapany asa alymdy, naǵyz qandybalaq bop shyǵady. Aınalasy eki-úsh jylda sol mańdaǵy túlkiden-túlki, qasqyrdan-qasqyr qoımapty.
Ákemniń búrkiti jaıly áńgime el ishine ańyz bop taraı bastaıdy. Jolyqqan jerde qolqalaýshylar da, qyzyǵa, qyzǵana qaraýshylar da kóbeıedi. Aqyry bul áńgime sol óńirge aty shyqqan Esimbek degen baıǵa da jetip, bir kúni baı qasyna nókerin ertip ákeme kelipti. Ol kezde ákemniń otyzdaǵy orda buzar shaǵy.
Esimbek – óz zamanynyń asa aýqatty adamy bolsa da, ózge baılar sekildi ozbyrlyǵy joq, mańaıyndaǵy jetim-jesirlerge de qoly ashyq, júırik at baptap, saıatshylyq dese ishken asyn jerge qoıatyn seriligi bar jan eken.
Ákemniń arnap soıǵan malyna batasyn jasap, dastarhan basynda kúı tyńdap, áńgimelesip otyrǵan Esimbek sózdiń oraıy kelgende:
- Áı, Naǵymbaı! Sen maǵan qaraǵanda áldeqaıda jas emessiń be? Ári búrkittiń balapanyn alýda tájirıbeń bar. Buıyrtsa keler jyly taǵy birin alarsyń. Men saǵan eki qulyndy bıe, bes-on saýlyq bereıin, sen anaý «Qyzyl kózińdi» maǵan qı – dep, qolqa salady.
Ákem áýelde balapanynan baýlyǵan qyranyn bergisi kelmeı, biraz bultalaqqa salsa kerek. Biraq, qazaqta «joqtyq ne jegizbeıdi, toqtyq ne degizbeıdi» degen sóz bar ǵoı. Ári, qaı zamanda bolmasyn kúshtiniń arty dıirmen tartatyny belgili. Esimbektiń shamyrqansa «berseń qolyńnan, bermeseń jolyńnan» dep, belden bir-aq basaryn da jáne oǵan esh qaıran qyla almasyn da sezgen qoly qysqa ákem aqyry «bala-shaǵanyń qamy úshin» dep kóngen kórinedi.
Qolyna qyrannyń qyranyn qondyrǵan Esimbek ákeme rıza bop attanady. Sosyn ýádesinde turyp, kóp uzamaı aıyrbasqa ataǵan maldaryn jetkizdirtip beripti.
Sodan ákem keler jyly erte bastan daıyndalyp, sátin salǵanda ótkendegi qyrannyń taǵy bir balapanyn alady. Jaryqtyq tektiligi sonsha, bul joly da jalǵyz jumyrtqa basyp shyǵarypty. Alaıda bul joly uıabasar men atalyq qyran eki jaqtap shabýylǵa shyǵyp, shyń basynda júrgen ákemdi jazym ete jazdapty. Áıteýir qolyndaǵy qamshysymen jantalasa qorǵana júrip aman qalǵan kórinedi.
- Sondaǵy uıabasardyń uıasyna taıap kep, taıap kep shańqyldaǵan úni men qantalaǵan kózi áli kúnge deıin esimnen ketpeıdi – deýshi edi, jaryqtyq.
- Ákem bul balapandy da babyna keltirip baptap, baǵyp-qaǵa bastaıdy. Negizi búrkit, jumyrtqasyn qys aıynda shaıqaıdy. Bir qyzyǵy, sol jyldyń aqpan aıynda qyrannyń balapanymen qatar men de dúnıege kelippin. Ákem at shaptyryp toı jasamasa da, mańaıyndaǵy týys-týǵan, jaqyn-jekjatqa shildehana toıynan dám tatyryp, maǵan azan shaqyrtyp at qoıǵyzady. Ózi qalyptasqan daǵdysy boıynsha qyranyn baýlyp, ańyn aýlap degendeı qońyr tirshiligin keshe beredi...
Kúnderdiń kúninde buryn-sońdy el esitip-kórmegen oqys oqıǵa bolypty.
Osylaı dep tereń kúrsingen aqsaqal, taǵy da birshama únsiz qaldy. Sosyn boıyn túzeńkirep ap, úzilgen áńgimesin jalǵastyrdy.
- Jaz aıy bolsa kerek. Kún ekindiden aýǵan shaqta «Oıbaı, áketti, áketti!» dep baj ete qalǵan áıel adamnyń ay daýysy on shaqty úıli shaǵyn aýyldy aıaǵynan tik turǵyzady. Itter abalap, jurt shýlap, álginde ǵana jaıbaraqat jatqan aýyl áp-sátte azan-qazan bolyp, shat-shálekeıi shyǵady. Abyroı bolǵanda, ákem sol kúni ǵana joldan kelgen eken.
Shýlaǵan el aýyldyń irgesinen aǵyp jatatyn shaǵyn ózenniń jaǵasynda esinen tanyp jatqan anamnyń basyn kóterip, betine sý shashyp, esin jıǵyzady. Ne bolǵanyn ózi de uqpaı, tili baılanyp qalǵan qaıran anam, eki kózi sharasynan shyǵa aspanǵa qaraı beripti.
«Bul, sonaý kókten ne izdep jatyr?» dep ańtarylǵan kópshilik te kókke kóz júgirtse, kóz jeter bıiktikte aýyldyń ústin aınala ushyp júrgen búrkitti baıqaıdy. Baýyrynda qaraıyp birdeńe kórinetin sekildi. Osy sátte sonaý kókten shyrqyraı jylaǵan jas sábıdiń, ıaǵnı alty aıǵa endi ǵana tolǵan meniń daýysym estiledi.
Esi shyqqan el, «Astapyralla desip, apyr-aı, endi ne bolar eken? Ana bıikten balany tastap jiberse qaıtemiz?» dep álgi jerde, qoldarynan keler qaırandary joq, turǵan jerlerinde seńdeı soǵylysypty.
Aıdyń-kúnniń amanynda alaqandaı aýyldy alataıdaı búldirgen kók taǵysy kedeı aýylyn taǵy birneshe márte aınalypty da, shyń-quzdary kóz ushynda munartyp jatqan Saıhan taýyn betke alyp uzaı beripti...
Osy sátte, áýelde ne bop, ne qoıǵanyn túsinbeı, abdyrap qalǵan ákem, jalma-jan atyna qaraı júgiripti. Ol shoshaladan shapshańdatyp kerek-jaraǵyn alyp, beldeýdegi báıge jırenine mine sala, balasyn búrkit áketken baǵytqa tura shabady. Esi shyǵyp, eseńgirep qalǵan el shýlap-shurqyrap qala beredi.
Osyǵan deıin eki márte balapanyn aldyrǵan búrkittiń uıasyna jetkenshe ájeptáýir jer. «Dáý de bolsa, bul kók taǵysynyń maǵan qaıtarǵan kegi bolar. Atańa nálet, beıkúná sábıimdi uıasyna aparyp parshalap tastamasa jarady. Tym bolmaǵanda balamnyń súıegin alyp qaıtarmyn» dep óz-ózine jiger bergen ákem, búrkit uıa salǵan janama jartastyń túbine kelgende qas qaraıa bastaıdy.
Sodan, óziniń burynnan qoldanyp júrgen tásili boıynsha taýdyń tý syrtynan aınalyp otyryp, túnniń bir ýaǵynda «óldim-taldym» dep, búrkit uıasynyń dál ústinen shyǵady. Kózge túrtse kórgisiz qara túnekte taý-tasqa órmeleý ońaı ma? Sóıtse de, qol-aıaǵyn tasqa tildirip, ústi-basynyń dal-daly shyqqan ákem bir mejege jetedi.
Endigi sharýa munan da qıyn, qıynnan buryn asa qaterli. Óıtkeni, búrkittiń uıasy ákem otyrǵan shyń basynan tómen qaraı quryq boıyndaı eken. Oǵan túsý úshin tańnyń atýyn kútpese bolmaıdy. Belge baılaǵan arqan tasqa qajalyp, úzilip ketý qaýpi de joq emes.
Amaly quryp, ábden silesi qatqan ákem baıǵus ár oıdyń basyn bir shalyp otyryp, jartasqa súıengen qalpy qalǵyp ketse kerek. Kenet, búrkittiń uıasynan «shar» etken sábı únin esitip, óz qulaǵyna ózi senbeı qalady. Birde tyna qap, endi birde qoldy-aıaqqa turmaı shyrqyraǵan bala úni muqym Saýyr, Saıhan taýlarynyń shyń-quzdaryn jańǵyrtypty.
Áldeqashan óldige sanap, kúderin úzip qoıǵan sábıiniń únin dál janynan esitip, aza boıy, qaza bolǵan ákem tańnyń atýyn kútpesten nar táýekelge basyp, uıaǵa túspekti oılaıdy. Bul joly qyrannyń emes, uıada, ólim men ómirdiń arasynda jatqan óz balapanyn alý úshin...
Belindegi arqannyń bir ushyn shyń basyndaǵy dińi jýan shynardyń túbine, al ekinshi basyn beline myqtap baılap ap, bir Allaǵa syıynyp, biletin duǵasyn oqyp áreketke kóshedi. Bul ýaqytta jazdyń qysqa tańy da qulanıektene bastapty.
Uıasyna túsip kele jatqan adamdy kórgen búrkit ushyp ketedi. Ákem uıaǵa túsip, bet aýzynda saý tamtyq joq, qan-josa bolyp qansyrap, úzilip keterdeı bolyp ázer-ázer demalyp, esinen tanyp jatqan balapanyn baýyryna basyp, otyra qap eńkildep uza-aq jylapty...
Qazaq «sý ishkiligi bar» deıdi, meniń myna dúnıeden tatar dámim bar eken. Áıtpese, búrkit qalaqtaı ǵana balany qandy sheńgelimen syǵymdaı salsa nemese sonaý kókten tastap jiberse sol jerde-aq jantásilim etpeımin be? Degenmen, sheńgelin salǵan jerdegi alty qabyrǵam synyp ketipti.
Búrkit alyp ketken alty aılyq balasyn bir táýlikten soń tirideı úıine alyp kelgen ákemniń qaısarlyǵy men tabandylyǵyna jurt qaıran qalǵan kórinedi.
Osy oqıǵadan soń ákem búrkit baýlyǵandy sap tıyp, endigi jerde ańdyp júrip, qyrandy atyp óltirmekti oılaıdy. Biraq, túısigi áldeneni sezdirdi me, bolmasa kegin qaıtarǵasyn qaıyrsyz mekennen basqa jaqqa ketýdi jón sanady ma, uıabasar bul mańnan qaıtyp kórinbepti.
Sodan beri arada attaı 62 jyl ótse de, oıymnan «Búrkit nege meni birden óltire salmady? Álde, ishten shyqqan balapanyn qanaty qatpaı jatyp qaıta-qaıta qoldy ete bergen «qaskóıge» sanaly túrde qaıtarǵan kegi me? Bolmasa, adamzat balasyna kerek bala, qus ekesh qusqa da kerek ekendiginen sabaq alsyn dedi me eken?» degen suraqtar sanamnan bir sát shyǵyp kórgen emes – dep Baıyrhan aqsaqal áńgimesin aıaqtady.
- Zaǵıp aqsaqaldyń áńgimesin men ǵana emes, aınaladaǵy tirshilik ataýly uıyp tyńdaǵandaı, bir sát óli tynyshtyq ornady. Manaǵy bir ázirde dombyramen básekelesip quıqyljyta án salǵan boztorǵaı da kórinbeıdi.
Men ne derimdi bilmeı, aldymda otyrǵan adamnyń basynan ótken oqıǵa emes, áldebir eski zamannyń ertegisin estigendeı meń-zeń kúıde otyryp qaldym – degen edi ákem jaryqtyq.
