Qazaq rýhanı mádenıetinde ózindik salttary bar saz óneriniń alatyn orny zor. Sondaı salttardyń biri — Án arnaý.
Qazaq júreginde Otanǵa degen mahabbat árqashan birinshi orynda turady. Ótken 20 ǵasyrda da qazaqtyń otansúıgishtigin dáleldeıtin keremet sazdy týyndylar dúnıege keldi. Mysaly kompozıtor Eskendir Hasanǵalıevtiń aqyn Qadyr Myrza Áliniń sózine shyǵarǵan «Atameken», «Dos-Muqasan» tobynyń jetekshisi Murat Qusaıynnyń aqyn Saǵı Jıenbaevtyń sózine shyǵarǵan «Týǵan jer» ánderi osyndaı ánderdiń eń tanymaldary. Qazaq ultynyń eń bir jaqsy kórip shyrqaıtyn áni — Qazaqstannyń ánurany «Meniń Qazaqstanym». Bul shoqtyǵy bıik týyndynyń sózderi Jumeken Nájimedenov pen Nursultan Nazarbaevtiki, mýzykasyn shyǵarǵan kompozıtor Shámshi Qaldaıaqov.
Qazaq ánderiniń taǵy bir toby ata-analarǵa arnalǵan. Bul ánderdiń arasynda eń tanymaldary «Asyl ájem» jáne «Ákeme» ánderi.
Qyzyqty oqıǵa
Anaǵa ánmen ornatylǵan eskertkish dep ataýǵa bolatyn án «Ana týraly jyr» dep atalady. Sózin jazǵan belgili aqyn Ǵafý Qaıyrbekov bolsa, ánin shyǵarǵan qazaq valsiniń padıshasy atanǵan kompozıtor Shámshi Qaldaıaqov. Ánniń mazmuny men ádemiligi sondaı ózbek, tatar t.b. tilderge aýdarylyp shyrqaldy.
Qazaqstannyń óner qaıratkerleri Qazan qalasyna sapary barysynda ushaqtan túskende eń birinshi kórgeni «Qazaqtyń uly kompozıtory Shámshi Qaldaıaqov qosh keldińiz!» degen úlken jazý bolǵan. Bul týraly qazaq teatr jáne kınosynyń maıtalmany Asanáli Áshimuly «Maıranyń áni atty» kitabynda jazdy.
Osy ánge baılanysty mynadaı qyzyq oqıǵa bolǵany belgili. Sazgerdiń uly, ásker qatarynda júrgen kezde, bir sarbazdyń «Ana týraly jyrdy» tatar tilinde shyrqap otyrǵanyn kóredi. Bul ándi qaıdan bilesiń, dep suraıdy ana jigitten. Ol bolsa, bul án tatardyń halyq áni dep jaýap beredi.
Buǵan sazgerdiń uly bul ándi shyǵarǵan óz ákesi ekenin aıtady. Joldasy oǵan sene qoımaıdy. Sazgerdiń uly úıine hat jazyp, biraz ýaqyttan soń «Ana týraly jyr» jarııalanǵan gazetti aldyrady. Tatar jigiti sonda ǵana bul ándi qazaq qazaq kompozıtory shyǵarǵanyn moıyndaıdy.
Ǵashyqtyq ánder
Qazaq saz óneriniń taǵy bir baılyǵy ǵashyqtyq ánderi. Esimderi búginge jetken jáne jetpegen, ánshiler men aqyndar shyǵarǵan ǵashyqtyq ánder sansyz kóp. Solardyń arasynda eń belgileri Birjan saldyń «Láılim shyraq», Aqan seriniń «Balqadısha» ánderi. Bul ánder búgingi kezde de jıi oryndalady.
Qazaq ánshileriniń shyǵarmashylyq tarıhynda birden birneshe qyzǵa arnap shyǵarǵan ánder de barshylyq.
Osyndaı ánderdiń biri ataqty ánshi Ǵarıfolla Qurmaǵalıuly shyrqaǵan, keıin ataqty «Dos-Muqasan» toby zamanaýı deńgeıde óńdep jańa bir tanymaldylyqqa ıe bolǵan «On alty qyz» áni. Bul ándi ataqty ánshi Muhıt Meralyulynyń nemere inisi Shyntas Qarataıuly shyǵarǵan.
Qazaq radıosy ánderiniń altyn qorynda «Jıyrma toǵyz qyz» atty án de bar.
Án arnaý salty týraly Baltabaı Adambaev ı Tóleýhan Jarqymbekova «El aýzynan» kitabyndamydaı oqıǵany baıandaǵan:
«Erte kezde Túlkili degen jaılaýda jatqan qalyń elge Zaısan jaqtan Arqaǵa qaraı jolaýshylap ketip bara jatqan Qalı degen ózi ánshi, ózi seri jigit bes-alty joldasymen kele qalady. Syıly qonaqtardy mal soıyp, sııapatpen qarsy alǵan aýyl jastary keshke qaraı jıylyp, aýyl syrtyna altybaqan qurady, oǵan qonaqtardy da shaqyrady. Olar aýyldyń alty aýyzyn aıtqan soń qonaq káde suraıdy. Sonda Qalı altybaqanǵa jınalǵan barlyq elý úsh qyz-kelinshektiń atyn eki shýmaq óleńge syıǵyzyp, tabanda jańa án shyǵaryp beripti».
«Elý úsh qyz» áni osylaı paıda bolǵan eken:
Basynda Baqalynyń qara tuz bar,
Shetinde darııanyń qatqan muz bar.
Deıtuǵyn Záıdá, Kúlán, Gúlsim, Janat,
Zaǵıla, Marııa, Tóleý, Raıhan qyz bar.
Qaıyrmasy:
Alýa-aı, Yrysaldy, Gúlnur-aı,
Názıgúldiń pıǵyly-aı.
Ádeıi izdep kelgende,
Kútip almaı qurǵyr-aı!
Ahaý, Nurysh-aı, Kúnish-aı,
Rázııa, Bilis-aı.
Kóken menen Tóken-aı.
Esen menen Bóken-aı.
Dámegúl men Jańyldyq,
Biz qalqany saǵyndyq.
Ahaý, Aıqatsha, Áıimhan,
Kúlbaldan men, eı-ýaı, Kúlimhan!
Esedi janǵa jaıly tańnan samal,
Qalqammen kezdesetin bar ma amal?
Rahıma, Nurǵıza men Saqan, Dámesh,
Baǵıla, Merýert, Marjan, Ǵaını, Kamal.
Qaıyrmasy:
Aısha-aı, Nurlyǵaıyn, Kámıla-aı,
Qapııa men Jámıla-aı.
Dıdarlasyp sóılespeı,
Qaıda kettiń Sálıma-aı.
Ahaý, Jánııa-aı, Sánııa-aı.
Qanshaıym, Pánııa-aı.
Rabıǵa men Rásh-aı,
Kemelhan men men Kúlásh-aı,
Jarqyn minez Jamalym,
Tapsańshy óziń amalyn.
Ahaý, Aınagúl, Sandýǵash,
Qosh-esen bol, eı-ýaı, Qarlyǵash!
Án mátini qyz-kelinshekterdiń ótinishi keremet sheberlikpen oryndalǵanynyń tamasha kórinisi. Bul oqıǵa qazaqtardyń sýyryp salyp óleń shyǵarýda aldyna jan salmaıtyn óner ıeleri ekenin dáleldeıdi.
Án hanshaıymy — «Qorlan»
Qazaqtyń «Án arnaý» saltynyń eń belgilisi, án hanshaıymy degen atqa ıe bolǵan «Qorlan» áni. Bul ándi qazaqtyń belgili sazger ánshisi Estaı Berkimbaıuly jıyrma jasynda, Qorlan Sultanqyzyna arnap shyǵarǵan.
Osy bir aty ańyzǵa aınalǵan ánniń shyǵý tarıhyn qazaq ádebıeti taný ǵylymynyń belgili qaıratkeri Qaıym Muhamedhanuly, 1939 jyly tamyz aıynyń aıaǵynda 71 jastaǵy ánshiniń óz aýzynan jazyp alǵan eken:
« — Ózińizdiń tuńǵysh shyǵarǵan tól ánińiz qaısysy, — dep suraǵanymyzda qart aqynnyń qabaǵy túıilip, tereń bir oıǵa batqandaı boldy da:
— Onyń nesin aıtasyń, ol bir óle-ólgenshe ishte ketip bara jatqan arman ǵoı...
...Júregimdi jaryp shyqqan tuńǵysh ánim ózderiń biletin «Qorlan» edi. Bul ándi jıyrma jasymda shyǵarǵan edim. Ol bir uzaq hıkaıa, — dep ánshi tereń kúrsinip, taǵy tynyp qaldy. Qolqalap qoımaǵan soń jarty ǵasyr buryn basynan keshken mahabbat dramasyn bappen bastap, uzaq áńgimege ketti. Ertis eliniń azamaty, Súleımen balasy Shoshan degen jigit Maraldy bolysy, Qypshaq elindegi qaınyna kúıeýshilep baratyn bolady da, sonaý 150 shaqyrym jerden muny shaqyrtyp birge ala ketedi. Estaı bastatqan joldastarymen kelgen kúıeýdi qaıynjurty qurmettep qarsy alady. Maraldynyń úlken el bıleýshileri — Suńqar degen bolysy, Sultan degen bıi bar eken. Sultannyń boıjetken, eki sulý qyzy bar-dy: úlkeni — Qorlan, kishisi — Qusnı. Osy eki boıjetken qudashalar toı-dýmannyń ortasynda bolady. Toı-dýmannyń gúli, ári ánshi, ári aqyn, segiz qyrly jigitke Qorlannyń kóńili aýady. Estaı da qyzdy unatady. Sóılesedi, syrlasady. Qorlannyń aıttyryp qoıǵan jeri bar eken. Súıisken eki jas sol joly serttesip, sóz baılasady. Estaı kelesi jyly Qorlandy alyp qashpaq bolyp, Qrjahmet degen dosymen qyz aýylyna jasyryn keledi. Sultan aylynyń Estaıǵa tilektes Ábdilda, Nurǵazy degen jigitteri de bar eken. Úsh qamys kólin jaılap otyrǵan Sultan aýylyn qansha torysa da, qyzǵa jolyǵa almaıdy. Aqyry istiń sáti túspeıdi. Bulardyń syryn sezgen Sultan qudasyna habar aıtyp, Qorlandyń tezdetip uzatyp jiberedi. «Qorlan» ániniń qysqasha tarıhy osylaı eken.
Estaı áńgimesin aıaqtap, bir kúrsinip qoıyp, dombyrasyn qolyna alyp, qońyrlata tartyp otyrdy.
Osyndaı klassıkalyq ánin týdyrýǵa sebep bolǵan súıgen jary — Qorlanyn Estaı óle-ólgenshe esinen shyǵarǵan emes. Ol uzatylǵannan keıin alty jyldan soń Shot qalasynyń mańynda, Shuqyr deıtin jerde turatyn Qorlandy izdep baryp, júzdesedi. Qorlan týraly áńgime qozǵaǵanda: «Mynaý Qorlannyń kózi ǵoı» dep qolyndaǵy júzikke kózin súzip, qarap otyrýshy edi».
Aty ańyzǵa aınalǵan án
Bul án búkil qazaq dalasyn sharlap ketedi. Estaı men Qorlannyń arasyndaǵy ǵashyqtyq oqıǵasy ańyz bolyp aıtyldy. Qazaqstanda bul ándi bilmeıtin, qosyla almaı ketken júrekter týraly estimegen jan joq shyǵar. Bul ándi teledıdardan da radıodan da jıi estýge bolady. Ánniń mátinin kóp adam jatqa biledi:
Bir qyz bar Maraldy da Qorlyǵaıyn,
Tabıǵat bergen eken kún men aıyn.
Muratqa izdegen jan bári jetpes,
Darıǵa armanym kóp ne qylaıyn.
Qaıyrmasy:
A-ha-ha-haý, arman,
Qusnı, Qorlan!
Eki-aı baǵlan,
Ekeýi týǵan eken bir anadan.
Bozbala qapy qalma bul jalǵannan.
Jigittiń armany joq Qorlandy alǵan.
Ózińdeı bop jan týmas,
Týsa týar, artylmas.
Bar ǵalamdy sharyq ta,
Ýa, darıǵa, lálýlik tas.
Baǵdat, mysyr, Shyn, Mashyn,
Izdesem Qorlan tabylmas.
Súmbil shash, piste muryn, laǵyl mańdaı,
Ǵashyq jar sene artyq týsyn qandaı.
Halińnen qasiretti habar bildir,
Jolyńa sarp etetin mal men jandy-aı.
Qaıyrmasy:
1945 jyly aqyn 77 jasynda, uly aqyn Abaıdyń týǵanyna 100 jyl tolýyn atap ótýge baılanysty ótken saltanatty is-sharaǵa Qazaqstannyń astanasyna keledi. Osy kúnderi Estaı aqyn Taspıq Qutjanulynyń úıinde qonaqta bolady. Sol keshte Muhtar Áýezuly jáne basqa da belgili óner qaıratkerleri bolady.
Muhtar Áýezulynyń nemere qyzy Gúlnár Razaqqyzy osy bir kesh týraly esteliginde Muhtar Áýezulynyń aqynmen sóıleskenin. Onyń ómir jolynan kóptegen málimetter bilgisi kelip birshama suraqtar qoıǵanyn, aqyrynda jas kezindegi ǵashyqtyq ánin qalaı shyǵarǵanyn aıtyp berýin ótinedi.
Sonda jastyq shaǵyn eske alǵan Estaı qolyna dombyrasyn alyp «Qorlandy» shyrqaǵan eken. Án aıtylyp bolǵan soń Estaıdyń ózi de, Muhtar Áýezuly men basqa qonaqtar da kózderine jas alypty.
Qaıtys bolarynda Estaı dosyna saýsaǵyndaǵy Qorlan syılaǵan saqınany sheshpeýin ótingen eken.
Án arnaý salty qazir de de bar. Búgingi ǵashyqtar da naqsúıerlerine arnap ánder shyǵarýda.
Berdaly OSPAN.
"Adyrna" ulttyq portaly.
Jaqynda oqyńyzdar:
PREZIDENTTIK SAILAÝ ÚMITKERLERGE KEZDEISOQ SYILYQ BOLDY
