Abaı oblysynda 9 maýsym kúni bastalǵan orman órti áli basylar emes. 14 adam qaza taýyp,prezıdent Toqaev 12 maýsymdy qaraly kún jarııalaǵannan keıin taǵy bir adam iz-tússiz joǵalǵany belgili boldy. Tótenshe jaǵdaılar mınıstri byltyrǵy Qostanaıdaǵy orman órtinen nege sabaq almady? Sondaı-aq úkimet órt sóndirý tehnıkalaryn zaman talabyna saı nege jańartpaıdy? Osy týraly Astanadan Semeıge arnaıy barǵan Májilis depýtaty Maqsat Tolyqbaıdan surap kórdim.
«ÁKIMDIK PEN MINISTRLIK ARASYNDA ALGORITM JOQ»
– Senbi kúni Astanadan Semeıge jolǵa shyǵyp edińizder. Qazir qaıdasyzdar?
– Senbi kúni bılet bolmaı Astanadan Semeıge birden jolǵa shyqtyq. Keshe Semeıde bolyp, búgin Astanaǵa keldik.
– Abaı oblysyndaǵy orman órtin kózben kórip keldińizder. Óńirge barǵan kezde ne baıqadyńyzdar?
– Eń birinshi biz evakýaııalanyp jatqan azamattardyń jaǵdaıymen tanystyq. Óıtkeni biz qur-qol barmaı arnaıy kómegimizdi apardyq. Odan keıin órttiń oshaǵyna bardyq.
Jalpy, myna nárseni anyq aıtýymyz kerek; quzyrly oryndar arasynda bizdi orǵa jyǵatyn esep úshin esep berý sekildi kózboıaýshylyq jáne ózara úılesimdiliktiń joqtyǵy kózge kórinip turdy. Ákimdik nege jaýap beredi, mınıstrlik nege jaýap beredi? Qarap otyrsaq,ákimdik pen mınıstrliktiń arasynda ortaq algorıtmdik jumys joq. Órttiń órshýine osy sebep boldy.
Qaraǵaıdyń bıiktigi 25-30 metr bolady. Ol janǵanda aǵashtan aǵashqa, toǵaıdan toǵaıǵa sekirip janady eken. Ol jerge qansha órt sóndirý kóligin aparsań da onyń shlangasy ony sóndirýge jetpeıdi. Baqylaýǵa 14 ormanshyny jibergen eken. Onyń qolynan ne keledi? Qoldarynda túk joq. Tipti keıbireýler ózderiniń kóligimen barypty dep jatyr. Eń aldymen órttiń aýmaǵyn anyqtaý úshin dron ushyryp kórý kerek edi. Olar ózderi de jaǵdaıdy tolyq bilmeı otyr ǵoı. Sol sebepti qorshaýdyń ishinde qalyp qoıǵan.
Qaraǵaı maıly bolǵandyqtan benzın sııaqty janady. Biz 500 meter, bir shaqyrym jerde tursaq ta basymyz aınalyp, kózimizdi asha almaı qaldyq. Mysaly úshin órt sóndirýshiler tunshyǵyp qaldy. Olar órttiń ishine baryp, 1-2 saǵat habarsyz qaldy. Olarmen únemi baılanys ornatyp otyrý kerek qoı. Artynan baryp bir-aq izdeýge shyqty.
Joǵary jaqqa da der kezinde aqparat jetpegen. Órtenip jatqan aýmaqtan 1953-1960 jyldardan qalǵan, naqtyraq aıtsam meniń ákemnen káritehnıkalardy kórdik. Burynǵy «Ýral», «Zıl» sııaqty órt sóndirý kólikteri tur. Kórshi memleketterde murajaıda turatyn kólikter ǵoı. Tehnıkalar jańartylmaǵan, eski.
Byltyr da Semeıdiń ormany órtenip edi. Ákimniń jaýapkershiligi bolsa, máseleni joǵary jaqqa aıtý kerek edi. Joǵary jaqtan aqsha bólmeı jatsa, «qarjy bólmeı jatyr» dep dabyl qaǵý kerek edi. Eń bolmasadepýtattarǵa habarlasyp, «osy máseleni kóterseńizder. Bıýdjetten aqsha bólip berseńizder» dep shyryldaıtyn adam joq. Aldyn-ala «erteń orman órtense maǵan renjimeńder» dep aıtsa, eldiń aldynda ary da taza bolar edi ǵoı. Bir-birine siltep, jalǵan esep berýdiń ne qajeti bar?
Ekologııa mınıstriniń «Orman órtine saqadaı saımyz» dep esep bergeni áleýmettik jelide talqylanyp jatyr. Arysta jarylys bolǵannan keıin teksere bastady, orman órtinen keıin taǵy qımyldap jatyrmyz. Sonda bizde prezıdent qana aıtý kerek pe? Endi der kezinde qımyldamaǵandardy jaýapkershilikke tartýymyz kerek.
– Ilın otstavkaǵa ketti, oblys ákimi Uranhaevqa Prezıdent sógis berdi. Osy sharalar jetkilikti dep oılaısyz ba?
– Qazir ondaı másele kóterilip jatyr. Qazir kimdi jazalaımyz dep daýryǵyp jatyrmyz. Munyń barlyǵyna ınfraqurylymy jańarmaǵan, keńestiń kezeńden bastap tehnıkasy jańarmaǵan 30 jyldyq júıe kináli. Atalǵan salaǵa bólingen aqshany jep qoıǵan jemqorlardyń kinási bar. Ekibastuz ben Rıdderdegi jaǵdaı – 30 jyldan beri kele jatqan máseleniń saldary. Bul aldaǵy ýaqytta da jalǵasa beredi. Biz mundaı jaǵdaıda ne isteýimiz kerek? Qazir birinshi kezekte bıliktiń barlyq tarmaqtary, sonyń ishinde Úkimet naqty shara qabyldaýy kerek. Birinshi kezekte tájirıbesi mol, kásibı deńgeıi joǵary naǵyz memleketshil azamattardy jaýapty qyzmetke tartýymyz kerek. Oksford pen Kembrıdjdi bitirgenderdi emes, jaýapkershilikti moınyna alatyn, tabandy adamdar kerek. Jańa adamdarsyz tektonıkalyq ózgeristerdi jasaı almaımyz. Qazir bir mınıstrdi ákep qoısań onymen is bitpeıdi. Sondyqtan biz aldaǵy ýaqytta bul máseleni kóteremiz.
Ormanshylardyń jalaqysy óte tómen. Bul týraly da talqylanyp, sheshim qabyldanýy kerek.
«BÁRIN DE KÓZBEN BARÝ ÚShIN BARDYQ»
– Áleýmettik jelide 4-5 depýtattyń Astanadan Semeıge shyqqandaryńyzdy jazdyńyzdar. Biraq keıbir adamdar «Depýtattar órt bolǵan jerge ne úshin bara jatyr?» dep synady. Jalpy depýtattar Semeıge barsa da, barmasa da synaıdy. Bul neniń belgisi?
– Mende osy nárseni túsinbeımin. Barmasaq «barmady» deıdi, al barsaq taǵy synaıdy. Ol jerge endi men órt sóndirý úshin barǵan joqpyn ǵoı. Tehnıkalardy jańalaý úshin jaǵdaıdy kózben kórip, depýtattyq saýal joldaýymyz kerek. Zapastaǵy qarjy jetpese, respýblıkalyq bıýdjetten aqsha bóldirý kerek. Qandaı kómek kerek, halyqty qaıda ornalastyrdy, aýylda qalǵan mal ash qalyp qoıǵan joq pa degen myń san máseleni kózben kórý kerek emes pe? Biz osynyń bárin kózben kórý úshin bardyq qoı. Bizdiń barǵanymyzdy bura tartyp jatqan adamdar bar. Keshe munaıshylarmen amandasýǵa barǵanda «bular nege keldi?» dedi. Sonda biz ne isteýimiz kerek? Túsinbeısiń. Barmasaq, «nege barmadyńdar? Eń bolmasa bir depýtat barýǵa jaramadyńdar?» dep aıtady. Al barsań «nege bardyń?» deıdi.
– Munyń sebebi buqara halyq pen bıliktiń arasynda úlken syna bar ekenin kórsetpeı me?
– Endi bılikke degen halyq tarapynan senim kredıti azaıyp ketti ǵoı. Qazir biraq parlamentke degen kózqaras túzelip kele jatyr. Baıqasańyzdar, kóp nárse kóterip jatyrmyz. Qazir «Aıtasyńdar, aıtasyńdar, biraq ne sheshilip jatyr?» deıdi. Burynǵydaı aıtpaısyńdar dep jatqan joq. Osylaı depýtattar tabandylyq tanytýy kerek. Parlamenttik tyńdaý ótkizip, osy máseleni kún tártibine qoıý kerek. Sondyqtan bul jerdegi másele Úkimetke ǵana emes, Parlamentke de baılanysty.
– Suhbatyńyzǵa rahmet.
Serik Joldasbaı
"Adyrna" ulttyq portaly
