Qazirgi qoǵamda adam teńdigi men genderlik teńdiktiń arajigi aıqyndalmaı tur. Qoǵam túısinigindegi tulǵalyq erkin pozıııany kóp jaǵdaıda «ózim bileminniń» egosy basyp ketip tur. Oǵan sebep, bizdiń qazaqı mentalıtetke saı kelmeıtin shyǵys pen batystan kelgen elikteýshilik. Olardyń «Meni osylaı qabylda!» degen pozıııalyq ustanymy bizdiń kórkem minezdilik pen sypaıylyqtyń aldyn kese kóldeneń kesip otyr. Qazaqqa jat osy áleýettik stereotıpter bolashaq urpaqtyń sanasyn ýlaıtyny anyq.
Genderlik teńdik strategııasy negizinen erler men áıelderdiń teńdigine qol jetkizý maqsatyndaǵy bılik pen qoǵamnyń ózara tıimdi áreket etýine baǵyttalǵan kózqaras. Gender – bul erler men áıelderdiń minez-qulqyn, sondaı-aq olardyń arasyndaǵy áleýmettik ózara qarym-qatynasty aıqyndaıtyn, olardyń áleýmettik jáne mádenı normalary men rólderiniń jıyntyǵy. «Gender» sózi aǵylshyn tilinen aýdarǵanda jynys (erkek, áıel) degendi bildiredi. Strategııa – memlekettiń genderlik saıasatyn iske asyrýǵa baǵyttalǵan negizgi qujat, ony iske asyrýdyń jáne memleket pen azamattyq qoǵam tarapynan onyń monıtorıngin júzege asyrýdyń quraly, demokratııanyń qalyptasýynyń mańyzdy faktory bolyp tabylady. Qazirgi kezde azamattyq qoǵam ulttyq genderlik saıasatty júzege asyrýǵa ómirdiń barlyq salasynda genderlik teńdikke qol jetkizý tetigin jasaýǵa belsendi túrde, keń kólemdi jumystar júrgizip jatyr. Barlyq qoǵam ómiriniń salalarynda gender túsinigi áıelderdiń ǵana emes erlerdiń de tulǵalyq erekshelikterin qorǵaıdy. Biraq óz mentalıtetimizge baılanysty qarama-qaıshylyqtar kezdesedi. Qazir kóp otbasylarda túrli jaǵdaı bop jatady. Nege olaı bolyp jatyr, nege ajyrasý kóp? Sonyń bári zertteýdi qajet etedi.Onyń sheshý joldaryn anyqtaý kerek.Kópshiliktiń túsiniginde bul termın kóbine áıel máselesi, áıeldiń bılikke talasýy dep qabyldanady. Ár ulttyń óz mentalıteti bar, bizdiń de óz mentalıtetimiz bar. Jalpy, gender degen áıel adam men er adamnyń qarym-qatynasy. Al, qazaqta er men áıeldiń qarym-qatynasy qandaı bolǵan, er adamdy syılaý, úlken adamdy qurmetteý, qyz tárbıesi taǵy basqada qundylyqtardy osy etnogenderologııa arqyly kórsetemiz. Negizi kópshilik gender degen nárseni er adamǵa qysym sııaqty qabyldaıdy.Alaıda, qazaq halqynyń óz genderi bar. Al biz otbasy qundylyqtaryn saqtaýymyz kerek.
Qoǵamdaǵy barlyq azamattardyń ózara qurmet jáne teńdik qundylyqtaryn jalǵastyrý jáne bekitý barlyq damyǵan elderde bar qaǵıdat. Memleket damýynyń ıdeologııalyq negizi bolyp tabylatyn zaıyrlylyq – osy! Bizdiń elimizdiń jaǵdaıynda birden-bir yńǵaıly, ámbebap ári tarıhı turǵydan qalyptasqan memlekettik sıpaty. Sondyqtan onyń nasıhattalýy men nyǵaıýy qoǵam turaqtylyǵyna sózsiz ıgi áser etedi. Osydan týyndaıtyn aqparattyq-aǵartý jumystarynyń basty maqsaty – qoǵam múshelerine zaıyrlylyq jáne din máseleleri jóninde saralanǵan, durys, júıeli, negizdi kózqarastar qalyptastyrý bolýǵa tıis. Durys aqparatpen qarýlanǵan qoǵam júrer jolynan adaspaıdy, ómirlik baǵyt-baǵdaryn ózi tańdaıdy. Halqymyzdyń zańdy qurmetteýi, adam quqyǵyn ardaqtaýy sonaý erte zamannan-aq qalyptasqan. Ǵasyrlar boıy kele jatqan ádet-ǵurpyna, salt-sanasyna, úlkenge qurmet kishige iltıpat, otbasynda, qoǵam ortasynda mádenıetti sóıleý qarym-qatynasyna aıryqsha baǵa bergen. El basqarý isine de jiti mán berip, qazaqtyń bıleri, aqsaqaldy qarııalardyń aıtqan qasıetti sózderi, naqyldary, ósıetteri el arasyna keńinen tarap, Konstıtýııa baptaryndaı baǵyt berip otyrǵan. Bizdiń Ata Zańymyzdyń birinshi babynda: «Qazaqstan Respýblıkasynyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri», – dep naqty jazylǵan. Osy sebepti qoǵamdaǵy barlyq azamattardyń ózara qurmet jáne teńdik qundylyqtaryn jalǵastyrýǵa quqy bar. Elimizdiń eń úlken baılyǵy – adam men adam ómiri bolǵandyqtan, árbir adam óziniń, otbasynyń, ata-anasy men bala-shaǵasynyń ómirine, densaýlyǵyna zor janashyrlyqpen, erekshe jaýapkershilikpen qaraýy kerek. Óıtkeni ult densaýlyǵy – memleket qaýipsizdiginiń quramdas bóligi. Dál osy tusta bárimizge halqymyzdyń árdaıym úlkenge qurmet kórsetip, kishige qamqor bolatyn abzal qasıetteri septigin tıgizerine senýimiz kerek. «Adamnyń kúni adammen» deıdi atamyz qazaq.
Adamnyń ózine degen senimi – úlken kúsh. Bul boıymyzǵa qajyr, denemizge qýat, júregimizge senim uıalatady. Biz qazir kómekke asa muqtaj qarııalardy, ardagerlerimizdi, kópbalaly analardy, ál-aýqaty tómenderdi, jumysqa jaramsyz jandardy erekshe qamqorlyqqa alýymyz kerek. Halqymyzdyń boıyndaǵy urpaqtan-urpaqqa úzilmeı jetken eń izgi qasıetter bizdi osyǵan úndeıdi. Dál qazir búkil adamzat jolaıryqta tur. Álemdik geosaıasatty, ekonomıkany, ekologııany, qoǵam ómiriniń san alýan salasyn qamtyp, tizbektele kelgen, buryn-sońdy bolmaǵan problemalar álem memleketteriniń qarym-qatynasyn da ózgerte bastady. Úndi halqynyń uly gýmanıst qaıratkeri Mahatma Gandı: «Álemdi ózgertý úshin áýeli ózimiz ózgerýimiz kerek», – degen eken. «Birlik joq jerde tirlik joq», – degen eken áıgili danyshpan Tóle bı. Bereke-birliktiń almaıtyn qamaly, baǵyndyrmaıtyn bıigi bolmaıdy. Biz úshin ata-babalarymyz ǵasyrlar boıy ańsap kútken, 30 jylǵa jýyq ýaqyt buryn qolymyz jetken azattyqty máńgi baıandy etýden asqan murat joq. Qazaqstan – halqymyz tatý-tátti jáne kelisimde ómir súrip jatqan ortaq shańyraǵymyz. Bul – Elbasy saıasatynyń mańyzdy jetistikteriniń biri. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev osy baǵytty ári qaraı jalǵastyrýda. Kelisim men birlik – memlekettiń turaqty damýy jáne barlyq azamattyń ómirin jaqsartý úshin qajetti bizdiń qoǵamdaǵy basty qundylyqtar. Qoǵamda barlyq azamattardyń ózara qurmet jáne teńdik qundylyqtary sóz bolǵanda myna jaıt eske túsedi. Qazaqtyń tarıhı ulttyq toleranttylyǵy óziniń basty sıpatymen erekshelenedi. Qazaqtyń ulttyq toleranttylyǵy tuıyq emes, ashyq, qonaqjaı, adamdardy jaqyndastyrady, ıaǵnı adamdardy ajyratpaıdy. Qarym-qatynasqa daıyn ekendigin kórsetedi. Bul qazaqtardyń jer aýdarylǵan halyqtardy qalaı qarsy alǵandyǵynan aıqyn kórinedi.
Qazirgi qoǵam qundylyqtary: mádenıet jáne órkenıet. Sóz mádenıeti. Sóıleý mádenıetiniń adam qarym-qatynasyndaǵy róli. Alaıda,bir maqsat, bir múdde úshin adamdardyń birlesip ómir súrýi, ıaǵnı qoǵam bolyp úılesýi rýhanı jáne materıaldyq qundylyqtarǵa negizdeledi. Adamgershiliktiń ólshemi sanalatyn rýhanı qundylyqtarǵa otbasy, mahabbat, dostyq, ózin ózi taný, din, dástúr jatady. Al úı, jaqsy jumys, qarjylyq erkindik sııaqty materıaldyq ıgilikter tulǵanyń áleýmettik mártebesin qalyptastyrady. Sondaı-aq bostandyq, adamnyń qadir-qasıeti, teńdik jáne yntymaqtastyq, demokratııa jáne zańnyń ústemdigi – qoǵamnyń mańyzdy qundylyqtary.Qoǵamnyń ıgilikke umtylyp, alǵa jyljýy úshin dástúrli qundylyqtar men jańǵyrǵan qundylyqtardyń tepe-teńdigin saqtaý qajet. Máselen, otbasy, ata-analar men balalar arasyndaǵy baılanys, úlkenge qurmet, taǵy basqa qundylyqtar men básekege qabilettilik, shet tilderin meńgerý, ınnovaııalyq oılaý sııaqty qasıetterdi qatar alyp júrý kerek. Otbasy – tulǵanyń qalyptasýynda eń mańyzdy qundylyq. Bul qundylyq dástúr men ustanymdaryn saqtaı otyryp, ekinshi jaǵynan jańǵyrtý úderisterine úılesý kerek-aq. Qazir qoǵamda otbasynyń jańa formaty, erler men áıelderdiń jańa róli, jańa normalar men erejeler qyzý talqylanyp jatyr. Otbasy ınstıtýtynyń bolashaǵy qalaı bolmaq, qoǵamnyń qandaı formattary ózgermeıdi, qazirgi qoǵamǵa qalaı beıimdelý kerek, qandaı dástúrli qundylyqtardy saqtaý mańyzdy? Osy suraqtarǵa jaýap izdeý búgingi tańda óte ózekti bolyp tur.
