Jańadan saılanǵan májilis depýtaty sheteldikterge turmysqa shyǵatyn qazaq qyzdaryna salyq salý týraly aıtty. Bul másele qoǵamdy ekige jardy. Oǵan qarsylar da, ony qoldaıtyndar da kezdesedi.
BÁRI NEDEN BASTALDY?
2022 jyldyń 11 qarashasynda kezekten tys prezıdent saılaýyna úmitkerler arasyndaǵy teledebatta kandıdat Qaraqat Ábden sheteldikterge turmysqa shyqqan qazaq qyzdaryna salyq salýdy usyndy.
«Eger qyz turmysqa shyqqysy kelse, men ne aıta alamyn – baqytty bolsyn. Biraq qazir eseppen úılenetin jastar kóp. Biz dástúrdi saqtaý turǵysynan qaraýymyz kerek. Bizdiń qyzdar – bizdiń qundylyǵymyz. Men sheteldik azamatqa turmysqa shyqqysy keletinderge úlken salyq salýdy usynamyn. Sodan keıin qyzdar men olardyń ata-analary oılanatyn shyǵar», – degen bolatyn Qaraqat Ábden.
Al 20 qarashada kezekten tys prezıdent saılaýy ótip, Qaraqat Ábden saılaýshylardyń bar bolǵany 2,6 paıyz daýysyn jınady. Sóıtse de ol úmitkerler arasynda daýys jınaý jaǵynan úshinshi adam boldy. Ony qoldap 206 206 saılaýshy daýys bergen.
QAITA ORALǴAN QARAQAT HANYM
Prezıdent saılaýynan kandıdat bolyp qaıtqan Qaraqat Ábden bıyl «Aýyl» partııasynyń qatarynda kezekten tys májilis saılaýyna qosyldy. Sóıtip ol partııalyq tizimmen májilis depýtaty atandy. Oǵan atalǵan partııaǵa ótý usynysy qaı taraptan bolǵany belgisiz.
«Baıqasańyzdar, prezıdent saılaýynda Qaraqat Ábdenniń tujyrymdamasy halyqtyq dástúrlermen, aýyldyq baǵyttaǵy dástúrlermen baılanysty boldy. Sondyqtan onyń dástúrdi, mádenıetti, adamı kapıtaldy, shyǵarmashylyqty damytý ıdeıasy – biz ustanǵan negizgi baǵyttardyń biri. Sondyqtan Qaraqatty qatarymyzǵa qýana qabyldadyq», - degen «Aýyl» partııasynyń tóraǵasy Álı Bektaev.
Májilistiń alǵashqy otyrysynan keıin jýrnalısterdiń curaqtaryna jaýap bergen Qaraqat Ábden prezıdent saılaýynda aıtqan usynysyn ári qaraı júzege asyratynyn aıtty. Onyń ishine ózi atap aıtpasa da, «qalyńdyq salyǵy» da qamtylatyny baıqaldy.
«Osyǵan deıin aıtqanymnyń bári, barlyq ıdeıalarym, aınalysqan barlyq máselelerim, olar meniń keıingi qyzmetimde jalǵasyn tabady. Qazir aıtyp otyrǵandarymdy jáne qalaı júrgiziletinin túsindirý kerek. Nege engizbeske?!» – dedi Qaraqat Ábden tilshiler saýalyna jaýap bere kele.
TÚRKIMENSTAN TÁJIRIBESINE QARSYLYQ
Osydan keıin qoǵam belsendileri Qaraqat Ábdenniń usynysyna narazylyqtaryn bildire bastady.
Quqyq qorǵaýshy, NeMolchi.kz qorynyń jetekshisi Dına Tańsári Qaraqat Ábdenniń áıelderdiń quqyqtary týraly konstıtýııalyq normalardy saqtamaıtynyn alǵa tartty. Sondaı-aq Qaraqat Ábdendi depýtattyq mandatynan aıyrý týraly petıııa jarııalady.
«Depýtat bola otyryp, ol áıelderdiń quqyqtaryn kemsitý, jynystyq jáne ulttyq negizder boıynsha konstıtýııalyq emes normalardy ilgeriletý nıetin rastady», – delingen petıııa mátininde.
Qoǵam belsendisiniń sózinshe, bul Qazaqstan Konstıtýııasynyń 39-babyn buzý bolyp tabylady.
Al partııalastary Qaraqat hanymnyń usynysyna qarsy emesin bildirdi.
«Biz tyıym salmaımyz. Ár depýtattyń jeke pikiri bar. Qaraqat Ábden buǵan deıin, prezıdent saılaýyna qatysqanda da bul týraly aıtqan. Frakııanyń pozıııasy bólek, depýtattyń pozıııasy bólek. Sondyqtan bul suraq frakııada qaralady», - degen Májilistegi «Aýyl» frakııasynyń jetekshisi Anas Baqqojaev.
Mundaı tájirıbe kórshiles tomaǵa tuıyq Túrkimenstanda bar bolyp shyqty. Sheteldikterge turmysqa shyqqan qyzdarǵa arnalǵan salyq túri Túrkimenstanda 2001 jyldyń jazynan bastap engizilgen. Túrkimenstan azamatynan qalyńdyq alǵysy keletin kúıeý jigittiń qaltasynda 50 myń AQSh dollary bolýy tıis.
Kúıeý jigitke salynatyn salyq «qalym» dep atalady. Qazaqsha aıtqanda, memleketke beriletin «qalyń mal». Bul salyq tikeleı memleket qoryna túsedi. Onyń ústine kúıeý jigit Túrikmenstanda keminde bir jyl turýy kerek, sondaı-aq jeke múlki bolýy tıis.
«JAI PIKIRGE BOLA PETIIIa JARIIaLAÝ DA ASYRA SILTEÝ»
Májilistiń jańa depýtattarynyń biri, mamandyǵy zańger Abzal Quspannyń pikirinshe, «qalyńdyq salyǵyn» mindetteıtin zań qabyldaý múmkin emes.
«Kez kelgen zań aldymen logıkaǵa qurylady. Biraq bul bizdiń zańnamaǵa da, ulttyq mentalıtetimizge de kelmeıtin dúnıe. Ózim qarsymyn. Sebebi Konstıtýııada áıel, ne erlerge qatysty jekelegen shekteý joq. Jalpy bul usynys zańymyzdyń negizine qaıshy keledi. Menińshe, mundaı zań qabyldaý múmkin emes», - deıdi ol.
Májiliske ekinshi márte depýtat bolǵan Aıdos Sarym petıııa Qaraqat Ábdendi mandatynan aıyra almaıdy dep esepteıdi.
«Ár adamnyń óz oıy, óz pikiri bar. Qazaq qyzdary sheteldikterge turmysqa shyǵyp jatyr, jigitterimiz ózge ult ókilderiniń qyzdaryn alyp jatyr. Biz olardyń taǵdyryna, tańdaýyna qalaı memlekettik nemese zańnamalyq turǵyda áser ete alamyz? Mundaı usynystar jaqsylyqqa alyp barmaıdy. Osylaı birinshi tıymdy, ekinshi tıymdy qabyldarmyz, sońynda qalaı konlagerde otyrǵanymyzdy baıqamaı qalýymyz múmkin. Dına Tańsári aldymen zańnamany oqyp alǵany jón shyǵar. Depýtattardy keri qaıtarýǵa petıııa áser ete almaıdy. Ol jekelegen birmandattyq okrýgter arqyly saılanǵandarǵa ǵana jaramdy. Dál osy Qaraqat Ábdenniń máselesin óz partııasy ǵana sheshe alady», - dedi Aıdos Sarym.
Saıasattanýshy Dos Kóshimniń pikirinshe, adam quqyqtaryna qatysty máselelerdi zańmen retteý durys emes.
«Kezinde bizdiń parlament eki áıel alý kerek pe degen máseleni talqylaǵan. Bul da sol sııaqty. Jalpy Qaraqat Ábdenniń aıtqany adam quqyqtaryna qatysty bolyp otyr. Al adam quqyqtaryn qandaı da bir zańmen, salyqpen retteý úlken qatelik. Al halyq ony mandatynan aıyryp, qaıta shaqyryp ala almaıdy. Jaı ǵana pikirge bola petıııa jarııalaýdyń ózi asyra silteý», - deıdi Dos Kóshim.
Qazaqstan qoǵamynda daýly másele týyndaǵanda eki áıel alý, «toqal» máselesi sóz bolyp turady. Máselen, 2016 jyly «jer mıtıngisiniń» qarsańynda taǵy bir Qaraqat – ánshi Qaraqat Ábildına kúıeýi Qydyráli Bolmanovty týǵan kúnimen quttyqtap, oǵan «ekinshi áıel alyp berýge sheshim» qabyldaǵanyn jazǵan. Instagramdaǵy bul post qoǵamda keńinen talqylanǵan. Keıin Qydyráliniń ózi baspasózde «qantógis qaýpiniń aldyn alý úshin osyndaı kishkentaı amalǵa» barǵanyn moıyndaǵan. Al bıyl 19 naýryzda ótken májilis saılaýynyń nátıjesine oraı da daý qozdaǵany belgili. Saılaýdan soń eskili, jańaly keıbir depýtattardyń jasaǵan málimdemeleri men áreketteri de rezonans týdyrǵan. Sondaıda Qaraqat Ábdenniń degenderi de el nazaryn aýdarǵan oqıǵaǵa aınalyp otyr.
Oralbaı MERGENBAIULY
"Adyrna" ulttyq portaly
