Elimizde majorıtarlyq saılaý júıesi boıynsha júzdegen azamat baq synap jatyr. Solardyń ishinde Batys Qazaqstan oblysynan Májilis saılaýǵa túsip jatqan belgili quqyq qorǵaýshy Abzal Quspan bolsa kerek. «Adyrna» saıty advokatpen suhbattasyp, saılaý týraly pikirin bildi.
– Abzal myrza, qazirgi tańda siz QR Parlament Májilisi depýtattyǵyna kandıdat retinde baq synap jatyrsyz. Májilis depýtaty bolsam degen sheshimge qalaı keldińiz?
– Birinshiden, elimizde bolyp jatqan oń ózgeristerdi kózben kórip otyrmyz. Naqtyraq aıtsam majorıtarlyq saılaý júıesi ár azamatqa úlken múmkindik berip jatyr. Onyń ústine jýyrda ǵana 45 jasqa toldym. «Endi ne istesem eken» dep oılanyp júrgende depýtattyqqa túsý oıyma keldi.
Budan bólek Aqjaıyq óńiriniń aqsaqaldary tarapynan «Aınalaıyn, Abzal balam, Batys Qazaqstan oblysynan laıyqty adam ótsin. Bir mandattyq okrýgtan baǵyńdy synap kórseńshi. Biz ózińdi el aǵalary bolyp qoldaıyq» degen usynys tústi. Onyń ústine ózimde depýtattyqqa tússem dep kópten beri oılanyp júr edim. Aqsaqaldardyń sózi qamshy boldy da saılaýda baq synap kóreıin degen sheshimge keldim.
– Siz ózińizdiń saılaýaldy baǵdarlamańyzda qandaı salaǵa basymdyq beresiz?
– Ózim quqyq qorǵaýshy bolǵandyqtan árıne zań jaǵyna basymdyq beremin. Depýtattyqqa kandıdattyǵymdy usynatyn kezde eki apta boıy zańdardy zerttep, zerdeledim. 1991 jylǵy Joǵary Keńesten beri Parlamentke Batys Qazaqstan oblysynan Snejanna Imashevadan basqa birde bir zańger depýtat bolmaǵan eken. Onyń ózi bir mekemede zańger bolyp qyzmet istegeni bolmasa, quqyq qorǵaý men sot salasynda zańgerlik tájiıbıesi joq adam. Maǵan bul jaǵdaıda qosymsha sebep boldy.
Eń birinshi kezekte qoldanystaǵy zańdarǵa revızııa jasaý kerek. Osy ýaqytqa deıingi azamattyq is boıynsha qaralǵan ádiletsiz sot úkimderi men sheshimderin qaıta qaraý kerek. Óıtkeni onyń kópshiligi ádiletsiz qaraldy. Budan bólek zańǵa qatysy joq, degenmen saılaýaldy badarlamamda ekologııa men otbasy jáne jastar saıasaty degen eki bólik bar. Qalǵan saılaýaldy baǵdarlamamnyń bári zań shyǵarý isine tikeleı baılanysty.
– Elimizge belgili advokat bolǵannan keıin siz sottardyń is-áreketin jaqsy bilesiz. Ókinishke qaraı qarapaıym halyqtyń ishinde sotqa kóńili tolmaıtyn azamattar jeterlik. Sotqa júgingen azamat ádilettilikke jetý úshin ne isteý kerek?
– Qandaı jaǵdaıda da úmit úzbeý kerek. Onyń ústine «Barlyq sot satylady» degendi shyndyq dep qabyldaýǵa bolmaıdy. Talaı sotta jeńiske jetip, naqty nátıjege qol jetkizgen advokat retinde muny ashyq aıta alamyn. Biraq tapsyryspen qaralatyn istiń bar ekenin joqqa shyǵara almaımyz. Tapsyryspen talaı adamdar sottalyp, keıbir kásipkerlerdiń bıznesi tartyp alyndy. Mundaı úlken múddeler qaqtyǵysy bolyp turady. Muny joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy.
Biraq kez kelgen satydaǵy sot ádiletti sheshim shyǵara beredi degenge de kelise berýge bolmaıdy. Men ózimniń saılaýaldy baǵdarlamamnyń ekinshi bóliginde ádiletsiz sot aktilerin qaıta qaraý degen tarmaq bar. Men osy jaǵdaıdy paıdalanýdy suraımyn. Erteń depýtat bola qalǵan jaǵdaıda osy baǵytta jumys istesem degen josparym bar. Adamdardyń aryz shaǵymyn qaraıtyn arnaıy jumys tobyn qurý sekildi josparym bar. Biraq bul arada bir nárseni eskerý kerek. Kez kelgen azamattyq is boıynsha bir tarap jeńilip, ekinshi tarap jeńedi. Jeńilgen tarap ár kez sot ádiletsiz ótti dep esepteıdi. Muny da esten shyǵarmaý kerek.
Atyraý oblystyq atvakattar alqasynyń múshesi Nurlan Jolbolov «Qanshama saılaýaldy baǵdarlamammen tanystym. Biraq men ázirge kórgen erekshe baǵdarlama eken» dep maǵan baǵa beripti. Zańger adamdar saılaýaldy baǵdarlamamda ne kózdep otyrǵanymdy jaqsy túsinedi. Sondyqtan oń baǵa berip otyr dep oılaımyn.
– Qoǵamda Májilis depýtattaryn synaýshylar óte kóp. Biraq depýtat bolý ońaı sharýa emes. Mysaly bir zańnyń basynan aıaǵyna deıin oqyp shyǵýdyń ózi tózimdilikti alap etedi. Al ony ret retimen qaǵazǵa túsirý tipti qıyn shyǵar?
– Men mysaly úshin depýtattyń jalaqysy men ataǵyna qyzyǵyp otyrǵan joqpyn. Óıtkeni depýtattyń jalaqysyn advokattyń qyzmette birneshe eselep taba alamyn. Iri-iri kompanııalarmen kelisim-shart negizinde jumys istep jatyrmyn. Depýtat bolǵan jaǵdaıda olardyń bárin toqtatýyma týra keledi.
Al ataqqa keletin bolsam, kerisinshe depýtattardyń moınyna úlken salmaq túsedi. «Halyqtyń atynan depýtat boldyńdar. Halyqtyń talabyn oryndańdar» dep bizdi kez kelgen máselege kiristiretin bolady. Biraq bizdiń eń basty jumysymyz zań shyǵarý ekenin atap ótkim keledi. Al zań shyǵaratyn jerde eń birinshi kezekte zańger otyrýy kerek. Meniń saılaýdaǵy uranym «Emhanaǵa dáriger, májiliske zańger» dep atalady. Iaǵnı, emhanaǵa dáriger qanshalyqty qajet bolatyn bolsa, zań shyǵaratyn orynǵa zańgerdiń barýy sonshalyqty qajet dep aıtar edim. Ózińiz aıtqandaı tózimdilikti qajet etetin orynǵa zańger barýy kerek. Osy kezge deıin sapasyz zańdardyń shyqqanyna onda kóldeneń kók attylardyń otyrǵanyn bildiredi. El úshin mańyzdy zań shyǵarǵannyń ornyna boqtaý men túkirgeni úshin aıyppul salýǵa baılanysty zań qabyldap jatty. Shyqqan zańdarymyzdyń kópshiligi ulttyq mentalıtetetimizge qaıshy, eýropalyq standarttarǵa saı qabyldandy.
– Zań demekshi jýrnalısterdiń zań normalaryn taldap, halyqqa usynýy qıyn bolyp tur. Bul úshin jýrnalıst zańger bolý kerek pe, joq álde Májilis janynan jýrnalısterge zańdy túsindiretin klýb qurylǵany jón be?
– Jalpy ekeýi de qatar júrý kerek dep esepteımin. Meniń jeke pikirim boıynsha jýrnalıst ekonomıka, zań salasyna mamandaný kerek. Qazirgi tańda qazaq tildi aqparatqa suranys kóbeıip otyr. Burynǵy kezde qazaq tilindegi aqparattar oqylmaıtyn edi. Qańtar kóterilisinen keıin qazaq tildi jýrnalısterge kóńil bóletin boldy. Buǵan deıin qazaq tildi ortadaǵy aqparattan habarsyz bolǵan memleket iri-iri qatelerge jol berdi. Jańaózen kóterilisi, jer mıtıngisi, qańtar oqıǵasyna deıingi másele qazaq tildi ortada burq-sarq qaınap jatty. Bulardy orys tildi jýrnalıster baıqaǵan joq.
Ekinshiden, zańgerlerdiń ózi jýrnalısterge bir taban jaqyn bolýy kerek. Men nege tanymal bolyp kettim? Menen áldeqaıda saýatty zańgerler joq emes, bar. Biraq olar buqaralyq aqparat quraldaryna jabyq.
– Áleýmetik jelide «Abzal Quspan sózsiz depýtat bolady. Sebebi ony «Aq orda» qoldap otyr» degen sóz aıtylady. Muny ózińiz de estigen shyǵarsyz. Bul sózge alyp qosaryńyz bar ma?
– Áleýmettik jelide sanalýan pikir jazylady. Muny jazyp otyrǵan adam erteń men ótpeı qalsam «Mine halyq qalamady. Halyq óziniń tańdaýyn jasady. Ońbaǵan Abzal Quspan bılikke arqa súıep ótkisi kelip edi, halyq ony ótkizbedi» dep jaza salady. Iaǵnı, olarda qalaı bolǵan kúnde de utylmaıtyn varıant bar. Munyń bári suraýy joq jazbalar ǵoı. Biraq bul áleýmettik jelidegi barlyq azamattyń jazyp otyrǵan pikiri emes. Budan basqa myń túrli pikirler bar. Álgi pikirdi men solaı qabyldaımyn.
Jalpy mundaı pikir jazatyn adam jatyp alyp saraptama jasaǵandaı keıip tanytady. Biraq naqty dálel-dáıek keltimeıdi. Bıliktiń maǵan naqty kómek kórsetip otyrǵanyn dáleldeýi kerek qoı. Ókinishke qaraı bizdiń búgingi deńgeıimiz osy bolyp otyr. Áleýmettik jelidegi pikirlerge qulaq túremiz. Sóz bostandyǵyn aıtqan kezde Amerıkany tilge tıek etemiz. Amerıka men Eýropada jýrnalıstik zertteýler júrgizilip, saraptamalyq maqalalar usynylady. Kózi qaraqty oqyrmandar solardy oqıdy. Bizde ósek-aıańdy oqýǵa áýes. Eger salmaqty saraptamalyq materıal bolsa, men oǵan pikir bildirgen bolar edim. Sondyqtan men oǵan nazar aýdaryp, pikir bildirip jatýdyń ózin artyq dep sanaımyn.
– Qazir qoǵamǵa belgili jáne belgisiz azamattar depýtat bolsam dep talpynyp jatyr. Jalpy depýtat bolǵysy kelgen adam kandıdat bolmas buryn jurtqa tanylýy kerek emes pe?
– Joǵarydaǵy suraqtyń jaýabsy osynda berilgen dep esepteımin. Jurtqa, elge qyzmet etken adam tanylmal bolady. Men depýtattyq saılaýaldy baǵdarlamamdy 10 jyl buryn oryndap qoıdym dep esepteımin. Mysaly Jańaózen sotynda 74 jábirlenýshini jalǵyz advokat bolyp qorǵadym ba, qorǵadym. Keıin Ásel Nurǵazıeva OBSE atynan zańger retinde qatysty. Jer mıtıngisinde qamalyp júrip keıin Jer komıssııasynda tegin jumys atqardym ba, atqardym. Jerdiń satylmaıtyndyǵy týraly normany áýeli Jer kodeksine, keıin Kostıtýtııaǵa qosylýyna úles qostym ba, qostym.
Úshinshi, qańtar oqıǵasyna bastan aıaq qatystym ba, qatystym. Odan keıin júzdegen azamattyń bostandyqqa shyǵyp, raqymshylyq zańynyń qabyldaýyna bastamashy bolǵan «Amanat» komıssııasyn basqardym ma, basqardym. Osy úsh-aq eńbegimdi aıtsam jetkilikti dep oılaımyn. Budan bólek qazaq tiline qatysty qanshama sot proesterine qatysqanymdy jurt jaqsy biledi. Azamat depýtat bolmas buryn qoǵammen jumys istep úırenýi kerek. Men qoǵammen jumys istep, belgili bir deńgeıde tájirıbe jınadym. Muny halyq jaqsy biledi dep oılaımyn.
Serǵalı Aslanbek
