Ádiletti qoǵam qurý – siz ben bizdiń qolymyzda! - Baýyrjan Nagmanov

13022
Adyrna.kz Telegram

Qymbatty otandastar!

QR Prezıdentiniń bıylǵy 9 aqpanynda QR Parlamenti Májilisine jáne jergilikti maslıhat depýtattarynyń aralas saılaý júıesine kóshý týraly Joldaýy shyqqannan keıin, Parlament májilisiniń depýtaty bolýǵa bel býdym. Óz basym týǵan elime qyzmet etetin shaqta azdy-kópti eńbegim baǵalanyp, kópshiliktiń yqylasyna bólenip, aldaǵy ıgi bastamalarym júzege asyrylsa, onyń bári de  sizderdiń senimderińizdiń arqasy dep bilemin.

Almaty qalasy, №3 saılaý okrýgy boıynsha ózin-ózi usyný tártibimen saılaýǵa qatysyp otyrmyn. №3 saılaý okrýgine Alataý, Áýezov aýdandarynyń  turǵyndary qaraıdy.

Halyqtyń eńseli el bolýy úshin biz kez-kelgen máseleni ashyq aıtyp, ony sheshýdiń ońtaıly joldaryn birge izdep, jańa Qazaqstandy halyq únine qulaq asatyn memleketke aınaldyrýymyz qajet. Saıasatpen ómir súrmeıtin qarapaıym halyqtyń ómirine eleýli áser etetin negizgi problemalyq máselelerin ortaǵa salǵym keledi. Aldaǵy ýaqytta osyndaı ózekti máselelerdi kóterip, tek aıtyp qana qoımaı, iske asýy úshin barymdy sala  jumys jasaımyn.

Halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵy

Biz halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn damytýymyz kerek.

Quqyqtar men bostandyqtardy qorǵaý: Adamdar ózderiniń quqyqtary men mindetterin bilýdiń arqasynda ártúrli jaǵdaılarda, meıli ol jumys berýshimen qarym-qatynasta, taýar satyp alýda jáne qyzmetter, sharttyq qatynastar jáne t.b. jaǵdaılarda óz múddelerin, zańdyq quqyǵyn  qorǵaı alady. Halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrý – quqyqtyq tártipti qamtamasyz etý jáne azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýdyń mańyzdy qadamy.

Ol bizge ne beredi?

Qoǵam mádenıetin arttyrý: Adamdardyń quqyqtyq saýattylyǵy joǵary qoǵam ádette turaqty jáne damyǵan bolady. Bul adamdardyń zań shyǵarý proesine, qoǵamnyń qatysýyna tıimdi qatysa alatyndyǵyna baılanysty jáne t.b.

Ómir sapasynyń jaqsarýy: Quqyqtyq saýatty adamdarǵa ózderiniń ál-aýqatyn jaqsartý úshin paıdalana alatyn qyzmetter men resýrstarǵa qol jetkizýge kómektesedi. Mysaly, memlekettik granttardy, járdemaqylardy jáne áleýmettik tólemderdi alýǵa baılanysty erejeler men proedýralardy bilý jáne t.b.

Sheshimder

Bilim: Mektepter men ýnıversıtetter quqyq negizderi men quqyqtyq júıeni oqytatyn quqyq baǵdarlamalardy jáne kýrstar usyna alady. Sondaı-aq zań uıymdary men zań fırmalary usynatyn onlaın kýrstar men is-sharalardy júıege keltirýge bolady.

Aqparatty keńinen taratý: Memlekettik jáne úkimettik emes uıymdar quqyqtar men zańdar týraly bilimdi taratý maqsatynda aqparattyq naýqandar júrgize alady. Mundaı naýqandarǵa buqaralyq aqparat quraldarynyń jarnamasy, baspa materıaldary, telefondyq qoldaý jelileri jáne basqa da kommýnıkaııa quraldary kirýi múmkin.

Quqyqtyq kómekke qoljetimdilikti jaqsartý: Memlekettik jáne úkimettik emes uıymdar tegin keńes berý nemese advokattyń aqysyn tóleý úshin tómen paıyzdyq nesıe sııaqty qoljetimdi zań kómegin usyna alady. Úkimet ınternette aqparatty ornalastyrý arqyly azamattardyń zańnamaǵa qol jetkizýin jeńildete alady. Derekter bazasy durys zańdy tez jáne ońaı tabýǵa kómektesetin yńǵaıly izdeý júıesi retinde usynylýy múmkin.

Interaktıvti onlaın quraldardy jasaý: Azamattarǵa balalardy qoldaý kalkýlıatory nemese Áleýmettik qamsyzdandyrý quqyǵyn tekserý sııaqty quqyqtary men mindetterin túsinýge kómektesetin ınteraktıvti onlaın quraldar bar. Bul quraldardy úkimet nemese kommerııalyq emes uıymdar ázirleýi jáne usynýy múmkin.

Qadirli qaýym, Almaty qalasy Alataý, Áýezov aýdandarynyń turǵyndary!

 Saılaýǵa deıingi naýqanda árbir turǵynnyń ótinish, tilegin basty nazarda ustap, ońtaıly sheshim qabyldaýǵa nıettimin. Bılik pen halyq arasynda yntymaqtastyq pen jaýapkershilikti arttyrýǵa bar tájirıbemdi salamyn. Qoldaý Sizderden, qyzmet pen áreket menen! Birlese ádiletti memleket quramyz!  Ol qoǵamdy qurý tek siz ben bizdiń qolymyzda.  Qoǵamdyq sana saýaty kóterilip,  qalyptaspaıynda eshteńe ózgermeıdi. Ózgeristi ózimizden bastaýymyz kerek. Endeshe, qamsyz bolmańyz, qurmetti saılaýshy.

Qurmetpen, Nagmanov Baýyrjan.

Tapsyrys berýshi B.R.Nagmanov QR Parlament Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdat 

B.R.Nagmanovtyń saılaý qorynyń qarajatynan tólendi.

 

Pikirler