Kómbe. Kóktóbeniń kókjaly

1824

Qazaq táýelsizdik alǵaly shırek ǵasyrdan asty. Qıly taǵdyrly alashtyń tarıhy qaıta tarazylanyp, keńes dáýirinde tyıym salynǵan paraqtary jarııa etilip jatyr. Aqtara bilgen adamǵa jasyrylǵan kómbe kóp. Tek kiltin tabý qıyn, surqııa zaman kýágerleri kóz jumǵan, el ishinde aýyzdan aýyzǵa taraǵan áńgime úzik-julyq, suıylǵan, derek tapshy.  Áıtse de ... Syrshyl Maǵjan aqyn:

«Erlerdi umytsa de el, sel umytpas,

Erlerdi umytsa da el, jel umytpas.

... Arqanyń seli, jeli, shóli, beli,

Erlerdi umytpasa, el de umytpas» dep jyrlaǵanyn qaperge alaıyqshy. El úshin týǵan erlerge qonys bolǵan kıeli mekenniń topyraǵyn basyp, jupar aýasyn jutyp, keýdeńdi kerip, tóńirekke qııalmen kóz jiberip, qulaq túrip, oıǵa shoma qalsań, jel terbep sybdyrlaǵan qýraıy men diril qaǵyp kól betinde oınaǵan maıda tolqynyna da til bitip, sybyrlaı syr sherte jóneledi...

... Osydan on bir jyl buryn qus atýǵa bekingen ańshy jigitter keshqurym Aqkól-Jaıylmanyń toǵyz kólin  betke ustap jolǵa shyqty da, solarǵa ilestim. Myltyq asynǵan ańshylar qamys ishine enip, kól jaǵalap ketkende, men  ıen, elsiz dalada eleýsiz jatqan Toqquly men Kóktóbe aýyldarynyń eski jurtyn jaıaýlap kezdim. Sondaǵy kórinis, tylsym dúnıe tańǵajaıyp kúıge bólep, sanama óleń bolyp quıyldy.

 Úgilgen qyshy,

sý mújip, úńgip, jel tıgen,

Ymyrtta úıler,

kempirdeı beli búkshıgen.

Shanyshqan, áne,

tóbede jalǵyz syryq tur,

Qaraýyl qarap,

tóńirekti sholyp, seltıgen.

Úreıiń ushyp,

degbiriń qashyp, abynba,

Tizeńdi búgip,

jolaýshy, bir sát damylda.

Bazary tarqap,

ıesiz qalǵan jurt deme,

Ólgender jatyr,

es bolyp sonaý qorymda...

Uıasyna qonýǵa eńkeıgen kúnniń qyzyl jalqyn boıaýynan eski zırattardyń qalqıǵan qulaqtary zoraıa kóringen shaqta men, árıne, ústin dala shóbi basqan qabirlerdiń birinde Kóktóbeniń kókjaly – Hamza mergenniń máńgilik damyldap jatqanyn bilgen emespin. Alaıda quıtaqandaı júrek sol sát shymyrlap,  eski jurt pen eski qorymda el-jurt tegis bile bermeıtin syr men qupııa kóp ekenin sezdirgen-di.

... Hamza mergen esimin alǵash ret, arada birer jyl ótken soń, Aqkólde usta bolǵan Saǵymbaı qart Jumadildaulynyń aýzynan Ekibastuz qalasyndaǵy úıinde qonaq bolǵanymda estidim. Kóp ishinen daralanbaı, qoı aýzynan shóp almaı, momaqan qalypta ómir súrgen qarııanyń keýdesi toly qazyna ekenin bilmeppin.

... Qyzyl ókimet kúshine minip, qazaq baılarynyń mal-múlkine kámpeskeleý júrgizilip, sholaq belsendiler qutyrǵan 1929, bálkim 1930 jyldyń jazy eken. Jeti atasynan dáýleti úzilmegen, Aqkól-Jaıylma eli qysqa saqal Sádýaqas dep atap ketken Bulanbaıdyń Sádýaqasy inilerimen qosa ataqonysy Qıbaıdan súrgin kórip, Basqamys pen Qaraqoǵa arasyndaǵy ný qamys-qopa ishinde boı jasyryp júrgeninde, bir belsendiniń kórsetýimen NKVD tuzaǵyna túsedi. Salt attyly mılııonerler baı-myrzalardy matap, arbaǵa otyrǵyzyp, jolǵa shyǵady. Mıtyń júristen jol ónsin be, ymyrt úıirile toǵyz kóldiń biri – Áýlıekól jaǵasynda erý jasaıdy.  Kún batyp, aınala tastaı qarańǵylyq qushaǵyna engen tún ishinde Hamza mergen bastaǵan bes-alty qarýly jigit qalǵyp-shulǵyǵan qyzyl jaǵalylarǵa tap berip, yń-shyńsyz qarýsyzdandyrady. Sádýaqas pen inileriniń qol-aıaǵyn baılaǵan qyl arqandy sheship, bir-bir atqa otyrǵyzyp, iz jasyrady.

  • Hamza er jigit edi. Ondaı adamnyń taǵdyr-talaıy qıyn, baǵy kem, sory qalyń bolady, qaraǵym,- dep edi sol joly Saǵymbaı qart.

Baıandalyp otyrǵan áńgimeden soń qyzyǵýshylyǵym oıanyp, Hamza mergen jaıly derek jınaýǵa kiristim. «Qan – sý emes» deıtin qazaqtyń sanasyna týys úshin jan pıda qaǵıdasy bala jasynan sińgen. Qanjyǵaly shejiresin paraqtap shyqqan Ibádildauly Kenje aǵanyń aıtýynsha, Qorlybaıǵa jatatyn Hamza mergen Sádýaqas baıǵa týys bolyp keledi eken, ekeýiniń arǵy atalary Úmbeteı balalary Saba men Bóribaı.

Myńǵyrǵan mal aıdaǵan dáýletti qazaqtardyń tuqymyn tuzdaı qurtqan keńes ókimeti endi aqsıraq ashtyqtan tıtyqtaǵan jurty úshin kúıinip, bálshebekterge dalanyń bórisindeı tisin aqsıtyp, narazylyq bildire bastaǵan eldiń bas kóterer azamattaryna aýyz salady. Solarǵa qyrǵıdaı tıip, naqaqtan túrmege tyǵyp, áıtpese ataqonysynan bezdiredi. Kóktóbe kóli etegindegi qoıannyń jotasyndaı ǵana kishkentaı aýyldyń eki kókjal jigiti Qaıyrbek pen Hamza da shyrǵalań keshedi. Myna bir eski áńgimeni aqkóldik Qudaıbergen aǵa Mýsınnen estigen edim. Súıegi – Qorlybaı, Ahmettiń Qaıyrbegi dúmdi áýletten eken. Áýlettiń jıǵan-tergenin qyzyl ókimet sypyryp alyp, ash-jalańash qaldyrady. Er minezdi, ıligýdi qorlyq kórgen qaıratty jas jigit mundaı qysastyqqa kónsin be, tún ishinde jortyp baryp, kolhoz menshigine berilgen jylqydan eki-úsh qylquıryqtyny aıdap ketedi. Urlyq emes, alǵany – óziniń adal maly. Alaıda bálshebekter túsiniginde bul – ókimetke qarsy shyǵý. Al qarsy shyqqanǵa qyzyl ókimet aıaýsyz. Qaıyrbektiń sońyna sham alyp túsken soń, toǵyz kóldiń arasyndaǵy usaq araldardyń birine jasyrynady. Qus atyp, balyq aýlap, ózine qorek tabady. Ara-arasynda tún jamylyp, baspalap aýylǵa baryp-qaıtyp júredi. Bir joly aýyldan qasyna jetim bala ilesedi. Kúnderdiń kúninde sol balany aýylǵa tuz ben sirińke alyp kelýge jumsaıdy. «Bandy» atanǵan Qaıyrgeldini qolǵa túsire almaı ábden zyǵyrdany qaınaǵan qyzyl jaǵalylar torýyl qurǵan eken. Álgi balany ustap alyp, janyn qınap, shynyn aıtqyzady. Sodan soń jolbasshy etip, kól ishindegi aralǵa jetip, kúrkeni jan-jaqtan qaýmalap qorshaıdy. Osylaısha, Qaıyrgeldini ustap, sot úkim kesip, Sibirge aıdaıdy. On jyl lagerde bolyp, elge qaıtqanynda ózi de ókimetten quqaı kórgen Hamza mergen baýyryndaı qarsy alyp, qamqor bolady.

Aqkól-Jaıylmanyń  bilekti de júrekti qos jigiti náýbetti jyldar ishinde erlikke para-par is-qımyldy tize qosa san márte jasap, belsendilerge byqpyrttaı tıip, daqpyrty alysqa jaıylǵany kámil. Átteń, ony baıandap berer kári qulaq qazir joq.

Keńes ókimetiniń yrqyna kónbeı, tártibine moıynsunbaǵan Hamza mergen bas bolyp, Qorlybaıdyń biraz jigiti qatyn-balasyn alyp,  elden ketýge bel býady. Ishinde Mahat balasy Ibadilda bar, bári Kóktóbeden jylystaǵanda, qyraǵy belsendiler sońynan qýa shyǵady. Qýǵynshylardan jaıdan-jaı qutyla almaıtynyn uqqan Hamza mergen qolyna besataryn alyp, shúrippeni basyp-basyp qalǵanda, dalaqtap shaýyp kele jatqan qýǵynshylardyń biriniń bórki shurq tesiledi. «Endi qaıtpasańdar, ózderiń jazym bolasyńdar!» - dep aqyrady Hamza mergen at tuıaǵy dúbirinen asyra aıqaılap. Analar tóbeden soıylmen urǵandaı kilt toqtap, osharyla qalady. Hamza mergenge ilesken jigitter aqsham qarańǵylyǵyna sińip, sol ketkennen jansaýǵalaǵan kóp qazaqqa pana bolǵan Sepkraıǵa jetedi.

Al mundaǵy el ishinde «Hamzanyń besatary» degen áńgime gý-gý taraıdy.  Aıtpaqshy, sol besatar Kóktóbe kóliniń jaryna shanshyla ósken shoq taldyń túbinde áli kúnge sheıin kómýli jatýy bek múmkin.

Jalpy, Hamza jaıly aqıqaty men ańyzy astasyp ketken áńgime kóp. Byltyr kúzde redakııaǵa mergenniń qyzy Násıra áje keldi. Jasy seksenge taıaǵan ájemiz esinde emis-emis qalǵan biraz jaıttardy baıandap berdi.

Hamza Hasenuly 1951 jyly óziniń kindik qany tamǵan Kóktóbede 59 jasynda qaıtys bolǵan eken. Osy derekti negizge alyp eseptesek, mergen 1892 jyly dúnıege kelgen tárizdi. Artynda 4 qyz, 2 ul qalypty.

Qyzynyń aıtýynsha, ákesi Omby jaqtan Kóktóbege 1943 jyly  oralǵan kórinedi.   Sol joly besataryn shoq taldyń túbine kómip tastapty, - dedi Násıra áje áńgime ústinde.

Mergenniń týǵan aýylyna qaıtýynyń  sebebi mynada ma dep topshyladyq. Nemis basqynshylarymen surapyl soǵys júrip jatqan kez. Aýyldaǵy qolyna qarý alýǵa jaraıtyn erkek kindikti maıdanǵa attanyp, turmys aýyrtpalyǵy qatyn-qalash, bala-shaǵanyń ıyǵyna túsken. Kıer kıim, isher asqa jarymaı, hal múshkilge aınalǵan. Shette júrip ataqonysyn ábden saǵynǵan mergen keńes ókimetin ishteı jaqtyrmasa da, syrttaı jýasyǵan keıip tanytyp, aýylyndaǵy jurtqa bas-kóz bolý úshin Kóktóbege qaıtady. Bul joramaldy mergenniń keıingi is-áreketi tolyq rastaıdy. Ol bala kúnnen qanyq balyqshylyq pen ańshylyqty kásip etip, aýlaǵan balyǵy men atqan úırek-qazyn aýyldaǵy úı-úıge taratyp berip júredi.  Hamza mergenniń bul jaqsylyǵyn jurt umytqan emes, áli kúnge deıin jyr qylyp aıtady.

Aqkól-Jaıylmanyń toǵyz kólin emin-erkin jaılaǵan Qarajar, Kóktóbe men Toqqulynyń jigitteri shetinen ańshy, balyqshy ekeni belgili. Sonymen qatar, usta men baltashy, zerger men tiginshi de óz aralarynan shyqqan. Buǵan ertedegi qazaq turmysy yqpal etken ǵoı. Hamza mergen de teri ılep, etik tigip, at ábzelderin ózi jasaı bilgen. Ekibastuz óńirine tanymal ismer Qymbat apa Sartymbekova mergenniń ónerin bala kúni kózimen kóripti. Qýǵyn-súrgindi basynan keshirgende Hamza mergen kól ishindegi Aqqý aral, Qasqyr araldy panalap, japadan jalǵyz tirshilik etken. Sol ýaqytta paıdalanǵan dıirmeni  Óleńti orta mektebiniń ólketaný mýzeıine ótkizilgen eken, bálkim áli saqtaýly turǵan bolar.

Bıyl kúz Qarajar aýylyna arnaıy baryp, sol jerdiń týmasy Káken qarııanyń balasy Ábjandy jolbasshy etip, Kóktóbe aýylynyń eski jurtyn kórip qaıtpaqshy boldyq. Ómirzaq kóli men Kóktóbe kóliniń qylta tusy Aıdardan tizeden asqan sýdy etikpen keship ótkenimizben, ary qaraı júre almadyq.  Sol saparymyzda Ábjan:

  • Hamza mergendi ákem Káken bala kúninde kóripti. Qyldykóldegi Qasqyr aralynda boı tasalap júrgen kezi eken. Meniń ákem óz ákesi Táshimge erip sol jaqqa balyq aýlaı barypty. Aqsham jamyraǵan shaqta kól shetinde balyq sorpasyn iship otyrǵanda, Hamza mergen qamys arasynan shyǵa kelipti. Qabaǵy qatýly, susty kórinipti. Táshim men Hamza túni boıy ot basynda zamannyń aý-jaıyn sóz etipti de, tań qylań bergende mergen jymyn bildirmeıtin jolbarystaı basyp ketip qalypty», - dep, áńgime tıegin aǵytty.

Munartyp buldyraǵan Kóktóbeni bul joly kórýdiń sáti túspese de, Ábjannyń áńgimesi kóńildi marqaıtyp, kóz aldyma jigittiń tóresi – Hamza mergenniń sulbasy, ertedegi qazaq aýylynyń sán-saltanaty keldi.

Bolypty deıdi

Jigiti atan jilikti,

Kókparǵa túsip,

Shúıilip teńge ilipti.

Quralaı kózdi,

Qyrmyzy, sulý músindi,

Qushaǵy ottaı,

Qyzdary bolǵan qylyqty.

Qazaqtyń rýhy synbaǵan, namysy semserdiń júzindeı qaıralǵan, baýyr úshin jan qııýǵa ázir, «atadan bala týsa ıgi, ata jolyn qýsa ıgi» degen muratqa berik shaǵy. 1916 jyly orystyń aq patshasy bodan jurty qazaqtyń 19-41 jas aralyǵyndaǵy erkekterin maıdandaǵy tyl jumystaryna alý jóninde jarlyq jasady. Munyń ózi jer-sýynan aırylyp ashynǵan alashtyń ashý-yzasyn týǵyzyp, Torǵaı boıynda Amangeldi Imanov  bastaǵan kóterilis burq etti.  Kóterilisshilerdi as-sý, kıim-keshek, joryq atymen qamtamasyz etý úshin  handyq basqarý júıesi engizilip, qypshaqtyń hany bolyp Ábdiǵapar Janbosynuly, arǵynnyń hany bolyp Ospan Sholaquly saılandy. Han jarlyǵy eki etilmeıdi, qazaq dalasynyń túkpir-túkpirinen kóterilisshilerdi qoldaýshylar, kómek berýshiler tabyldy. Bulaı deýimizge myna bir derek te negiz bolyp tur. Júz jasap ómirden ótken shejireshi Jylqybaı palýannyń balasy Jarylǵap aǵa: «Amangeldi batyr kóterilisine Bıeke baı  Torǵaıǵa 100 jylqy aıdatypty. Jol uzaq ári qaýip-qatersiz emes. Alys saparǵa on shaqty qarýly jigitti iriktep, bas jylqyshysy Muzafardy basshy etken. Solardyń arasynda Hamza mergen de bolǵan», - degen derek aıtty.

Bıeke – Qanjyǵalynyń qarasy, Baıanaýyldan. Jaz jaılaýy Ekibastuz óńirindegi Kishi Aıdarbek dep atalatyn jer. Zıraty kúni búginge deıin sonda tur.

Desek te áýelgi áńgime arnasyna túseıik. Bizdiń jaqtan jylqy aıdap barǵan jigitter kóteriliske qatysty ma, qatyspady ma, ol jaǵy beımálim, alaıda sóz bolyp otyrǵan sapar keýdesinde oty bar Hamzany tipten qaırap, alda kútip turǵan aıqastarǵa shyńdaǵany anyq.  Arada on-on bes jyl ótken soń, qyzyl ókimet qazaqty noqtalap, tyrp etkizbeýge kiriskende, erkin ómirdi súıgen er jigit alysyp-julysyp ólýge bel býǵan. Qııanatshyl bılikke baǵynbaı, qaırat qylǵan, sol úshin zobalań keshken.

Zobalań demekshi, keńes ókimetiniń baı-myrzany ǵana emes, qoja-mollalardy, dindarlardy da qýdalaǵany málim. Hamza mergenniń Moldahmet degen aǵasy qajy eken. Sholaq belsendiler úı-úıdi tintip,  dinı kitaptardy tartyp alyp, otqa jaqqan tusta, Moldahmet qajynyń Mekke-Medınadan ala kelgen Quran kitaptaryn aǵaıyndary sandyqqa salyp, Kóktóbedegi ata zırat ishine kómipti-mys. Bul sózdi Násıra ájeden estigeli beri  «Shirip ketpese, áli jatyr-aý shirkin, jádiger dúnıe» degen oı   mazalap júr.

«Jaqsynyń aty óshpeıdi» degen dana halqymyz. Aqkól-Jaıylma óńirinde esimderi el esinde saqtalǵan arys azamattar kóp. Ǵumyrynyń basym bóligi aýmaly-tókpeli zamanǵa dóp kelip, el-jurtpen birge talaı náýbetti kórip, qııamet-qaıym kúnderde de adamdyq aryna daq túsirmeı, eńsesin tik ustap, ıilmeı ótken er jigit – Hamza mergenniń ómiri túgili, ólimi de jumbaq.

Kúz. Qus qaıtqan mezgil. Zeńgir aspanda noqat bolyp kóringen top qusty nusqap,  aýyldas jigit: «Bireýin atyp túsirshi» depti-mys erigip. Hamza mergen atyp jibergeninde, oq tıip qulaǵan qus qaz emes, aqqý bolyp shyǵady. Sodan kóp uzamaı ańshy oqystan aýyryp kóz jumady da, «Ańdaýsyzda atyp alǵan kıeli qustyń kıesi urdy» degen sóz taraıdy. Eski áńgimeni kóp biletin Zańnyń Serigi de osylaı deıdi, sol óńirdiń týmasy Qaırolla Dúısenbaev bir áńgimesine osy oqıǵany arqaý etken. Shyndyǵy qaısysy, qospasy qaısysy – ony aıyryp alý endi qıyn, bálkim qajeti de shamaly, eń bastysy, ańyz-ápsanalardy halyqtyń Hamza mergenge degen súıispenshiligi týǵyzyp otyr. Bul da bir baqyt! Aqkól-Jaıylmanyń kókjal perzentine kózi tirisinde buıyrmaı, kózi jumylǵan soń buıyrǵan baqyt! Al biz aldaǵy jazda taǵy da Kóktóbeniń eski jurtyn, Hamza mergenniń qabirin izdep baramyz. Ol jerde:

Tas oshaq jatyr,

oty joq janyp mazdaǵan,

Qasapqa túsken,

túıesi sońǵy bozdaǵan.

Montıyp jatyr,

tóbeshik bolyp eski jurt,

Muńaıyp birge,

boz seleý basqan boz dalam!

 

Erlerin joqtap bozdaǵan dala muńyn estip qaıtý sol dalanyń bolashaǵyn oılaý úshin qajet dep bilgendikten, barý kerek, kórý kerek, aıtý kerek.

Jasserik Sádýaqas

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy