Ahmet Baıtursynuly qazaq jerinde soıalıstik qoǵam qurý ıdeıasyn qabyldamaǵan – tarıhshy

3620

Alash qaıratkeri Ahmet Baıtursynuly qazaq jerinde soıalıstik qoǵam qurý ıdeıasyn qabyldamaǵan. Bul týraly tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Mámbet Qoıgeldıev Almatyda ótken «Ahmet Baıtursynuly – Ult ustazy» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa barysynda aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat.

Ǵalymnyń aıtýynsha, Ahmet Baıtursynuly bolshevıkter oılastyrǵan qoǵamdyq qatynastar júıesine ótýge qazaq qoǵamy daıar emes dep sanaǵan.

«Ahmet Baıtursynov Keńes bıligin ultymyzdyń negizgi suranystaryna jaýap beretin bılik júıesi retinde moıyndamaǵan. Keńes úkimetiniń basshysy Lenınge joldaǵan hatynda: «Qazaqtarǵa ne keregi anyq jáne túsinikti. Ǵasyrlar boıy ımperııalyq ezgide bolǵan halyq óz bıligi ózinde bolǵanyn qalaıdy», - dep jazdy. Saıası bılikke qatysty óz ustanymyn bildirýmen birge, Keńes úkimetinen ózi jaqsy bilmeıtin elde radıkaldy áleýmettik reformalardy júrgizbeýdi talap etti. Ókinishke qaraı, Keńestik ortalyq tolyq negizdi bul eskertýlerge qulaq asqan joq»,- dedi Mámbet Qoıgeldıev.

Ol sondaı-aq Ahmet Baıtursynulynyń ómir joly - halyq ómirine jasalǵan qııanatqa tózbeýshilik jáne oǵan degen ymyrasyz qarsylyqtyń úlgisi ekenin atap ótti.

«Ol óziniń sanaly túrde tańdaǵan ómirlik joly týraly «El búginshil, meniki erteń úshin» dep jazdy. 1929 jyly Máskeýde ótken tergeý proesinde ómirlik ustanymyn bylaı bildiredi: «Meniń ómirlik ustanymym - qazaq halqynyń mádenıetin kóterýge múmkin bolǵansha jaǵymdy jaǵdaı týǵyzý. Óıtkeni, osy jol ǵana onyń ósip-ónýine kepildik bere alady. Osy is qandaı ókimettiń qolynan kelse, men sol bılikke razy bolmaqpyn»,- degen bolatyn»,- dedi professor Mámbet Qoıgeldıev.

Aıta keteıik, búgin Almatyda «Ahmet Baıtursynuly – Ult ustazy» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti.

Pikirler
Uqsas jańalyqtar