Jalǵyz júrek – san saýal

1326

Otarlyq saıasatty bastan ótkermegende qazaq búgingideı búlinbegen bolar edi. Búgingi qazaq – úsh tili, eki álipbıi hám birneshe ala shubar dinı senimi bar el. Jasyryp ne qylaıyq, búlinbegen taǵdyr, buzylmaǵan otbasy qaldy ma? Qanǵa qumar qyzyl ımperııa ornaǵanǵa deıin, ıaǵnı orys patshalyǵyna qaraǵan shaqta qazaqtyń tili de, dili de hám dini de óz tuǵyrynda edi. Sovet úkimeti ornap, jer-jerde qyzyl saıasat óktemdigi júrip, kommýnıstik ıdeologııa saltanat qurǵanda, buratana ulttardyń ulttyq qundylyǵy taban astynda taptalyp, ulttyq rýhy tarazyǵa tartyldy. Elim degen erler lek-legimen túrmege qamaldy. Sózi ótimdi, ulttyq rýhy bıik el aǵalarynyń aldy ibir-sibirdiń eńbekpen túzeý lagerlerine toǵytyldy. Itjekkenge aıdaldy. Eń sońynda, ultymyzdyń eń tańdaýly, eń kórnekti degen saıdyń tasyndaı iriktelgen, qaımana qazaǵyn shetsiz-sheksiz súıip, ult azattyǵy jolynda qara basyn qaterge tikken shyǵarmashylyq ıntellıgenııa ókilderi, erýdıt, passıonar tulǵalar ólim jazasyna kesilip, «Halyq jaýy» retinde atyldy. El aıyrylǵan zamanda, atajurtyn tastap, basy aýǵan joqqa bosyp, shartarapqa tarydaı shashylǵan qazaqtyń sanyn naqty aıtý múmkin be? Asharshylyq, joqshylyq zardabynan ólgen qazaqtyń sanyn sanaýǵa saýsaǵyńda jetpeıdi...

Sodan... sodan keıin ulttyń qaımaǵy qalqyp alynǵan soń, eldiń qunary ketip, qaıraty kemidi. Eger, qyzyl saıasat qazaqtyń oǵlandarynyń qanymen atajurtymyzdy qanǵa boıamaǵanda, eldik ám ulttyq kelbetimiz, boıaýymyz ben bolmysymyz túp qazyǵynan ajyramaǵan bolar ma edi.

Sovettik solaqaı ıdeologııa týǵan tilimizdi óli tilge, dilimizdi dástúr-dıdarynan ajyratyp, rýhanı múgedek elge aınaldyrýǵa baǵyttaldy. Osylaı atamurasyna balta shabylyp, uly mura órteldi. Sengeni atyldy, óldi. Báıterekteı dili soıalızm kesirinen týraldy da ketti. Al babadan balaǵa mıras bolyp kelgen ulttyq qundylyqtardyń altyn sandyǵyna qulyp túsip, ıdeologııalyq qyspaqqa alynyp, ult baılyǵy talan-tarajǵa tústi. Alla degende táýbasynan, Táńirim degende tobasynan jańylmaǵan halqymyzdyń dinı senimin qysymǵa alyp, tizege saldy. Alla degeni – esi aýysqan jyndyǵa ıa qııalıǵa aınaldy. Ateıstik qoǵam ornap, musylman jurt dinnen bezip, áýpirimmen otbasynyń amandyǵyn, óziniń saýlyǵyn tiledi... Ult tamyryna qurt túsip, jasyq, jaǵympaz ta, jaltaq býyn ósip, jetildi. Osynyń bárine qarǵys atqyr sovettik júıe kináli!

70 jyldyq qandy qasiretten soń, ádildik ornap, buratana halyqtardyń túrmesi atanǵan SSSR-dyń shańyraǵy shaıqalyp, bir-aq kúnde ordasy opyryldy. Azattyqtyń aq tańy atqan soń, jas memleket óziniń ekonomıkasyn nyǵaıtý, halyqaralyq bedelin arttyrý sııaqty keleli isterdi oryndaýǵa kirisip ketkende, taıqazanynyń beti ashyq, qaqpaǵy joq, uzaqqa sozylǵan ultsyzdandyrý úrdisinen esin endi ǵana jıyp, eldigin bekem etemin degen jas eldiń ishine qoı terisin jamylǵandar kirip, teris aǵymnyń soıylyn soǵyp, halyqty baba dástúrinen, eldik murat jolynan adastyra bastady... Qonyshymyzdan kúle kirgen dushpanymyz qoınymyzǵa qymsynbaı enip, tamyryn tereńge jaıyp, úlken kúshke de aınalyp ketti. «Aýrýyn jasyrǵan óledi» degen atam qazaqtyń óz sózi.  Aıtqan soń, sózdiń ádilin, aqıqattyń tórkinin aıtaıyq: egemendik alǵan soń, Qazaqstan Musylmandar Dinı basqarmasy qurylyp, onyń jumys barysy men maqsat, mindeti jasaqtalyp, tutas elimizdegi meshitter men medreseler, ǵıbadat úıleri tizimge alyndy. Bul tarapta ekinshi múftı hazireti Ábsattar qajy Derbisáliniń eńbegi zor. Degenmen de ult rýhanııatynyń shegesi bosaǵanyn utymdy paıdalanǵan sodyrlar el arasyna iritki salatyn, ulttyq qundylyqtardy tárk etetin, baba dástúrin teriske shyǵaratyn, óz múddelerine qyzmet etetin jamaǵat tobyn qalyptastyra bastady. Aqyrynda, sol jamaǵattyń aldy otbasyn talqandap, bala-shaǵasyn ańyratyp, ata-anasyn sorlatyp, jıhad dep Sırııa asyp, qan maıdannyń ishine enip ketti... Qanshama qazaqtyń qarakózi teris aǵymnyń zardabynan ólim qushty. Sanasy ýlanǵan, teris nanym-senimge ılanǵan baýyrlarymyz áli kúnge deıin qoǵamǵa úreı týǵyzyp keledi. Osynyń kesirinen Allanyń asyl dini – ıslamnyń atyna kir túsip, din degende, musylmandyq degende ózge jurt úrke qaraıtyn aýyr hálge túsirdi.

Asylynda, Islam dini – Alla taǵalanyń jer betindegi bútkil qaýym, muqym ulys pen ultqa túsirgen sońǵy dini. Islam – tazalyq pen adamgershiliktiń, beıbitshilik pen tynyshtyqtyń dini. Qazirgi jahandaný dáýirinde alpaýyt memleketter az ulttar men ulystardy joıýǵa, kosmopolıttendirýge, mádenıetteri men rýhanııattarynan aıyrýǵa tyrysyp baǵýda. Jahan soǵysy – mádenıet úshin, jer betinen usaq ulttardy yǵystyrý úshin jáne de jer asty, jer ústi qazba baılaqtary úshin júrip jatqan soǵys. Din talasy – Allaǵa degen senim úshin emes, kerisinshe jıhadshylarǵa ámir etip otyrǵan sheıhtardyń jeke basynyń múddesi úshin júrip jatqan qandy taıtalas. Teketirestiń máni – aırandaı uıyǵan elderdi eldiginen, ulttyq rýhy kúshti ulttardy ulyǵynan maqurym etý. Musylman jurtyn júrisinen jańyldyrý. Illáhı dinimizdi bylyqqa aınaldyrý.

Qazaq qoǵamy qara jamylǵan, bet-aýzyn búrkegen qyzdardyń, bálıǵat jasyna jetpeı-aq qara mataǵa oranyp, qymtanyp alǵan búldirshinderdiń jáne saqaly ıeginen moınyna túsken, murty joq, kerisinshe kıgen shalbary tobyǵyna jetpeı qysqarǵan salafı, ýhabı aǵymyndaǵy toptardyń múrıtterine aınalyp ketken, eldiginen aıyrylǵan, ulttyq rýhy ólgen, qazaqtyǵyn aqshaǵa aıyrbastaǵan opasyzdardan turady. Ulttyn satý – keshirilmes kúná. Dinimizde jynysyn aýystyrǵan qandaı aýyr qylmys bolsa, ultyn satý da sondaı aýyr qylmyspen para-par. «Tuǵyryna sańǵyǵan suńqar ońbas, úıirinen qańǵyǵan tulpar ońbas» demekshi, jórgóginen ultynan jırenip, tól dástúrin, rýhanı qundylyǵyn tárk etkenniń júzi eki dúnıede haram bolmaq! Otansyzdyń oty janbaıdy emes pe!

Bul ózi – orny tolmas ókinish, zor kem dúnıe...

... Este joq sonaý eski zamandarda saqtardy joryqqa bastap, atajurtyn qorǵap qalǵan Tumar hanymdy, onan keıingi atqa qonǵan Zarına hanymdy, Umaı-ana dep syıynǵan Edil qaǵandy, «Ýa, Árýaq!» degen Móde qaǵandy, dúnıe iliminiń shyraǵyn jaǵyp, kúlli jahannyń jumbaǵyn sheshken ǵıbraty mol ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabı, bilim teńizinen baqyttyń dámin tatqan Mahmud Qashqarı, Júsip Balasaǵun, tarıhat jolymen júrip, paıǵambar jasyna kelgende qylýetke túsken áziz taqýa Ahmet Iasaýı, Ahmet Igúnekı, Qadyrǵalı Jalaıyr men Muhamed Qaıdar Dýlatı... Sodan keıingi myńjyldyq dáýirdiń ǵulamalary Qorqyt ata, Asan qaıǵy, Qaztýǵan men Dospambet, Aqtamberdi men Shalkıiz, Shal aqyn, Kereı men Jánibek, Qasym han men Haqnazar, Táýke menen Abylaı, kómekeı áýlıe atanǵan Buharekeń, Tóle menen Qazybek, Áıteke bı... Isataı men Mahambet, Kenesary men Naýryzbaı, Aǵybaı men Aqjoltaı, aıaýly Shoqan, «Bir Allaǵa syıynyp, kel, balalar, oqylyq!» degen uly dalanyń qońyraýy Ybyraı ustaz, Óskenbaıdyń Qunanbaıy, Qunanbaıdan tekti týǵan aqyl-parasat ıesi, «Allanyń ózi de ras, sózi de ras» degen uly Abaı hákim, «Imanym – jıǵanym» dep ótken Shákárim qajy, Máshhúr Júsip Kópeıuly,  Alash urandy Alash zııalylary...  Osylardyń qaı-qaısysyn ımansyz, dinsiz bolǵan dep aıta alarsyz?! Bular – «dástúrim – dıdarym, dinim – dińgegim» dep ótken asyl jandar edi ǵoı... Uly dalanyń uly tulǵalaryndaı bolý – búgingi ár qazaqtyń mindeti.

Adamnyń basty qasıeti – adamgershiligi. Al, ulttyń, halyqtyń basty qundylyǵy – tól tarıhy men ádebıeti, mádenıeti jáne óneri. Ulttyń ulttyq geniniń (tamyry) túp qazyǵynan ajyramas bóligi – tili, dili men dini. Til – sóıleý quraly ǵana emes, sol ulttyń jany ispetti qasıeti. Dili degenińiz – sol ulttyń ózindik ereksheligi, jer betindegi basqa halyqtan aıyryqshalap turatyn qasıeti. Dini – senimi, júrek qalaýy. Ras, din degenińiz – adam balasynyń jeke isi, qulshylyǵy. Meniń oıymdaǵy, dúnıetanymymdaǵy dinı senim, dinı kózqaras degen – júrek tazalyǵy. Máshhúr Shákárim babamyz: «Shynnan ózge qudaı joq, anyq qudaı – shyn qudaı» degen-di. Demek, adam balasynyń júregi – ony tas-túnek qarańǵylyqtan qutqaryp, nurǵa bólegen meıirim men raqymǵa, shapaǵatqa toly qasıeti. Ana qursaǵynan týǵan soń, sábı-júrek taza bolady. Bálıǵat jasyna jetkenshe sábı-júrek pák, adal bolady. Al, bálıǵat jasyna jetken soń, bala ata-anasynan, ósken ortasynan kórgen, túıgen tárbıesi arqyly ómir súrmek. Eger, aq joldy tańdasa, súnnet joly, sharıǵat saltymen júrgeni. Kerisinshe bolsa, onda júregin aq jolynan, durys baǵytynan adastyrǵany. Qudaı – júrektiń ishinde! Kez kelgen bizdiń isimiz, amal-áreketimiz nıetpen isteledi. Nıettiń ońy da, soly da bolmaǵy zańdy. Adam júregi – taza, pák bolsa, ol adam eshqashan aram iske barmaıdy. Zulymdyqqa baryp, jábirlik hám óktemdik kórsetpeıdi. Abaı hákim aıtqan úsh súıý, ıaǵnı ımanı gúl – adam júregine gúldegende meıirim shashady, meıirimi jyly sóz bop tógilip, onyń isinen kórkemdik, shyn musylmanǵa tán adaldyq pen parasattylyq bilinedi. Qazaqtyń Álıhan Bókeıhandaı arysy «Ultty súıý bilimnen emes, minezden» egen eken. Osy minez degenimizdiń ózi  kórkem is-áreketter jıyntyǵy. Shyn musylman – tek namaz oqyp, dáret alyp, qulshylyq etýmen ǵana shektelmese kerek. Shyn musylman – tilimen de, kózimen de jáne qolymen de ózgege jábiri, kesiri tımegen, júregi – taza, nıeti – durys jan. Júrektiń ishindegi júrek – AQIQAT! Islam ǵylymynda Jaratýshynyń naqty mekeni, túr-túsi sýrettelmeıdi hám aıtylmaıdy. Bizdiń kóne túrkilik sanamyzda, qazaqy turmysymyzda júrek senim men ıman uıasy. Júrekke ıman sáýlesi uıalaǵanda, adam balasy pendeaýı isten jırenip, aq adal súnnet ǵurpy, hadıs saltymen júrmekshi.

Kórkemdikti, sulýlyqty jáne jaqsylyqty súıý ár adamnyń tabıǵatynda bar qasıet. Osy qasıetter júrekke shyndap uıalsa, qoǵam qaıyrymdy, meıirimdi bolar edi. meıirimdi mılet, qaıyrymdy qoǵam bolsa, adam balasy baqyttyń qushaǵynda, beıbitshiliktiń besiginde terbelip otyrar edi... Adamnyń sulýlyǵy – shynaıylyǵynda. Shynaıylyǵyn joǵaltqan adam - ólgen adam. Jaqsy adam – jurtynyń yrysy bolsa, el arasyna iritki salǵan, búlik shyǵarǵan qasıetsiz bolady. adamnyń uıaty betinde, adamgershiligi nıetinde ǵana bolǵanda, ómir shynaıy bolmaqshy. Osynaý keń dúnıeniń ári kem dúnıeniń qulpy da, kilti de – adam. ADAM adam bolyp qalsa ǵana, jer júzi beıbitshilik besiginde terbeledi. Aınalyp kelgende osynyń bári – júrek tazalyǵynan bastalady...

Sózimizdi túıindeı kele aıtarym: búgingi qazaq qoǵamynyń keıpi adam aıarlyq deńgeıde. Qazaqtyń qara domalaqtary turmys taýqymetin tartyp, qara bazarda arba súırep, árkimge (ózge ulystyń týmalaryna) jalshy bolyp, bir kúnin bir kúnge jalǵap, «shyqpa, janym, shyqpa» dep júr; al keı baýyrlarymyz taǵy da sol tirshiliktiń qııýyn tappaı, aǵaıyn-týystyń panasynan jylý, shapaǵatynan qaıyr ala almaǵan soń, namaz oqyp, sájdege basyn ıip, Alladan medet suramaq bolady... Sosyn ańqaý baıǵus meshitke kelip, árkimge bir jaltaqtap, namaz úırene bastaıdy. Bireýi tákbir etkende qulaǵyn ustasa, bireýi etegine qolyn kóteredi; quran oqylǵanda bireýi «áýmın!» dep betin sıpasa, bireýi qolyn jaımaı, beıjaı otyrady. Mine, osylaı aq júrek shatasyp, qaltaly hám jomart teris aǵymdaǵylardyń jetegine túsip, solardyń jamaǵatyn, durysy shahıt ketýge daıyn bolar sarbazdarynyń qataryn kóbeıtedi. Bul másele – jer máselesi, Til máselesi syqyldy bas qatyrar zor másele. Din – ińkárlik pen mahabbattyń seziminen týyndamasa, aqshaǵa táýeldi din eldiń ishine irikti salady. Bas aýyrtyp, baltyr syzdatar osy bir másele – kúndiz kúlkini tıyp, túnde uıqyńdy qashyrady. Qazaqtyń qara domalaqtary ulttyq qundylyǵynan, rýhanııatynan ajyrap qalǵandyqtan, rýhanı ýyzyna jarymaı ósken soń nátıjesi osylaı bolatynyn kórsetti. Kez kelgen eldiń bolashaǵy rýhanı baılyǵynan nár almasa, onyń óser urpaǵy, jas óskini kóktemeıtinin kórsetti... Ana sútimen, áke qanymen qalyptaspaǵan eldiń bolashaǵy bulyńǵyr ekeni daýsyz...

Qalaı desek te, keýdemizdegi jalǵyz júregimiz, judyryqtaı júregimiz arqalaǵan qasiret, tartar azap óte kóp. Júregimizdi kirletip almaı, janymyzdy únsiz uǵa alar ma ekenbiz? Júrektiń jáıin adamnyń janaryndaǵy jazylmaǵan hattarynan oqı alsaq etti... Jalǵyz júrek – san saýal degen osy...

Taǵy da qaıtalap aıtamyn: bul – keýdedegi júrektiń ay zary. Qoıdan da jýas, momyn elimniń azyp-tozyp ketý proessiniń aldynda turǵany – júrekke qaıaý túsiredi. Mundaǵy keıbir oılarymyz ben pikirlerimiz aylaý bolsa, buny tek janashyrlyqtan týǵan janaıqaı dep túsingen jón. Týǵan ultymnyń keleshek taǵdyryna kúdik aralas úmitpen qaraısyń, sebebi, mynadaı ulan-ǵaıyr dalanyń ár pushpaǵy, ár ólkesiniń bir ýys topyraǵy saf altynnan qymbat ári eki búıirińnen qysyp, demińdi tartyp turǵan qos alyp ımperııaly kórshi memleket turýy, qysqasy erkindigiń de, yrqyń da ózgeniń qolyna ótip ketpesi neǵaıbyl?! Ýys-ýys aqsha úshin dinı senimin satqan adam –  halqynyń, týǵan ulysynyń basyna bult túskende, memleketin, Otanyn satyp jibermesine ne úmit, ne qaıyr?! Kim kepildik bere alady? Týǵan perzenti óz anasyn kápir dese, ákesin shaıtan dep balaǵattasa, bundaı zamananyń surynan shoshıdy ekensiń tegi. Zamananyń osyndaı keıpi júregińe úlken jara salyp, aýyr ahýalǵa jeteleıdi... Qudaı saqtasyn!

Ultty súıý – ımanı qasıet. Jer betindegi jalǵyz mekenimiz, atajurtymyz, qasıetimiz ben qadirimiz – Qazaqııany súıe bileıik! Qaı zamanda bolsyn elin súıgen adamnyń eńsesi bıik bolady. Erteńine alańdaı bileıik!

Eldos TOQTARBAI

Pikirler