Elbasy N.Nazarbaev "Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý" baǵdarlamalyq maqalasynda «Jańǵyrýdyń eń basty sharty- ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińiz qur jańǵyryqqa aınalady» dep atap kórsetken. Demek, rýhanı jańǵyrý- ulttyq qundylyqtarymyzdy tanýdan bastalady. Ol úshin el men jerdiń tarıhyn bilý asa mańyzdy, ıaǵnı tarıhı sanany qalyptastyrý. Sol tarıhı sanany qalyptastyratyn ult qundylyqtarynyń biri, ulttyq mádenıetimizdiń bir salasy, ulttyń uly murasy –qazaqtyń jyraýlyq dástúri, ıaǵnı jyrshylyq, termeshilik óner.
Al jyraýlyq dástúr degenimiz- tarıhty jyrlaý. Eldi, jerdi súıýdiń ıaǵnı patrıotızmniń nebir úlgisi osynda. Bizde jazba tarıh bolmaǵanymen folklor jaqsy damydy, jyraýlar arqyly ultymyzdyń tarıhy urpaqtan urpaqqa berilip otyrdy. Islamdy dəripteýde de jyraýlyq dəstúr zor rol atqardy.
Jyr, termeni tyńdaý arqyly adamda ulttyq sana, ıaǵnı tarıhı sana qalyptasady, odan ulttyq bolmys qalyptasady, odan ulttyq minez qalyptasady, odan ulttyq rýh qalyptasady. Rýhy myqty halyqty eshbir jaý almaıdy.
Osy jerde Əlıhan Bókeıhanovtyń "Ultqa qyzmet etý bilimnen emes, minezden"- degen kóregendik sózin keltirgim kelip otyr. Ərıne, adamda minez bolmasa ol kóringenniń jetegine ketedi. Alǵan bilimi bireýdiń paıdasyna asady.
Sonymen qatar, ulttyq minezden tektilik qalyptasady. Al, tektilik adamzattyń asyl qasıeti.
Jyr-termeni tyńdap ósken jas urpaq ulttyq tárbıeni kóredi,salt-dástúrdi boıyna sińiredi sóıtip, naǵyz ult azamaty bolyp ósedi.
Alash zııalylarynyń "Oryssha tərbıe alǵan -ult azamaty bola almaıdy" degendi beker aıtpaǵany anyq. Jyr-terme ulttyń uly murasy, əri rýhanı qundylyq bolǵandyqtan ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtap keler urpaqqa jetkizýimiz kerek.
Jasyratyny joq bizder búgin quldyq sanada otyrmyz. Óıtkeni ata-baba tarıhyn oqymadyq. Sonyń saldarynan tarıhı sana qalyptaspady. Al tarıhı sana bolmaǵan jerde quldyq sana qalyptasady.
Babalarymyz tarıhty jyraýlardyń aýzynan tyńdap,batyrlyq pen eldikti boıyna sińirip óskendikten olardyń rýhy kúshti boldy. Áıtpese mynadaı ulanǵaıyr dalaǵa ıe bolyp otyrmaǵan bolar edik. Eldigimiz de saqtalmas edi. Sol sebepti men jyraýlyq dástúrdi ultymyzdyń uly murasy, baǵa jetpes qundylyǵy dep bilemin.
Jyraýlyq dástúr arqyly qazaq ózin, ıaǵnı jaratylysty tanydy: Jaratýshy bir Alla, maımyldan emes topyraqtan jaratylǵanyn, dinimiz ıslam, Muhammed paıǵambardyń úmbeti ekenimizdi bildi. Imandylyqty boıyna sińirdi.
Imany kúshti adam ata-anany syılaıdy, ótirik aıtpaıdy, dúnıege qyzyqpaıdy, para almaıdy, tártipke baǵynady, patshany dattamaıdy.
Jyraýlyq dástúr arqyly qazaq tegin bildi. Tegińdi bilý degenimiz-tarıhyńdy bilý degen sóz. Sol arqyly tarıhı tulǵalardy bildi, mynaý ulanǵaıyr dalanyń ıesi ekenin bildi.
Baýyrjan Momyshuly: "Biz qaıda bara jatyrmyz degennen góri, biz qaıdan kele jatyrmyz degendi bilý mańyzdy "- degen eken.
Elbasy N.Nazarbaevtiń «Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda: «Patrıotızmniń eń jaqsy úlgisi orta mektepte týǵan jerdiń tarıhyn oqytý. Týǵan jerdiń ərbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan shyr shertedi. Ərbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler bar.Ərbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar. Osynyń bərin jas urpaq bilip ósýge tıis» - deıdi.
Meniń de jyrlap júrgenim ózim týyp-ósken Jetisý ólkesinde ǵumyr keshken, eliniń birtýar perzentteri bolǵan,kezinde atyn aıtýǵa tıym salynǵan aqyn-jyraýlar. Solardyń arhıvte sarǵaıyp jatqan jyr-termeleri.
Terme degenimiz ne? «Termede de terme bar, termeli sózdiń ishinde, tereńge tartar zerde bar» - deıdi Jetisýlyq Sharǵyn aqyn.
Terme degenimiz-naqyl sózderdiń jıyntyǵy. Ony tyńdaǵanda adamnyń sanasy ózgeredi, sol arqyly adam boıynda jaqsy qasıetter qalyptasady.
Termede jaqsy men jaman, asyl men jasyq, qymbat pen arzan, aq pen qara aıyrmasy aıtylady. Adamgershilik,el birligi men aǵaıynnyń yntymaǵy, otandy súıý, el men jerge degen súıispenshilik,ótirik aıtpaý, urlyq qylmaý, úlkendi syılaý, kishige qamqor bolý,Allaǵa qulshylyq, Paıǵambardy ulyqtaý, musylmannyń bes paryzy nasıhattalady.
Myrzataı Joldasbekov aǵamyzdyń mynadaı jaqsy sózi bar «Qazaqta ýnıversıtet, akademııa bolmasa da dala týdyrǵan danalar mol boldy. Árqaısysy bir-bir ýnıversıtet, akademııa edi. Olar bıler, sheshender, jyraýlar edi» deıdi.
Jyr, termeniń sózine dombyranyń úni qosylǵanda onyń áseri erekshe bolady. Ári júrekke jyly tıip, jaqsy qabyldanady.
Endi Jetisýlyq jyraý Baqtybaı Jolbarysulynyń myna jyr joldaryna nazar aýdaryp kórińizder:
Qudaı úlken bərinen
On segiz myń ǵalamnan
Adam ata paıǵambar
Topyraqtan jaralǵan
Musylman pende, bəri de
Sol adamnan taralǵan
Jerde týyp jerde ósip
Jerden adam nər alǵan
Eńbek etseń emizer
Kem emes týǵan anańnan.....
Muqaǵalıdyń naǵashysy Kódek aqyn bylaı deıdi:
Adam artyq jandyda
Aqyl-oıdyń zeregi
Jaralǵaly dúnıe
Kim kelip, kimder ketpedi
Tórt kitaptyń ishinde
Qurannyń tolyq kemeli
Qudaı bireý, quran shyn
Paıǵambar haq seneli
Ǵıbadat, taǵat, qulshylyq
Aqyrettiń keregi
Kəri -jasqa qaramaı
Kúni bitse óledi
Ýaqytqa rıza
Pendesi soǵan kónedi.
Baqtybaı men Kódek aqyn ózińdi taný men jaratylysty tanýdy osylaı zerdeleıdi.
Jetisý aqyndarynyń ustazy sanalǵan Qaban jyraý bylaı termeletedi:
Ómirde qor bolmaıdy
Azamattar nıeti aq.
Olarǵa úıir bolady,
Sarqylmaıtyn dáýlet-baq.
Ólmeıtuǵyn pende joq
Jan amanat, oılap baq.
Arazdaspa tirińde,
Yrys aldy – yntymaq.
Ashýdy aqyl -qazyqqa
Aparyp matap baılańdar.
Ashýdy jeńse aqylyń,
Kesirli qalaı oırandar?!
Tatý bolsa aǵaıyn,
Sap altyndaı jarqyldar;
Kesepatty kisendep,
Aqymaqty alqymdar.
Az ómirdiń ishinde,
Tatý bol da tátti bol.
Arańdy buzar dushpanǵa,
Aıaýsyz, ay, qatty bol.
Ótirik, ósek, urlyqqa
Tyıym salyp, berme jol.
Bir arnadan sóz shyqsa,
Bereke mol, dostyq – sol.
Aıttym muny sizderge
Este saqtap júsin dep.
Árbir sózin oılanyp
Kókeıine túısin dep.
Aıtpaı ketti aǵalar,
Dep júrmesin bizge kep.
Jetisýlyq jyraý Bóltirik Atyhanuly bylaı deıdi:
Jabysy ozyp báıgi alsa
At ıesi súısiner
Júıriktiktiń belgisi
Jer tańdamaı júgirer
Arsyz qonaq qondyrsań
Aýylyń túgel búliner
Júrisi jaman aqymaq
El ishinde súriner
Sózińe jaýap bermese
Aramdyqtyń belgisi
Qolyńda dúnıe bolmasa
Nasharlyqtyń belgisi
Jıyn-toıǵa barmaǵan
Jamandyqtyń belgisi
Tabansyz bolsań dóreki
Nadandyqtyń belgisi.
Jyr degenimiz ne?
Ol belgili bir oqıǵa jelisin baıandaıtyn kórkem shyǵarma. Mysaly, batyrlar jyrynda batyrlyq, erlik jyrlansa, lıro-epos jyrlarynda súıispenshilik jyrlanady, sondaı-aq dinı saryndaǵy jyrlar súıikti Paıǵambarymyz ulyqtalady.
Qazirgi kezdegi radıo, televıdenıe, gazettiń rolin kezinde aýyl-aýyldy aralap júrip jyraýlar atqardy. Aýylǵa jyrshynyń kelýi mereke sanalǵan. Olardy halyq tóbesine kóterip syı-qurmet kórsetken. Jaýǵa shyǵar aldynda jyraýlar jaýyngerlerdi aralap batyrlar jyryn jyrlap olardyń rýhyn kótergen.
«Jyrshy keldi» degende aýyldyń ekiqabat áıelderin jınap jyr tyńdatatyn dástúr bolǵan bul qazaqta. Danyshpan halqymyz urpaqtyń qamyn ishte jatqanda oılap, onyń tárbıesine osylaı kóńil bólgen.
Jyraýlyq dástúrdi Qudaı qazaqqa ǵana berip qoıǵan, basqa ulttarda joq. Jas urpaqty ulttyq rýhta tárbıeleýde batyrlar jyrynyń orny erekshe.
Mysaly, Abylaıhan dastanynda onyń Jońǵar hanzadasy Sharysh noıanmen jekpe-jegi bylaı sýretteledi:
Kerbalaq atpen ekpindep,
Quıyndaı shapqan Sabalaq,
Qarsy shyqqan «kelgin!» dep,
Sharysh ta atyn sabalap.
Jekpe-jekke naızamen
Tústi ekeýi saıysyp.
Aldyrmaıdy aılamen,
Qalqandaryn qaǵysyp.
Shirene salǵan naızadan
Attyń beli kaıysyp
Et pisirim ýaqyt
Júrdi ekeýi alysyp.
Kirdi attardyń tuıaǵy
Qara jerge jabysyp.
Sharysh noıan sezindi
Qaldy qoly qarysyp.
Áýelgi aryn basylyp,
Alqynady tartysyp.
Dál osyndaı kezeńdi
Sabalaq ta ańdyǵan.
Aldyna naıza kezenip,
Qylyshyn oǵan par qylǵan.
Kerbalaq atpen taqymdap,
Qalqanyn qaǵyp naızamen.
Qylyshty kezep alqymǵa
Shaýyp qalǵan aılamen
Sharysh attan qulaǵan
Shańdy qaýyp sereıip.
Jaý jaǵy bozdap shýlaǵan,
Qazaqtyń ósken mereıi.
Shashaqty naıza sýmańdap,
Kıgeni bolat saýyt-ty.
«Abylaılap!» urandap,
Sabalaq jaýǵa shaýypty.
Uranyna qosylyp,
Sońynan eli eripti.
Aqqan seldeı josylyp,
Jaýǵa soqqy beripti.
Qabanbaı batyrmen Sarshýash jyraýdyń aryzdasýynda (qoshtasýy) mynadaı jyr joldary bar:
Ýa, Qabanbaı gózelim,
Eskiden qalǵan kóz ediń.
Jaqsy men jaısań jıylsa,
Jylqyda qylań, boz ediń.
Batyrlyq, erlik degende
Jaıylǵan jurtqa sóz ediń.
Qaıǵy shekken elińniń
Jylaǵanyn jubatyp,
Qısaıǵan kóshin túzediń.
At jalyn tartyp mingeli,
Joryqta talaı júristim.
Qalmaqtan shyqty Haldan han,
Haldan hanmen urystyń.
Aqıǵan astam noıanyn-
Aǵyp ótip qulattyń.
Solqyldaǵan myrzasyn
Soǵyp ótip qulattyń.
Tebinińe shydamaı,
Telimi shyǵyp tentirep,
Ańyraǵan kóp qalmaq
Qonysyn tastap yǵysty...
Shamyrqanyp, shamdanyp,
Qýbasqa qamshy urǵansyń.
Qalyń tobyn qaq jaryp,
Qytaıdy qoıdaı qyrǵansyń!
Baısalmenen oılasam,
Qaıratyńa baq turǵan.
Abylaı syndy tóreńiz
Qasyńa ákep taq qurǵan!
Toǵyz tańba Naımannan
Toǵyz quıryq tý alyp,
Toǵyz túmen qol shyqsa,
Qol aǵasy - Qabanbaı!
Alty shekti Arǵynnan
Alty quıryq tý alyp,
Alty túmen qol shyqsa,
Qol aǵasy - Qabanbaı
Qalmaqqa joryq, jol shyqsa,
Alashtyń aýyr qolyna
Aǵalyqqa unaǵan,
Darabozym – Qabanbaı
Sóıtip, bir jaǵy hal ústinde jatqan Qabanbaıdyń kóńilin aýlasa, ekinshi jaǵynan onyń batyrlyǵyn, qolbasylyq qyzmetin dáriptep baǵasyn asqaqtatady. Bul da urpaqqa úlgi bolarlyq nárse.
Suranshy batyr dastanynda onyń qyrǵyzdyń Orman hanymen shaıqasy bylaı sýretteledi:
Batyr týǵan Suranshy
Aqtuıaqqa er saldy
Saýyt kıip saılanyp
Yrǵaı sapty naıza alyp
Qoramsaǵyn baılanyp
Qyrǵyzdyń qalyń qolyna
Jalǵyz ózi barady
Meniń jaýym sensiń dep
Jekpe-jekke shaqyryp
Orman hanǵa taıandy
Iek qaqty Orman han
Úsh batyry qyrǵyzdyń
Buqaı, Baıtyl, Bıtýǵan
Naızalaryn kezenip
Úsh jaǵynan tap berdi
Satyr-sutyr naızany
Bir-birine salysty
Aldymen kelgen Bıtýǵan
Betin basa búkteldi
Jaralanyp úsh batyr
At jalyna qabysty
Muny kórip han toby
At qoıyp bári shabysty
Ash qasqyrdaı batyrdy
Ortasyna alysty
Jaýdyń toby júz kisi
Ortasynda bir kisi
Tús aýǵansha urysty
Kún tóbeden ótkende
Besindige jetkende
Jaý kamaǵan Suranshy
Kózin qaptap qan aldy
Tula boıyn jara aldy
Orman hanǵa umtyldy
Alystan salǵan naızasy
Tý syrtyna kep tıdi
Segiz kózdiń qoń eti
Kere qarys jyrtyldy
Toptan shyǵyp han ketti....
Raıymbek batyr dastanynda onyń bir kúnde Jońǵardyń 17 batyrmen jekpe-jegi bylaı sýretteledi:
Aǵanas noıannan aılańdy.
Artyq oılap asyrdyń.
Jalańash, Toraıǵyr jaǵyna
Qalyń áskerdi jasyrdyń.
Jaıylyp jatqan Kókpekte
Atoı salyp jaýyńdy,
Jekpe-jekke shaqyrdyń.
Birinshi kelgen batyrdy
Taqymǵa basyp súırettiń.
Ekinshi kelgen batyrdyń,
Qabyrǵasyn kúırettiń.
Úshinshi kelgen batyrǵa,
Naızanyń tilin úırettiń.
Tórtinshi kelgen batyrdy
Qalpaqtaıyn ushyrdyń.
Besinshi kelgen jaýyńnyń,
Qap-qara qanyn qustyrdyń.
Altynshy kelgen batyrdy
Naızamen ilip túırediń.
Jetinshi kelgen batyrdy
Saz balshyqtaı ılediń.
Segizinshi kelgen batyrdy
Basyn shaýyp týsirdiń.
Toǵyzynshy kelgen batyrdy
Qaıyń sapty shoqparmen,
Bir-aq uryp ushyrdyń.
Onynshy kelgen batyrdy
Tóbeden uryp qulattyń.
On birinshi kelgen batyrdy
Kesken aǵashtaı sulattyń.
On ekinshi batyrdy
Naızamen ilip tastadyń.
On úshinshi jaýyńnan
Onsha úrkip saspadyń.
Ony daǵy naızamen,
Týlaqtaı ilip tastadyń.
On tórtinshi batyrdyń
Dymyn lezde óshirdiń.
On besinshi batyrdy
Kindikten suǵyp naızany,
Ana dúnıege kóshirdiń.
On altynshy batyrdyń
Jelkesin qıyp tastadyń.
On jetinshi batyrdan,
Jańa kúsh dep qashpadyń.
Retin taýyp ony da,
Naızamen shanshyp tastadyń.
Babalarynyń osyndaı erligin tyńdap ósken jas urpaq ózi de rýhty, batyr bolyp ósedi. Ultyn súıip, qazaq bolyp týǵanyn maqtan etetin bolady. Rýhy bıik bolǵandyqtan eshkimniń aldynda bas urmaıdy. Qazirgi ýaqytta bizdiń boıymyzda jetispeıtin nárse osy.
Qazirgideı jahandaný zamanynda jat eldiń ıdeologııasyna tótep berer kúsh – jyraýlyq dástúr sııaqty ulttyq qundylyqtarymyz. «Qazaqtyń bolmysy jyry men án-kúıinde» –degendi M.Áýezov beker aıtqan joq.
Sózimniń aıaǵyn zańǵar jazýshy, ult azamaty Rollan Seısenbaevtiń pikirimen aıaqtaıyn: «Dala jyry qorǵansaq qalqanymyz, shabýylǵa shyqsaq aldaspanymyz, shóldesek tuma bulaǵymyz, ólsek kebinge oranyp jatar máńgi besigimiz boldy».
Ádilbekov Ábish Baımuhanbetuly
