Jyraýlyq dástúr - ult qundylyǵy

803

Elbasy N.Nazarbaev "Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý"  baǵdarlamalyq  maqalasynda «Jańǵyrýdyń eń basty sharty- ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińiz qur jańǵyryqqa aınalady»  dep atap kórsetken. Demek, rýhanı jańǵyrý- ulttyq qundylyqtarymyzdy tanýdan bastalady.  Ol úshin el men jerdiń tarıhyn bilý asa mańyzdy, ıaǵnı tarıhı sanany qalyptastyrý. Sol tarıhı sanany qalyptastyratyn  ult qundylyqtarynyń biri,  ulttyq mádenıetimizdiń bir salasy, ulttyń uly murasy –qazaqtyń jyraýlyq dástúri, ıaǵnı jyrshylyq, termeshilik óner.

Al jyraýlyq dástúr degenimiz- tarıhty jyrlaý. Eldi, jerdi súıýdiń ıaǵnı patrıotızmniń nebir úlgisi osynda. Bizde jazba tarıh bolmaǵanymen folklor jaqsy  damydy,    jyraýlar  arqyly ultymyzdyń tarıhy urpaqtan urpaqqa berilip otyrdy. Islamdy dəripteýde de jyraýlyq dəstúr zor rol atqardy.

Jyr, termeni tyńdaý arqyly adamda ulttyq sana, ıaǵnı tarıhı sana qalyptasady, odan ulttyq bolmys qalyptasady, odan ulttyq minez qalyptasady, odan ulttyq rýh qalyptasady. Rýhy myqty halyqty eshbir jaý almaıdy.

Osy jerde Əlıhan Bókeıhanovtyń "Ultqa qyzmet etý bilimnen emes, minezden"- degen kóregendik sózin keltirgim kelip otyr. Ərıne, adamda minez bolmasa ol kóringenniń jetegine ketedi. Alǵan bilimi bireýdiń paıdasyna asady.

Sonymen qatar, ulttyq minezden tektilik qalyptasady. Al, tektilik adamzattyń asyl qasıeti.

Jyr-termeni tyńdap ósken jas urpaq  ulttyq tárbıeni kóredi,salt-dástúrdi boıyna sińiredi sóıtip, naǵyz ult  azamaty bolyp ósedi.

Alash zııalylarynyń  "Oryssha tərbıe alǵan -ult azamaty bola almaıdy"  degendi beker aıtpaǵany anyq. Jyr-terme ulttyń uly murasy, əri rýhanı qundylyq bolǵandyqtan ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtap keler urpaqqa jetkizýimiz kerek.

Jasyratyny joq bizder búgin quldyq sanada otyrmyz. Óıtkeni ata-baba tarıhyn oqymadyq. Sonyń saldarynan tarıhı sana qalyptaspady. Al tarıhı sana bolmaǵan jerde quldyq sana qalyptasady.

Babalarymyz tarıhty jyraýlardyń aýzynan tyńdap,batyrlyq pen eldikti boıyna sińirip óskendikten  olardyń rýhy kúshti boldy. Áıtpese mynadaı ulanǵaıyr dalaǵa ıe bolyp otyrmaǵan bolar edik. Eldigimiz de saqtalmas edi. Sol sebepti men jyraýlyq dástúrdi ultymyzdyń uly murasy, baǵa jetpes qundylyǵy dep bilemin.

Jyraýlyq dástúr arqyly  qazaq ózin, ıaǵnı jaratylysty tanydy: Jaratýshy bir Alla, maımyldan emes topyraqtan jaratylǵanyn, dinimiz ıslam, Muhammed paıǵambardyń úmbeti ekenimizdi bildi. Imandylyqty boıyna sińirdi.

Imany kúshti adam ata-anany syılaıdy, ótirik aıtpaıdy, dúnıege qyzyqpaıdy, para almaıdy, tártipke baǵynady, patshany dattamaıdy.

Jyraýlyq dástúr arqyly  qazaq tegin  bildi. Tegińdi bilý degenimiz-tarıhyńdy bilý degen sóz. Sol arqyly  tarıhı tulǵalardy bildi, mynaý ulanǵaıyr dalanyń ıesi ekenin bildi.

Baýyrjan Momyshuly:  "Biz qaıda bara jatyrmyz degennen góri, biz qaıdan kele jatyrmyz degendi bilý mańyzdy "-  degen eken.

Elbasy N.Nazarbaevtiń «Rýhanı jańǵyrý»  maqalasynda: «Patrıotızmniń eń jaqsy úlgisi orta mektepte týǵan jerdiń tarıhyn oqytý. Týǵan jerdiń ərbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan shyr shertedi. Ərbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler bar.Ərbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar. Osynyń bərin jas urpaq bilip ósýge tıis» - deıdi.

Meniń de jyrlap júrgenim ózim týyp-ósken Jetisý ólkesinde ǵumyr keshken, eliniń birtýar perzentteri bolǵan,kezinde atyn aıtýǵa tıym salynǵan aqyn-jyraýlar. Solardyń arhıvte sarǵaıyp jatqan jyr-termeleri.

Terme degenimiz ne? «Termede de terme bar, termeli sózdiń ishinde, tereńge tartar zerde bar» - deıdi Jetisýlyq Sharǵyn aqyn.

Terme degenimiz-naqyl sózderdiń jıyntyǵy. Ony tyńdaǵanda adamnyń sanasy ózgeredi, sol arqyly adam boıynda jaqsy qasıetter qalyptasady.

Termede jaqsy men jaman, asyl men jasyq, qymbat pen arzan, aq pen qara aıyrmasy aıtylady. Adamgershilik,el birligi men aǵaıynnyń yntymaǵy, otandy súıý, el men jerge degen súıispenshilik,ótirik aıtpaý, urlyq qylmaý, úlkendi syılaý, kishige qamqor bolý,Allaǵa qulshylyq, Paıǵambardy ulyqtaý, musylmannyń bes paryzy nasıhattalady.

Myrzataı Joldasbekov aǵamyzdyń mynadaı jaqsy sózi bar «Qazaqta ýnıversıtet, akademııa bolmasa da dala týdyrǵan danalar mol boldy. Árqaısysy bir-bir ýnıversıtet, akademııa edi. Olar bıler, sheshender, jyraýlar edi»  deıdi.

Jyr, termeniń sózine dombyranyń úni qosylǵanda onyń áseri erekshe bolady. Ári júrekke jyly tıip, jaqsy qabyldanady.

 

Endi  Jetisýlyq  jyraý Baqtybaı  Jolbarysulynyń myna jyr joldaryna nazar aýdaryp kórińizder:
Qudaı úlken bərinen
On segiz myń ǵalamnan
Adam ata paıǵambar
Topyraqtan jaralǵan
Musylman pende, bəri de
Sol adamnan taralǵan
Jerde týyp jerde ósip
Jerden adam nər alǵan
Eńbek etseń emizer
Kem emes týǵan anańnan.....

Muqaǵalıdyń naǵashysy Kódek aqyn bylaı deıdi:
Adam artyq jandyda
Aqyl-oıdyń zeregi
Jaralǵaly dúnıe
Kim kelip, kimder ketpedi
Tórt kitaptyń ishinde
Qurannyń tolyq kemeli
Qudaı bireý, quran shyn
Paıǵambar haq seneli
Ǵıbadat, taǵat, qulshylyq
Aqyrettiń keregi
Kəri -jasqa qaramaı
Kúni bitse óledi
Ýaqytqa rıza
Pendesi soǵan  kónedi.

Baqtybaı men Kódek aqyn ózińdi taný men  jaratylysty tanýdy osylaı  zerdeleıdi.

Jetisý aqyndarynyń ustazy sanalǵan Qaban jyraý bylaı termeletedi:

Ómirde  qor bolmaıdy

Azamattar   nıeti aq.

Olarǵa  úıir bolady,

Sarqylmaıtyn dáýlet-baq.

Ólmeıtuǵyn pende joq

Jan  amanat, oılap baq.

Arazdaspa   tirińde,

Yrys aldy – yntymaq.

Ashýdy   aqyl -qazyqqa

Aparyp matap baılańdar.

Ashýdy jeńse aqylyń,

Kesirli qalaı oırandar?!

Tatý bolsa aǵaıyn,

Sap altyndaı jarqyldar;

Kesepatty kisendep,

Aqymaqty alqymdar.

Az ómirdiń ishinde,

Tatý bol da tátti bol.

Arańdy buzar dushpanǵa,

Aıaýsyz, ay, qatty bol.

Ótirik, ósek, urlyqqa

Tyıym salyp, berme jol.

Bir arnadan sóz shyqsa,

Bereke mol,  dostyq – sol.

Aıttym muny sizderge

Este saqtap júsin dep.

Árbir sózin oılanyp

Kókeıine túısin dep.

Aıtpaı ketti aǵalar,

Dep júrmesin bizge kep.

Jetisýlyq  jyraý Bóltirik  Atyhanuly  bylaı  deıdi:

Jabysy ozyp báıgi alsa

At ıesi súısiner

Júıriktiktiń belgisi

Jer tańdamaı júgirer

Arsyz qonaq qondyrsań

Aýylyń túgel búliner

Júrisi jaman aqymaq

El ishinde súriner

Sózińe jaýap bermese

Aramdyqtyń belgisi

Qolyńda dúnıe bolmasa

Nasharlyqtyń belgisi

Jıyn-toıǵa barmaǵan

Jamandyqtyń belgisi

Tabansyz bolsań dóreki

Nadandyqtyń belgisi.

Jyr degenimiz ne?

Ol belgili bir oqıǵa jelisin baıandaıtyn kórkem shyǵarma. Mysaly,  batyrlar jyrynda batyrlyq, erlik  jyrlansa, lıro-epos jyrlarynda súıispenshilik jyrlanady, sondaı-aq dinı saryndaǵy jyrlar súıikti Paıǵambarymyz ulyqtalady.

Qazirgi kezdegi radıo, televıdenıe, gazettiń rolin kezinde aýyl-aýyldy aralap júrip jyraýlar atqardy.  Aýylǵa jyrshynyń kelýi mereke sanalǵan. Olardy halyq tóbesine kóterip syı-qurmet kórsetken. Jaýǵa shyǵar aldynda jyraýlar jaýyngerlerdi aralap batyrlar jyryn jyrlap olardyń rýhyn kótergen.

«Jyrshy keldi» degende aýyldyń ekiqabat áıelderin jınap jyr tyńdatatyn dástúr bolǵan bul qazaqta. Danyshpan halqymyz urpaqtyń qamyn ishte jatqanda oılap, onyń tárbıesine osylaı kóńil bólgen.

Jyraýlyq dástúrdi Qudaı qazaqqa ǵana berip qoıǵan, basqa ulttarda joq.  Jas urpaqty ulttyq rýhta tárbıeleýde batyrlar jyrynyń orny erekshe.

Mysaly, Abylaıhan dastanynda onyń Jońǵar hanzadasy Sharysh noıanmen jekpe-jegi bylaı sýretteledi:

Kerbalaq  atpen  ekpindep,

Quıyndaı shapqan Sabalaq,

Qarsy shyqqan «kelgin!» dep,

Sharysh  ta  atyn sabalap.

Jekpe-jekke naızamen

Tústi  ekeýi  saıysyp.

Aldyrmaıdy aılamen,

Qalqandaryn qaǵysyp.

Shirene salǵan naızadan

Attyń beli kaıysyp

Et  pisirim   ýaqyt

Júrdi  ekeýi  alysyp.

Kirdi  attardyń tuıaǵy

Qara  jerge jabysyp.

Sharysh  noıan sezindi

Qaldy qoly qarysyp.

Áýelgi aryn basylyp,

Alqynady   tartysyp.

Dál osyndaı  kezeńdi

Sabalaq  ta  ańdyǵan.

Aldyna naıza kezenip,

Qylyshyn oǵan par qylǵan.

Kerbalaq atpen  taqymdap,

Qalqanyn qaǵyp naızamen.

Qylyshty kezep alqymǵa

Shaýyp  qalǵan   aılamen

Sharysh attan qulaǵan

Shańdy qaýyp sereıip.

Jaý jaǵy bozdap shýlaǵan,

Qazaqtyń ósken mereıi.

Shashaqty naıza sýmańdap,

Kıgeni  bolat  saýyt-ty.

«Abylaılap!»   urandap,

Sabalaq jaýǵa shaýypty.

Uranyna  qosylyp,

Sońynan eli  eripti.

Aqqan seldeı josylyp,

Jaýǵa   soqqy   beripti.

Qabanbaı batyrmen Sarshýash jyraýdyń aryzdasýynda (qoshtasýy) mynadaı jyr joldary bar:

Ýa, Qabanbaı    gózelim,

Eskiden qalǵan kóz ediń.

Jaqsy men jaısań jıylsa,

Jylqyda qylań, boz ediń.

Batyrlyq, erlik degende

Jaıylǵan jurtqa sóz ediń.

Qaıǵy shekken elińniń

Jylaǵanyn jubatyp,

Qısaıǵan kóshin túzediń.

At jalyn tartyp mingeli,

Joryqta talaı júristim.

Qalmaqtan shyqty Haldan han,

Haldan hanmen urystyń.

Aqıǵan astam noıanyn-

Aǵyp ótip qulattyń.

Solqyldaǵan myrzasyn

Soǵyp ótip qulattyń.

Tebinińe shydamaı,

Telimi shyǵyp tentirep,

Ańyraǵan kóp qalmaq

Qonysyn tastap yǵysty...

Shamyrqanyp, shamdanyp,

Qýbasqa qamshy urǵansyń.

Qalyń tobyn qaq jaryp,

Qytaıdy qoıdaı qyrǵansyń!

Baısalmenen  oılasam,

Qaıratyńa baq turǵan.

Abylaı syndy tóreńiz

Qasyńa ákep taq qurǵan!

Toǵyz tańba Naımannan

Toǵyz quıryq tý alyp,

Toǵyz túmen  qol shyqsa,

Qol aǵasy -  Qabanbaı!

Alty shekti Arǵynnan

Alty quıryq tý alyp,

Alty  túmen  qol shyqsa,

Qol aǵasy -  Qabanbaı

Qalmaqqa joryq, jol shyqsa,

Alashtyń aýyr qolyna

Aǵalyqqa unaǵan,

Darabozym – Qabanbaı

Sóıtip, bir jaǵy hal ústinde jatqan Qabanbaıdyń kóńilin aýlasa, ekinshi jaǵynan onyń batyrlyǵyn, qolbasylyq qyzmetin  dáriptep  baǵasyn asqaqtatady.  Bul da urpaqqa úlgi bolarlyq nárse.

Suranshy batyr dastanynda onyń qyrǵyzdyń  Orman hanymen shaıqasy  bylaı sýretteledi:

Batyr týǵan Suranshy

Aqtuıaqqa er saldy

Saýyt kıip saılanyp

Yrǵaı sapty naıza alyp

Qoramsaǵyn baılanyp

Qyrǵyzdyń qalyń qolyna

Jalǵyz ózi barady

Meniń jaýym sensiń dep

Jekpe-jekke shaqyryp

Orman hanǵa taıandy

Iek qaqty Orman han

Úsh batyry qyrǵyzdyń

Buqaı, Baıtyl, Bıtýǵan

Naızalaryn kezenip

Úsh jaǵynan tap berdi

Satyr-sutyr naızany

Bir-birine salysty

Aldymen kelgen Bıtýǵan

Betin basa búkteldi

Jaralanyp úsh batyr

At jalyna qabysty

Muny kórip han toby

At qoıyp bári shabysty

Ash qasqyrdaı batyrdy

Ortasyna alysty

Jaýdyń toby júz kisi

Ortasynda bir kisi

Tús aýǵansha urysty

Kún tóbeden ótkende

Besindige jetkende

Jaý kamaǵan Suranshy

Kózin qaptap qan aldy

Tula boıyn jara aldy

Orman hanǵa umtyldy

Alystan salǵan naızasy

Tý syrtyna kep tıdi

Segiz kózdiń qoń eti

Kere qarys jyrtyldy

Toptan shyǵyp han ketti....

Raıymbek batyr dastanynda  onyń  bir kúnde  Jońǵardyń 17 batyrmen jekpe-jegi bylaı sýretteledi:

Aǵanas noıannan aılańdy.

Artyq oılap asyrdyń.

Jalańash, Toraıǵyr jaǵyna

Qalyń áskerdi jasyrdyń.

Jaıylyp jatqan Kókpekte

Atoı salyp jaýyńdy,

Jekpe-jekke shaqyrdyń.

Birinshi kelgen batyrdy

Taqymǵa basyp súırettiń.

Ekinshi kelgen batyrdyń,

Qabyrǵasyn kúırettiń.

Úshinshi kelgen batyrǵa,

Naızanyń tilin úırettiń.

Tórtinshi kelgen batyrdy

Qalpaqtaıyn ushyrdyń.

Besinshi kelgen jaýyńnyń,

Qap-qara qanyn qustyrdyń.

Altynshy kelgen batyrdy

Naızamen ilip túırediń.

Jetinshi kelgen batyrdy

Saz balshyqtaı ılediń.

Segizinshi kelgen batyrdy

Basyn shaýyp týsirdiń.

Toǵyzynshy kelgen batyrdy

Qaıyń sapty shoqparmen,

Bir-aq uryp ushyrdyń.

Onynshy kelgen batyrdy

Tóbeden uryp qulattyń.

On birinshi kelgen batyrdy

Kesken aǵashtaı sulattyń.

On ekinshi  batyrdy

Naızamen ilip tastadyń.

On úshinshi jaýyńnan

Onsha úrkip saspadyń.

Ony daǵy naızamen,

Týlaqtaı ilip tastadyń.

On tórtinshi batyrdyń

Dymyn lezde óshirdiń.

On besinshi   batyrdy

Kindikten suǵyp naızany,

Ana dúnıege kóshirdiń.

On altynshy batyrdyń

Jelkesin qıyp tastadyń.

On jetinshi batyrdan,

Jańa kúsh dep qashpadyń.

Retin taýyp ony da,

Naızamen shanshyp tastadyń.

Babalarynyń osyndaı erligin tyńdap ósken jas urpaq ózi de rýhty, batyr bolyp ósedi. Ultyn súıip, qazaq bolyp týǵanyn maqtan etetin bolady.  Rýhy bıik bolǵandyqtan eshkimniń aldynda bas urmaıdy. Qazirgi ýaqytta bizdiń boıymyzda jetispeıtin nárse osy.

Qazirgideı jahandaný zamanynda jat eldiń ıdeologııasyna tótep berer kúsh – jyraýlyq dástúr sııaqty ulttyq qundylyqtarymyz. «Qazaqtyń bolmysy jyry men án-kúıinde» –degendi M.Áýezov beker aıtqan joq.

Sózimniń aıaǵyn zańǵar jazýshy, ult azamaty  Rollan Seısenbaevtiń pikirimen aıaqtaıyn:  «Dala jyry qorǵansaq qalqanymyz, shabýylǵa shyqsaq aldaspanymyz, shóldesek tuma bulaǵymyz, ólsek kebinge oranyp jatar máńgi besigimiz boldy».

Ádilbekov Ábish Baımuhanbetuly

Pikirler