Salt-dəstúr men Islam dininiń sabaqtastyǵy

6122

Ulttyq qundylyq- belgili bir ultqa tán , sol ulttyń damý, qalyptasý tarıhynda ǵasyrlar boıy mánin joımaǵan rýhanı jáne materıaldyq qasıetter men qajettilikter jıyntyǵy. Eger ult qundylyǵy bolmasa, onda ultta joǵalady. Bizdiń qazaq bolyp júrgenimizdiń ózi de ulttyq qundylyǵymyzdyń bolýynda.

Qazaq mádenıetiniń ulttyq qundylyǵynyń negizi- dinı sana. Ol- Islamnan bastaý alady.

Dinı sana- ulttyń bolmysy, tabıǵaty, ereksheligi. Ulttyń mádenıetine úńilip qarasaq, buǵan kózimiz jeteri anyq. Osy mádenıettiń kórsetkishi halyqtyń dúnıetanymy, tarıhy men óneri, ahlaǵy men ádet- ǵuryptary, jazýy men ádebıeti, jyr- dastandarymen turmysy bolyp jalǵasa beredi. Bular dinı sanamen úılesim tapqanda ǵana ulttyq mádenıettiń bolmysy men tabıǵaty, onyń mán- maǵynasy ashylady. Bir sózben aıtqanda dinı sana ózin qorshap turǵan mádenı qundylyqtardy saqtap turatyn qazyna ispettes. Dinı tanym kóp, dinı tanym tarıhynda Hanafı, Matýrýdı, Iassaýı mektebin, fıqh, kálám, ahlaq(minez- qulyq) salalarynyń qalyptasýyn aıtýǵa bolady. Dinı sananyń osy bir salasyna ulttyq qundylyǵymyzdy, mádenıetimizdi de jatqyzýǵa bolady. Týǵannan bastap ólim sáti kelgenge deıingi qazaqtyń maǵynaly ádet- ǵuryptaryn ashyp aıta ketsek:

Qazaq halqynyń ózge musylman halyqtarynan erkeshelep turatyn basty erekshelikteriniń biri- jeti ataǵa deıin úılenýge tyıym salýy. Bul qatań túrde saqtalǵan ádetterdiń biri Islamnan bastaý alady. Paıǵambar ( s.a.s) óz hadısterinde jaqyndary men týystyq baılanysy barlardyń qosylýlarynan saqtandyrǵan. Óıtkeni týystyq baılanysy bar jubaılardan týylǵan bala áljýaz, densaýlyǵy nashar bolyp týady. Paıǵambar (s.a.s) bylaı deıdi: «Alystan alyńdar, (urpaqtaryńdy) álsiretpeńder».

«Qyz bala daýysyn qatty shyǵaryp kúlmeıdi», «túnde shashyn jaımaıdy», «qonaq aldynda taltaıyp otyrmaıdy»,- degen qazaq, qyz balasyna tórden oryn bergen. Árbir qyzdy óziniń qaryndasyndaı kórip, tipti olar úshin soǵysýǵa daıyn bolǵan. Qyzdarymyz bastarynan oramalyn tastamaı, bóten er kisilermen sóılesýdi ar sanaǵan. Islamda da qyz balasyn quddy bir jaýharǵa teńep, onyń zeınetin bóten er kisilerge kórýge tyıym salady. Er kisilermen sóılespek túgili, olarmen bir otyrysta otyrmaýdy ádet sanaıdy.

Qalja berý- bala týylǵannan keıin, qoı soıyp qonaq shaqyrý. Áıel bosanǵannan keıin, qyryq kún boıy úıde otyryp soıylǵan qoıdyń etin jep, sorpasyn iship, biraz densaýlyǵyn kútedi. Qazaqtyń bul ǵurpynan kózdelgen maqsat- áıeldiń bosanǵannan keıingi álsiz densaýlyǵyn qalpyna keltirý bolyp tabylady.

Al, besiktiń paıdasyn ómirdiń ózi dáleldep, osy ýaqytqa deıin jetip otyr. Ol balanyń taza bolýy, uıqysynyń tynysh bolýyna áser etedi. Japonnyń áıgili medıına ǵalymy Gaý ııaý Ide Ilań qazirgi zamanǵy ozyq aspaptardy qoldana otyryp zertteý júrgizgen. Onyń zertteýi boıynsha «sábı ómir esigin ashpas buryn, ana qursaǵynda júrip terbeliske túsedi. Alaıda ómir esigin ashqan soń jaryq dúnıege birden úırenise almaıdy. Sondyqtan ony ana qursaǵyndaǵydaı áldılep, terbetip otyrý kerek» degen qorytyndy jasaıdy. Mine, qazaq halqynyń danalyǵy, osy proesterdi óziniń ómirine paıdalanyp, bala jaryq dúnıege beıimdelgenshe, besikke bólep, terbetip otyrǵan. Sonymen qatar, besikke úki taǵatyn bolǵan. Ondaǵy maqsat, úkiniń ıisine tyshqan sekildi kemirgishter qashatyn bolǵandyqtan, balaǵa zııan kelmeýi úshin. Keıbir radıkaldy aǵymdardyń aıtýynsha, bul bir shırk ıaǵnı qudaıǵa serik qosý mys. Ádette qazaq bir nárseni jasasa bilip, tórkinine jetip oryndaǵan. Al, Islamda nıeti serik qosý bolmasa em túriniń kez kelgenin jasaýǵa ruqsat.

Qazaq halqynyń ulttyq oıyndarynyń biri – asyq oıyny. Asyq oınaý: balanyń oılaý qabiletin damytady, adamdarmen tez til tabysa bilýge úıretedi, deneni shynyqtyrady, qan aınalymy men tynys alý músheleriniń jumysyn jaqsartady, balanyń kózi qashyqtyqtan kórýge daǵdylanady, mergendikke baýlıdy.

«Kórshi aqysy- táńir aqysy» dep kórshisin erekshe syılaı bilgen qazaq, tipti jańa kóship kelgen kórshilerin úılerine shaqyryp, erýlik bergen. Al  Alla elshisi (s.a.s): «Kimde- kim Allaǵa jáne aqiret kúnine sengen bolsa kórshisine esh zııan tıgizbesin», jáne « Janyndaǵy kórshisiniń ash jatqanyn bile tura ózi toq bolyp jatqan adam maǵan naq ıman keltirgen emes»,- degen.

SSSR dáýiri dúrildep turǵan zamanda, bala kúnimizde qoranyń artyndaǵy úıilip turǵan kúlge aýnaıtynbyz. Úlkender:

  • Áı, balalar, kúlde oınamańdar,- dep urysady.
  • Nege, ne bolady oınasa?- dep suraımyz.
  • Ne qylasyńdar nege ekenin? Bolmaıdy bilýge deıtin.

Tabaldyryqta tursań, úlkender:

  • Eı, tabaldyryqty baspa,- dep jany qalmaıtyn.
  • Bassa ne bolady?- dep tura beremiz.
  • Jaman bolady,- deıdi, sebebin aıtpaıtyn,- deıtin atam marqum.

Odan bólek «aıǵa qarap dáret syndyrma», «úı ishinde ysqyrma», «keshke jylama», «dastarqandy baspa», «bas kıimdi baspa», «jaınamazdy joǵary qoı» degen sııaqty yrym- tyıymdar shubyryp kete beredi.

Atamnyń osy bir sózderinen sol kezdegi úlkender nege sebebin aıtpaǵan eken dep tańdanatynmyn. Eh, barlyǵynyń da Islamnan shyqqanyn sol kezde aıtsa edi? Osy ýaqytqa deıin balalardyń mılaryna ábden sińip, bulardy ustanbaıtyn jan qalmas pa edi? Biraq, ol kezde Islamdy túsiný qaıda?! Sanamyzdy jaýlaǵan keńes úkimeti  kezinde, olar din jetkizýshilerin ábden tyıyp, «din» degen sózdi aıtqyzbady emes pe? Osylaısha ult mádenıetimizdiń qaıdan shyqqanyn bilmeı, oǵan shamanızm sekildi qudaıǵa serik qosýshylyqty qosyp bylyqtyrdyq...

Qazir she? Ulttyq qundylyǵymyz saqtaýly ma? Keńes kezinde kóptegen ulttyq qundylyǵymyzdy,dinimizdi, dilimizdi «eskiniń qaldyǵy» degen syltaýmen kózin qurtpaq boldy. Sóıtip ulttyń ózin joıýǵa tyrysty. Egemendi el bolǵannan beri ultjandy azamattar ulttyq qundylyǵymyzdy qalpyna keltirýge nıettenýde. Biraq, bıliktiń ulttyq qundylyqtarǵa degen nemquraılylyǵy kóp jaǵdaıda kedergi keltiredi. «Naryqtyq qatynas, álemdik qaýymdastyqqa kirý» degen syltaýmen ulttyq qundylyqqa kóńil nashar bólinýde. Qazirgi materııaldyq qundylyqtar zamanynda ulttyq qundylyqtar kóp eskerilmeı qalyp jatyr. Eýropanyń bizge kelgen mádenıetteri jastarymyzdy burys baǵytqa baǵyttaýda. Qyzdarymyzdyń ashyq- shashyq kıinýi, eńbekpen emes, ońaı jolmen aqsha tabý úshin túrli joldarǵa barýy, qarakózderimiz úshin jaýlasqan, ony qorǵaý úshin ómirin tárk etken batyrlarymyzdyń saryn úni umytylǵanyn kórsetetindeı. «Eýropanyń sýbmádenıetin ákelemiz», «Biz Qazaqstannyń atyn shyǵaramyz»,- dep, shashyn boıap, qasyn julǵan ánshi toptardyń, árıne,bolashaq urpaqtarymyzǵa berer zııany kóp.

Qazaq áıelderine keler bolsaq, olardyń er adamǵa kirpigin kóterip týra qaramaýy, otaǵasynyń, qaıyn aǵalarynyń, ózge erkek týystarynyń esimderin atamaý qurmettiligi, sııaqty, mádenı erekshelikterin tipti keıbir zertteýshilerdiń ózderi qyzyǵa zerttegen. Osynsha keremet zertteýshilerdi qyzyqtyrarlyq salt-dástúr, mádenıetimiz barda olardy nege saqtap qalmasqa?! Kerisinshe,qazaq qanyna múldem jat bolǵan  qazaq qyzdarynyń qazaq jigitimen birge kóshede turýy, tipti, olarmen emin-erkin qarym-qatynas jasaýy shet eldiń úırenshikti mádenıetiniń bizge kelýi bolyp tabylady. Al, bul syrttaǵy jaýdyń  halyqty ishten shiritýi emes pe?!

Italııanyń jıhankez kásipkeri Renalıý Gaspırın: «Men álemniń 141 elin aralaǵan adammyn. Solardyń ishinde óz memleketinde, óz tilinde ómir súre almaı otyrǵan beıshara halyqty kórdim. Ol – Qazaq halqy eken», – depti. Eýropa mádenıetimen qosa taǵy bizge kelip jetkeni -tehnıka. Onyń da bizge paıdasymen qosa berer zııany kóp.  Damýymyz kerek, árıne, biraq ol sonaý eskiden kele jatqan qazaq mádenıetin joıý degen sóz emesqoı. Jahandaný bolmysy mándi, mánsiz nárselerdi qamtı otyryp, álemdegi barlyq adamzatty jan-jaqty qorshap alǵan. Mysal keltirer bolsaq, daıyn taǵamdar men ishimdikter, jastardyń sanasyn jaýlaıtyn “Valentına kúni” sııaqty ıdeologııalar, jaqsy-jaman fılmder, baǵdarlamalar men ónerdiń túrli salalary, alýan túrli kóńil kóterý quraldary.

Qazirgi tańda el tutastyǵynyń, din men dástúr birliginiń buzylýyna, ulttyq qundylyqtarymyzdyń aıaq- asty qalýyna Qazaqstandaǵy dástúrli emes dinı aǵymdardyń jáne sektalardyń  kóbeıýi men onyń qataryna kóptegen jastar men jalpy halyqtyń tartylýy da sebep bolyp otyr. Radıkaldy aǵymdardyń bul áreketteri halyqpen birge ómir súrip kelgen, turmysyna, saltyna sińip, dindi qol jetpes kúrdeli dúnıege uqsatý. Qazaq salt-dástúrleri men yrym-tyıymdaryn teristep, qazaqty ıslamǵa jańa kirgen el sekildi kórsetý. Olardyń ishinen ásirese Islam dininen bólinip shyqqan “Ýahhabshylar”, “Hızbýt-tahrır”, “át-Tákfır ýál-hıjra”, “Ahmadııa” sııaqty aǵymdardy aıtýǵa bolady. Mundaı ahýal bizdiń eldiń ońtústik óńirinde aıryqsha baıqalyp otyr. Máselen, Ońtústik Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynyń aımaqtarynda astyrtyn uıym qurǵan sheteldik “Tablıǵı Jamaǵat” radıkaldy qozǵalysynyń úgit-nasıhat áreketteri anyqtalǵan.   “Ýahhabshylar” dinı ǵulamalarǵa erýge, olardyń sózderin eskermeýge shaqyryp, olardyń jáne ata-baba árýaqtarynyń basyna baryp quran baǵyshtaýdy,  dinge jańalyq engizgen kápirler dep aıyptaıdy. Sonaý ǵasyrlar boıy kele jatqan salt-dástúrimizdi joqqa shyǵaryp, ony oryndaǵan adamdy “qudaıǵa serik qosýshy”,- dep, tipti sol úshin ata-ana, týystaryn da kórmeı ketip  jatady. Olar ózderin «mázhab ustanbaımyz» dep aıtady. Biraq shyn máninde olar mázhab ustaıdy. Óz kósemderiniń pikirinen shyǵa almaǵan soń, ol sonyń mázhabynda, ıaǵnı sáláfızm mazhabynda degen sóz. Biraq ol – shataq mázhab. Basqa mázhabtardy tanymaıtyn, qoǵamda shı shyǵaratyn, búlik jasaıtyn mázhab. Tórt mázhabty moıyndamaǵan soń árkim Qurandy óz nápsisine, túsiný deńgeıine qaraı tápsirlep, talqylaıdy. Sonyń nátıjesinde qoǵamda búlik paıda bolady.

Al tórt mázhab – osyndaı jaǵdaıǵa jibermeı otyrǵan úlken kúsh. Árkim óziniń bilim deńgeıine qaraı pátýa beretin bolsa, onda bir-birine kereǵar, qaıshy, bir-birin moıyndamaıtyn aǵymdar paıda bolady. Sondyqtan kez kelgen memlekette belgili bir mázhabqa basymdyq berilip, qoldaý kórsetiledi. Elimizde ekstremıstik baǵyttaǵy «Hızb-ýt-tahrır» («Azat etý partııasy») uıymynyń zańǵa qaıshy áreketteri jurtshylyqtyń narazylyǵyn týdyrýda. Hızbýt-tahrırdiń maqsaty - Islam atyn jamylyp, dinaralyq kelisim men ún qatysýǵa zııanyn tıgizip, beıbit ómir tynyshtyǵyn buzý. Hızbýt-tahrır Ortalyq Azııa elderiniń memlekettik qurylysyn moıyndamaıdy jáne osy aımaqta halıfat qurýdy ózderiniń maqsaty retinde ustanady. Atalǵan uıym kúresi ıdeologııalyq kúres, ıdeologııalyq tóńkeris, bılikti óz qoldaryna alý syndy úsh baǵytta júrgiziledi. Keıingi jyldary musylmandar arasynda jik salatyn pikirler men ustanymdar kórinis berýde. Dinı fanatızm, lańkestik, pikir tózimsizdigi ıslam dinine jat.

Táýelsizdik jyldary azamattyq qoǵamnyń jáne naryqtyq ekonomıkanyń qurylýymen ǵana emes, sondaı-aq dinı serpilistiń júrýimen de sıpattalady: dástúrli dinı birlestikter ustanymdarynyń kúsheıýimen birge qazirgi Qazaqstan úshin beımálim, jańa «dástúrli emes» dinı uıymdar paıda boldy. Keıingi ýaqytta katolık, prottestanttyq jáne dástúrli emes dinı qurylymdar óz qyzmetterin belsendi túrde júrgizýde. «Iegova kýálary» birlestiginiń mıssıonerlik qyzmeti erekshe qarqyn alýda. «Iegovo kýálary» Qazaqstandaǵy sany jaǵynan ósip kele jatqan konfessııa bolyp otyr. Onyń dinı ortalyǵy Esik qalasynda ornalasqan, 70-ten astam dinı birlestikteri ádilet organdarynda resmı tirkelgen jáne 30-dan asa jergilikti qaýymdary bar, ony ustanatyn adamdar 20 myńǵa jýyq. Olardyń senimi boıynsha birtutas qudaıdyń esimi- Iegova boldy. Olar troıany(Qudaı-ata, Qudaı-bala, qasıetti rýh turǵysynda) moıyndamaıdy. Iısýs krestke emes baǵanaǵa krilgenin aıtyp, kresti paıdalanbaıdy. Iegova kýágerleri kez kelgen memleketti shaıtannyń qarýy sanap, olarda áskerde bolýǵa, memlekettik ánurandy aıtýǵa, saılaýlarǵa qatysýǵa qatań tyıym salynǵan.

Sonymen qatar elimizde protestantızmniń jańa apostoldyq shirkeýi, elýshiler (pıatıdesıatnıchestvo), metodızm, mennonızm, presveterıanstvo syndy aǵymdary taralýda. Pıatıdesıatnıchestvo HH ǵasyrdyń basynda AQSh-ta qurylǵan. Bul aǵymnyń eń iri qaýymdary Qaraǵandy jáne Almaty qalalarynda ornalasqan. Apostoldar rýhyndaǵy evangelshil hrıstıandar óz jumysyn belsendi júrgizýde. Qazirgi kezde 3 myńǵa jýyq adamdy biriktiretin 40-qa jýyq qaýymdar bar. Presveterıandyq aǵymy elimizde amerıkalyq, koreılik ýaǵyzdaýshylardyń mıssıonerlik qyzmeti nátıjesinde taralyp jatyr. Bul ýaǵyzshylarǵa shet eldegi dinı ortalyqtar kómek kórsetýde. Elimizde 20-dan asa presveterıan birlestikteri bar. "Greıs-Blagodat", "Birinshi presveterıan shirkeýi," "Almaty aımaqtyq presveterıan shirkeýi" birlestikteri belgili bolyp otyr.

Mıssıonerlik - dinı uıymdardyń ilimderin taratýǵa arnalǵan dinı jáne saıası qyzmet. Mıssıonerlik uıymdardyń shoqyndyrý saıasaty Afrıka jáne Azııa halyqtary arasynda qarqyndap, maqsatty túrde júrgizilip otyr. Mıssıonerlik uıymdarǵa birqatar elderdiń memlekettik qurylymdary, qaıyrymdylyq qorlary, úkimettik emes uıymdar, qarjylyq toptar materıaldyq jáne moraldyq turǵydan kómektesip, ortaqtasa jumys jasaıdy. Mıssıonerler baratyn el halqynyń dinin, tarıhyn, ádet-ǵurpyn, dili men psıhologııasyn zerttep bilip barady.

Kóptegen mıssıonerler jergilikti halyq basym eldi mekenderde turyp, sol halyqtyń tilin, ádet-ǵurpyn, minez-qulyqtaryn óz qyzmetterin tabysty atqarý úshin jeterlikteı deńgeıde zerttep, úırenedi.

Jumyssyzdar, ómirden óz ornyn tappaǵandar, rýhanı izdeniste júrgender, jeke basy jáne otbasyndaǵy psıhologııalyq qıyndyqtarǵa tóze almaǵandar, Islam dinin tereń bilmeıtinder, ásirese jastar mıssıonerlerdiń úgit-nasıhatyna tez iligedi.

Radıkaldy aǵymdardyń maqsaty- dástúrli qundylyqtardy joıý bolsa, bizdiń maqsat- ony jańǵyrtý bolý kerek. Iaǵnı, ult boıynan joǵalmaǵan rýhanı áleýetti paıdalana bilý. Islam jaıyndaǵy qate túsinikterge, túrli aǵymdardyń jeteginde ketýge qarsy tura alatyn birden-bir kúsh- bizdiń qazaqy musylmandyǵymyz. Halyqtyń ǵasyrlar boıy qalyptastyrǵan qundylyqtaryn jınaqtap, jańǵyrtyp, búgingi qoǵam ıgiligine jaratyp, qaıta bezendep, urpaqqa usyný.  Iaǵnı, tárbıeni tal besikten kúsh eıtý kerek. Máselen, Eýropada óz dinin mektep qabyrǵasynan-aq arnaıy úıretedi. Óz dinin jastaıynan sanasyna sińirgen balany qandaı sekta bolsyn arbaı almasy anyq. Sol sebepti ol elge sektanttar barǵanymen bos qaıtatyndyqtan, Eýropa bul máselede ózge elderge bizde din bostandyǵy bar dep jar salady. Sol sııaqty bizde balalardy mektepten bastap rýhanı pánderge oqytyp, Islamdy  ult qundylyǵynan bólip qarastyrmaı, kerisinshe onymen birge ushtasatynyn túsindirý jáne Islamı kitaptarǵa da kanondyq mátin retinde emes, rýhanı tárbıe kózi retinde qaraý. Rýhanı tárbıe oshaǵy bolyp tabylatyn dinı  oqý oryndaryn damytý. Olarǵa mán bermeý,elemeý arqyly rýhanı qajettilikterin qanaǵattandarǵysy kelgen bolashaq urpaqtarymyzdy radıkaldy aǵym ishinen taýyp qalýymyz ábden múmkin.

Keıbir qatelesýshiler ıslamdy dástúrden bólek sanap, ony quddy bir aǵymǵa teńeýde. Islamda ádet-ǵuryptyń mańyzy erekshe, tipti kez- kelgen sharıǵat máselesine jaýap tabylmasa, onyń jaýaby retinde kómek qolyn sozatyn ıjmaǵtan (musylman mújtáhıd ǵalymdardyń belgili bir dinı úkimge biraýyzdan kelisýi) keıingi tórtinshi qaınar kóz bolyp tabylady. Bul jaıynda Alla Taǵalada Quran Kárimde:

  «Kishipeıildilik tanyt, ǵurypty buıyr da, nadandardan bet bur!» deıdi («Aǵraf» súresi,199).

Kópshilik tápsir ǵalymdary osy aıatta kelgen «ǵuryp» sóziniń adamdardyń arasynda, ıakı qandaıda bir ortada qalyptasqan izgi ádet-ǵurypty bildiretindigin aıtqan.

Musylman ǵalymy, muhaddıs (hadıs jetkizýshi) Imam án-Naýaýı de sharıǵatta úkimi naqty kelmegen máselelerde, salt-dástúrge súıený kerek ekendigin aıtyp ótken.

 

Qazaqbaeva Aınur Qaıratqyzy

Pikirler