Salt-dástúr – ulttyq qundylyqtardyń bastaýy

1574

Halyq danalyǵynda «Ultyńdy saqtaǵyń kelse, qyzyńdy tárbıele»,– degen támsil bar. Qyz tárbıesine enjar qaraýǵa bolmaıdy. Bolashaq jar, kelin, ana retindi qazaq halqy qyzdaryn qurmetteı de, tárbıeleı de bilgen.   Qazaqstanda sońǵy derekterge júginsek 51775 otbasy ajyrasyp ketken. Ajyrasqan otbasylardyń barlyǵynda kámeletke tolmaǵan ballar bar. Jartylaı otbasynda tárbıelenip, ákeniń nemese ananyń meıirimine zárý bolyp ósken ballardyń kóńili jarym bolyp ósetinin psıholog mamandarsyz aq qazaq halqy bilgen. Jetimin jylatpaǵan, jesirin qańǵyrtpaǵan.   Otbasyn quryp,qyz aıttyrarda qyzdyń shyqqan jerine, tegine úlken mán bergen. Halqymyzdyń kúndelikti turmys-tirshiliginde qalyptasyp, qyzdardy ulttyq qarym-qatynas qundylyqtaryna tárbıeleýde zor mańyzǵa ıe bolǵan ádet-ǵuryp, salt-dástúrlerdiń tárbıelik máni zor. «Kúıeý keltir, qyz uzat toıyńdy qyl, qyz tanystyr – qyzyqqan jurt yrjyńshyl» (Abaı). Uzatylatyn qyz óz bosaǵasynan attanar buryn týǵan-týystaryn aralap kórinedi. Muny dástúr boıynsha qyz tanysý deıdi. Qyzdyń barǵan úıi oǵan qurmet kórsetip, jaqsy tilekter tilep, baǵaly kıim, dúnıe-múlik, jaqsy taǵamdar berip attandyrady. Bul buryn halyq arasynda óte jarasty dástúr bolyp qalyptasqan. Oń jaqtaǵy (uzatylmaǵan) qyz tórkindemeıdi jáne mundaı sóz aıtylmaıdy.

Qalyńdyqtyń tazalyǵyn, arly-ımandylyǵyn aıshyqtaıtyn taǵy bir dástúr qynamende dep atalǵan. «Qynamende, jar-jar men betashar bar, óleńsiz solar qyzyq bola ma gúl» deıdi Abaı. Bul da ulttyq ǵurpymyzdyń saltanatty da kóńildi keshiniń biri. Quda túsý, ýáde pisip, qalyń mal tólegen soń kúıeýdiń attastyrǵan qalyńdyǵyn alǵash ret kórýge kelgen toıy qynamende dep atalady. Bul «qınama endi» degen sózden shyqqan degen de pikirler bar. Shyǵys halyqtarynda qynamende keshi qyz abyroıynyń tazalyǵyn bildirý úshin qalyńdyqpen birge bolǵan kúnniń erteńine de ótkiziledi eken. Án, kúı, bı qatar júrgiziletindikten qynamende jas-jubaılardyń shattyq keshine, jastardyń mahabbat muratyna jetý sımvolyna aınalǵan.  Bul da dástúrge baı elimizdiń tárbıelik erejesiniń bir salasy.

 

Joǵaryda mazmundalǵan salt-dástúrlerdiń qaısysyn alyp qarasaq ta olardyń astarynda tereń taǵylymdyq mán-maǵyna, moraldyq-etıkalyq qatynas qundylyqtary, izgilik, adamgershilik tárbıeniń bastaý bulaǵy jatqandyǵyn baıqaýǵa bolady.

Qyz balanyń boıyna sypaıylyq, meıirbandylyq, adaldyq, sezimtaldyq jáne eńbekqorlyq sııaqty qundylyqtardy kishkentaıynan bastap darytýdy halqymyz óte ejelden qolǵa alǵan. Sondyqtan, qazaq qyzy ózine ómirlik joldas, jar tańdaýǵa erekshe jaýapkershilikpen, saqtyq, ustanymdylyqpen qarap, onyń mańyzyn sanasymen ańǵaryp, júregimen túısingen. Bul iste jeńil oılylyq, ushqalaqtyq, orynsyz táýekelge jol berýdi ómirlik úlken qaýip dep sanaǵan. Kelin túsirip, qyz uzatatyn úılerdiń áńgime-jyry, is-áreketi kóbinese osy máselelerdiń tóńireginde bolady.

Qalyńdyq úshin de bolashaq kúıeýiniń minez-qulqy, oı-órisi men mádenıeti, bilim men ınabattylyq bolmysy, jaqsy-jaman ádetteri jaıynda jaqsy bilýi óte mańyzdy. Qyz bala toı-domalaq, kóp adam jınalǵan oryndarda kózge túsedi, synalady. Ondaıda óziniń ustanymdylyǵymen, jarqyn júzdi sypaıylyǵymen, sergek sezimtaldyǵymen, eptiligimen, ónerpaz ári sózge ustalyǵymen, jarasty ázilge sheberligimen tanylǵan.

Olaı bolsa, búgingi qyzdyń, erteńgi kelinniń qolynan is kelýin halqymyz mindetti dep eseptegen. «Salaq áıeldiń úıinen sabaqty ıne tabylmaıdy», «Olaq áıel – oımaqshyl», «Ana kórgen ton pisher», «Qyz erkem – kestesimen kórkem» degen sııaqty maqal-mátelder osyny bildirgendeı. Kıim tige bilý, dámdi as daıyndaý sııaqty kúndelikti turmys-tirshiliktiń isterin usaq-túıekke balamaı, ony kóńilge qonymdy etip isteý otbasy tirshiligin tolyqqandy jaǵdaıda keltiredi ári kelgen jeri úshin – kelinniń, kúıeýi úshin – áıeldiń qadirin asyrady.

Otbasylyq ómirdiń sánin kirgizip, jylýyn, qyzyǵyn molaıtatyn, mán-maǵynasyn arttyratyn, eri men áıeliniń bir-birine rızashylyǵyn, súıispenshiligin nyǵaıtatyn kúndelikti tirshiliktegi qatynas qundylyqtary.

Qazaq qyz alarda onyń qasıetterin bylaısha saraptaǵan:

  1. Qyzdyń tektiligin ártúrli joldarmen tekserý. Mysaly, boıjetkenniń kóshken jurtyna zer salyp qaraýy múmkin. Eger úıdiń orny shashylyp jatsa, onda ol otaýdyń qyzyna quda túsý, túspeýdi oılasady. Nemese, qyz kórýge kelgende sol shańyraqtyń kóseýine kóńil aýdarady, eger kóseýdiń eki jaǵymen ot kóselse, onda «sheshesi salaq» dep, boıjetkendi kórmeı-aq júre beretin kórinedi.
  2. Qalyńdyqtyń aqyldylyǵyna basa nazar aýdarǵan. Mysaly, J.Balasaǵunı babamyzdyń «Aqyldy áıel izde. Izdegeniń esti bolsa, tórt qubylań teńeler» ósıetimen áreket etken. Abaı atamyzdyń da myna óleń joldaryn da esten shyǵarmaǵan:

Jasaýly dep, maldy dep baıdan alma,

Kedeı qyzy arzan dep qumarlanba.

Ary bar, aqyly bar, uıaty bar

Ata-ananyń qyzynan qapyl qalma.

Qyz balaǵa synshy kóp. Basty maqsat: onyń bolashaq qandaı jar, qandaı kelin, qandaı ana bolaryna baǵyt-baǵdar berý bolsa, ekinshi jaǵynan onyń qoǵam múshesi retinde oı-órisiniń tómen bolmaýy esepke alynatyndyǵy.

  1. Synshylar ártúrli syılyq usyný arqyly boıjetkenniń dúnıe-múlikke kózqarastaryn teksergen.
  2. Qyzǵa jumbaq sheshkizip, onyń zeıin-zerdesin baıqaǵan.
  3. Qyzdyń aǵa-inileri, qurby-qurdastarymen qarym-qatynasyna qarap, onyń baýyrmaldyǵy men qaıyrymdylyǵyn ekshegen.
  4. Kıgen kıimi, istegen isi, sóılegen sózine qarap onyń uqyptylyǵy, iskerligi jáne minez-qulqynan maǵlumat ala bilgen.
  5. Boıjetkenniń tal boıynan tabylýǵa tıisti qasıet – symbaty men kórki.
  6. Bolashaq oshaq ıesine qoıar talaptyń eń mándisi – iskerlik. Halyq: «Ónersiz qyzdan bez, ónegesiz uldan bez», – degen.
  7. Qyzdyń sondaı-aq, erdi kúte bilý qabileti synalǵan. Óıtkeni, ár áıeldiń erin kúte bilýi – basty mindeti.

Iá, qazaq qyzy sózi sypaıy, ózi ádepti, suńǵaq boıly jáne tereń oıly bolýǵa tıis. Onyń júzi jyly shyraıly, ózi uıań ári názik keledi. Sondaı-aq, sózi ótkir, ózi pysyq, óreskeldikti súımeıtin, bolmashyǵa pisip-kúımeıtin kelbettilik, istese úıirip, sóılese buıyryp, baýrap alatyn kóriktilik, bappen sóılep, bııazy kúlip, jaqsy-jamannyń jónin bilip turatyn ádemilik, dene bitisi jınaqty, sózi shymyr shyraılylyq (I.Saparbaev) – qazaq qyzdaryna tán qasıetter.

Jahandaný jaǵdaıynda ult mádenıetiniń negizi sanalatyn salt-dástúrlerdi saqtaý – qyz bala tárbıesindegi basty sharttardyń biri. Sondyqtan, zaman talabyna saı salt-dástúrlerdiń erekshe túrlerin qaldyrmaı, mádenıet deńgeıinde dáripteı bergenimiz jón.

Jar tańdaý, kelin túsirý máselesine halqymyz qaı kezde de jeńil-jelpi qaramaǵan. Bul  baǵytta qalyptasqan ózindik salt-dástúr, san alýan rásimder bar. Máselen, qyz kórýge, jar tańdaýǵa sonshalyqty kúrdeli talap qoıǵanda, jurtymyzdyń kóshpeli eldiń tynys-tirshiligine týyndaıtyn nanym-senimderdi basshylyqqa alǵan.

Osy tustaǵy erekshe kóńil bólinetin bir jaıt – jeti ataǵa deıin qyz alyspaý máselesi. Qazaqtar bir rýdyń eki jasy birine-biri ǵashyq bolyp, áke-sheshe, týystardyń aıtqanyna kónbeı, úılenetin bolsa, olardy tas laqtyryp óltirýge deıin barǵan. Bul taǵylyq nemese eskilik emes, keleshek urpaq qamyn oılandyratyn, onyń deni saý, zerek, aqyldy bolýyna zor jaýapkershilik. Olar qosylsa, urpaqtary ne soqyr, ne kereń, ne aqyl-esi kem bolyp týylatynyn halqymyz ejelden bilgen. Osy aıtylǵannyń ǵylymı negizderi genetıkaǵa, ásirese, dárigerlik tektaný ǵylymynyń qaǵıdalarymen úılesedi.

Jer betinde qanshama adam bolsa  olardyń túri men ulty da san alýan. Sondaı-aq qazaqtyń balasy qazaqqa, negrdiń balasy negrge uqsap týatyny, balasynyń ákesi men sheshesine tartatyny da sózsiz. Óıtkeni, ár adamnyń ózine tán belgileri (kóz, qulaq, bet álpeti, túri-túsi t.b.), ıaǵnı tek arqyly beriledi. Ǵylym qany jaqyn týystardyń nekelesýinen ólim-jetimniń kóbirek bolatynyn da anyqtap otyr. Olaı bolsa, osy kezge deıin saqtalyp kelgen ǵylymı jaǵynan dáleldengen halqymyzdyń jaqyn rýdan qyz alyspaıtyn ádet-ǵurpyn adamzat, órkenıetti elder aldynda maqtanysh etýge turarlyq ulttyq tájirıbe dep qaraýǵa tolyq negiz bar.

Ádette, árbir bozbala úshin óz otaýynyń shańyraǵyn kóterip úı bolý sharasy qyz kórýden, jar tańdaýdan bastalady. Úılenetin jigitke onyń jaqyn dostary, týys-týmalary, quda-jekjattary, naǵashy-jıenderi, ásirese, jeńgeleri men jezdeleri bul iste qolynan kelgen kómegin aıamaıdy.

Osyǵan oraı jigit, aldymen, bolashaq qalyńdyǵy týraly ár túrli málimetter qarastyrady. Aıtalyq, qaı elde, qansha jerde, qandaı boıjetken arý bar, jasy qaı shamada, bolashaq qalyńdyqtyń ata-tegi, rý-taıpasy, onyń jańa jurtqa qandastyq jaqyndyǵy, qyz eliniń ulaǵatty adamdary; batyr-myrzalary, bolys-bıleri, shejire-sheshenderi, qyzdyń áke-sheshesi, olardyń qadir-qasıeti jaqyn-týystary, naǵashy jurty, olardyń tynys-tirshiligi; qyz tárbıesi, iskerligi, sharýa beıimdiligi t.b. eske alynyp olarǵa erekshe mán beriledi.

Jigit úılener aldynda áýeli ózine unaıtyn teńin izdeıdi. Bul dástúr «Qyz kórý», «jar tańdaý» dep te atalady. Attyń júırigin minip, ıttiń alǵyryn, myltyqtyń táýirin ustaǵan, qus atyp, ıt júgirtip, ań aldyrtyp taza aýada  saýyq-saıran quryp ósken jigit ózine ómirlik serik bolarlyq, ajar-kórkine aqyly saı, on saýsaǵy ónerli qalyńdyq izdegen. Unaǵan qyzdy áke-sheshesine aıtyp, quda túsýdi ótingen.

Halyqtyń túsinigi boıynsha – «Tegine qarap qyzyn al», «Kórip alǵan kóriktiden, kórmeı alǵan tekti artyq», «Sheshege qarap qyz óser» degendeı kórgendi, ónegeli jerdiń qyzyn aıttyrýdy maqsat etken. «Yrys aldy – qyz» dep uqqan qazaq «qyzyldy qyzyna, uzyndy ulyna kıgizip», oń jaqqa otyrǵyzyp, kóp ónerin úıretip, álpeshtegen. Balıǵatqa tolǵan qyz bala úıde júrgende basyna juqa qyzyl oramal tartyp, syrtta júrse, qarqaraly taqııa kıgen. Qyzdyń osy kıimine qarap basynyń bos ekeni baıqalyp, «qarqaraly qyz», «qyzyl oramaldy qyz» ataǵan. Birinshiden, bul qyzdardy kıim kııý ádeptiligine baýlý bolsa, ekinshi jaǵynan salt-dástúrge kózqarastaryn damytý kózdelgen.

Qyzdy kórýge kelgen jigittiń ákesine qyzdyń sheshesi: «Qyzdy kim  aıttyrmaıdy, qymyzdy kim ishpeıdi», «Qyzymnyń unaǵany ras bolsa, belgi tastap ket», – deıdi. Jigit ákesi úıdiń tórine qamshysyn ilip, «qudalyqtyń basy osy bolsyn» – dep bir jorǵa at baılap ketetin bolǵan. Al jigittiń sheshesi: unatqan qyzyna syıǵa tart dep jasap bergen úkili taqııa, syrǵa saqınalaryn jigit boıjetken qyzǵa berip ketedi. Osyndaı joralǵydan keıin ol úıdiń qyzy – «basy bos emes úki taqqan qyz» atanady. Tórdegi qamshy quda túsý toıy bolǵansha ilýli turady. Qyz ákesi bir-bir jarym jyl jigit jaqtan jaýshy kelgenshe kútedi, eger osy ýaqyt ishinde jigit jaqtan esh habar bolmasa, qyz ákesi jigittiń ákesine qamshysyn keıin qaıtaryp beredi. Ol úlken daý-shar bolyp, keıde jigittiń ákesiniń jaǵy, bıler soty arqyly aıyp ta tólegen. Ata-ananyń aqyl-keńesinen keıin bolashaq kúıeý janyna eń jaqyn dos-jarandaryn ertip, qyz eline attanady. El arasynda ne kóp, toı-tomalaq kóp. Olar qyzben tanysýǵa jaqsy syltaý. Keıde «qudaıy qonaqpyz», – dep, qyz aǵalary úıde joq kezde sol otaýlarǵa baryp qona jatyp, qyzdy sol úıde kezdestiredi. Sondaı-aq qyz kóretin jigit belgili jerdiń balasy bolsa, oǵan jolshybaı ár jerden ánshi, kúıshi, qobyzshy degendeı ónerli jigitter qosylady. Ondaılardy barǵan jeri qol qýsyryp qarsy almaıdy, mal soıyp, qurmet kórsetedi. Jastar jınalǵan jerde án salynyp, kúı tartylyp, «qonaq kádesi» jasalynady. Keıde ónerli jigitter kóńili jarassa, bir aýylda birneshe kúnge deıin kidirip qalatyn kezderi de bolady. Qyz jigitke unap qalsa, oǵan ózi ýáde baılasyp, keshikpeı jaýshy jiberetinin aıtyp, qyz aýylynan kóńildenip attanady.

Jaýshy – qyz aıttyrýǵa baratyn ókil. Jaýshy sózi – Savchy – «uly táńiri jibergen elshi» degen maǵynany bildiredi. Ol jón-josyq bilgish, sózge sheshen, ázil-qaljyńǵa  júırik adam bolýy kerek. Onyń mindeti – qyz ákesin kóndirip, boıjetkenge quda túsip, qudalyqqa keler kúndi belgilep qaıtý.

Jaýshy astyna aq boz at minip, jeńil kıinip, shalbarynyń bir balaǵyn etiginiń qonyshyna tyǵyp, ekinshi balaǵyn syrtyna shyǵaryp kıedi. Ol – «sapar sátti bolsyn» degen yrym. Qyzdyń áke-sheshesi, jaqyn týystary jınalǵanda, elshi: «Sizderde lashyn bar, bizde suńqar bar. Sol lashyndy suńqarǵa ilgizgeli keldim», – dep tuspaldaı sóıleıdi. Bul da qarym-qatynas mádenıetine tárbıeleý, etıket normalaryn saqtaýǵa baǵyttalǵan úlgilerdiń biri.

Qyzdyń áke-sheshesi qudalyqty qabyl etse, qoı soıǵyzyp, bata jasatyp, elshini syılap jiberedi. «At satsań aýlyńmen» degen, aǵaıynmen aqyldasaıyq. «Sizdermen quda-jekjat bolýdan biz qashpaımyz» dep jaýap beredi.

Qyz kórý ylǵı da jigit úshin sátti bola bermeıdi. Ne jigitke qyz unamaıdy, ne qyz jigitti mensinbeıdi. Mundaı jaǵdaıda kúıeý jaǵy buryn kórip-bilmegen basqa jaqqa attanyp, «qyz kórý» saparyn ári qaraı jalǵastyrýyna bolady. «Qyzdy myń adam kórip, bir-aq adam alady» deıtin ataly sóz osydan qalsa kerek.

Qazaq ǵurpynda qyz  jigitke unaǵanymen, shyn máninde máseleni onyń áke-sheshesi, týma-týystary aqyldasyp sheshken. Máselen, bolashaq kelinniń kelbeti men kórki, syr-symbaty qanshalyqty tartymdy bolǵanymen, onyń ata-teginen, tálim-tárbıesinen, minez-qulqynan, kisilik qasıetterinen azdy-kópti aqaý baıqalsa, ondaı arý búkil eldi de, jigitti de oılandyrǵan. Osy aıtylǵan jaǵdaılardyń bári jan-jaqty eskerilip, ekshelip bolǵan soń ǵana jigittiń ákesi jón biletin, sóz uǵatyn eń jaqyn týystarynyń birin qyz eline arnaıy jiberetin. Mundaı adam, kóbinese, qyz eliniń saltyn, jaı-japsaryn jaqsy biletin kisi bolýy kerek. Ádette, óziniń qaıyn jurtynyń ishinde júrgen, «kúshik kúıeýler» mundaı mindetti atqarýǵa ońtaıly boldy. Sebebi kúıeý jigittiń jáne jańadan bolatyn qudalardyń jaǵdaıyn olarmen birge aralasyp júrgen jezdesinen artyq biletin adam tabylmaıtyn. Onyń mindeti – qyz ákesiniń aldynan ótip, onyń jigit jaǵymen quda bolýǵa kelisim alý.  Eger  boıjetkenniń basy bos bolyp, qyz ákesi quda bolýǵa kónse, óziniń múmkinshiligine qaraı álgi adamǵa syı-sııapat jasap eline qaıtarady. Jaýshy qashan, qaı jerde, jyldyń qaı mezgilinde quda túsýge kúıeý jaqtyń keletini jóninde kelisedi. Eki el arasyndaǵy úlken abyroı qudalyqtyń irgetasy, eń aldymen, osylaısha qalanatyn. Osydan bylaı qaraı eki jaǵy da «quda túsý» rásimine qyzý daıyndalady. Jigit ákesi aýqatty bolsa, óz jaqyndaryn (dos-joldastary, quda-jekjattary, naǵashy-jıenderi) jınap alyp, olardy eń tańdaýlysyn quda túsýge ózimen ertip aparady. Bedeldi adamdardyń quda túsý rásimine qatysý el arasynda úlken abyroı-ataq, dáreje bolyp esepteledi. Quda túsý rásimine qatysqandardy, ádette, jigit ákesiniń ózi bastap barady. Qazaq dástúrinde quda – eń syıly adam. «Qudańdy qudaıdaı syıla» degen sóz soǵan oraı aıtylǵan.

Er-azamattyń ómirlik serigi, otbasynyń uıytqysy, urpaqtardyń anasy retinde qazaq halqy qyz bala tárbıesine asa sergek qaraǵan. «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» salǵan halqymyz, bir úıde qyz ósse aǵaıyn-týys, kórshi-qolań bolyp sol qyz balanyń minez-qulqyn, júris-turysyn qamqorlyqpen qadaǵalap, shalys basýyna jol bermegen.

 

Márııa Maılyqutova

Pikirler