Ulttyq qundylyqtar – ult qazynasy

3498

Image result for qazaqtyń oıýlary

 

Shirkin! Qazaq oıýlary, qazaq tili, qazaq halqy, qazaqtyń qundylyqtary dese naǵyz qazaqsha jyrlaǵym kep turady. Árıne qazaqtyń qara óleńinen asa qatty habarym bolmasa da, biraq árıne keıde denem rýhtanyp, qatty shabyttanyp ketsem qara óleńdi qalaı shyǵarǵanymdy ózim de bilmeı qalamyn. Alaıda shúkir, jazýdan qalys emespin. Kerek bolsa, elime arnap, qundylyqtaryma arnap bir tom kitap jaza almasam da, bir shyǵarma arnap jaza alatyn kúshim bar.

Image result for qazaqtyń oıýlary

Meniń qazaq oıýlaryma saf altynnyń ózi de teń kelmeıdiǵoı. Eń aldymen, shúkir...  Óz elimizdiń ózine tán belgisi, nyshany bar. Álem qazaq elin osy oıýymen, oıýly dombyrasymen jáne oıýly kók týymen tanıdy. Árıne, eń tanymaldarynan bastaýdy jón kórdim. Osylardyń ózi – aq qazaqty álemge tanytyp úlgerdi. Mysaly, sportshylarymyz kók týymyzben álemdik arenada sharyqtamaǵanda, bizdiń sol kók týymyzdy bálkim eshkim tanymasta ma edi? Jastarymyz shetelde júrip, dombyrany qolǵa alyp shertpegende, qara dombyrany bálkim eshkim tanymasta ma edi? Ultyq merekemiz Naýryzymyz álemdik deńgeıde toılanbaǵanda, oıýly kóılekterimiz ben taqııalarymyz kıilip, kóshe boıyn qazaqtyń bulbul ánderimen aralap, saıramaǵanda shetel jurty oıý bylaı tursyn, qazaq degen ult baryn bilmeste me edi?
Táýelsizdik zamany ornap, ult qorǵany – ulttyq qundylyqtarymyzda odan ári nyǵaıa, tanyla tústi. Árıne, bunyń báriniń negizin salyp ketken ata-babalarymyz bolsa, izin odan ári jalǵastyrýshy – myna biz jastar bolýymyz kerek dep esepteımin.
Iá, biz ult úshin kúresip júrip, ulttyq qundylyqtarymyzdy qazirgi beıbitshilik zamanymyzǵa deıin joımaı, saqtap, urpaqqa mura qylyp qaldyryp ketken ata-babalarymyzǵa myń san ret alǵys aıtsaq ta az ekeni belgili. Sebebi ol kisilerdiń osyndaı erligin, eline degen sheksiz ultshyldyǵyn eshkimde qaıtalaı almasy anyq. Olardyń sol ultshyldyǵynyń kórinisteri elimizdiń eń basty qundylyqtarynyń biri – kitaptarymyzdan belgili.Ulttyq qundylyqtarymyzdyń qataryna salt – dástúrlerimizdi, ana tilimizdi, mádenıetimizdi, ádebıetimizdi, jyrlarymyzdy da toptastyrýǵa bolady.
Iá, basqa elder sekildi bizdiń de óz mentalıtetimiz bar. Men baıyrǵy zamanǵy qazaq halqyn da, qazirgi zamanǵy qazaq halqynda qarapaıymdylyǵymen jaqsy kóremin. Jáne baǵalmaımyn. Adaldyq pen aqkóńildilik jáne qonaqjaılylyq ásirese qazaqtyń boıynan tabýǵa bolatyn kórinister dep esepteımin. Sebebi, Almaty degen úlken shaharda júrgennen keıin de maǵan qazaqtardyń teń jartysy osy jaqta júrgendeı bop kórinedi. Jáne osy qaladaǵy qazaqtardan kóbine qoǵamda, qoǵamdyq kólikterde de baıqaıtynym da, kútetinim de – qarapaıymdylyq.
Máselen, baıqaǵanym búgin qoǵamdyq kólikke bir úlken ájeı mingeli tur eken. Bir qolynda – jol sómkesi, bir qolynda – qol sómkesi. Asylynda, qolyndaǵy sómkeleri aýyr. Biraq, sol arada ájeıge kómektesetinderde tabyla ketti. Jasy 30 dar shamasyndaǵy qyz  ben 10 dar shamasyndaǵy qyzbala ekeýi, biri jol sómkesin ustap, biri ájeıdi qoltyǵynan demep, qoǵamdyq kólikke otyrǵyzdy. Jáne onymen shektelmeı, ájeıge «Qaı oryndyq yńǵaıly?», «Jaqsysyzba?» dep ájeniń qasynda onymen tanysyp, áńgimege jalǵasty. Qalaı qýanǵanymdy kórseńizǵoı! Meıirimdilik bar ekenǵo, Allaǵa shúkir, dep ózimmen – ózim máz bolysyp, jymıyp otyrmyn. Mine, naǵyz qazaq degen halyqtyń beınesi osy emes pe, osyndaı qarapaıymdylyq pen meıirimdilik emes pe degen oılar keldi.
Jalpy, bul ǵana emes, men osyndaı kórinisterdi kóp kezdestiremin. Ásirese, qoǵamdyq kólikpen kóp júretin bolǵandyqtan shyǵar, kóbine baıqaıtynym, jastardyń úlkenderge oryn berip, syılastyq tanytýy.  Stýdentter, mektep oqýshylaryna deıin úlken kisilerge oryn berip jatady. Osyndaıda qatty qýanamyn.
Mine, qazaq qoǵamynda osyndaı keremet kórinister oryn alýy da qundy dúnıe. Bul – naǵyz qazaqqa saı mentalıtet dep atar edim.
Qazaqtyń qonaqjaılylyǵyn moıyndamaıtyn el joq shyǵar?!
Men kóz kórgen qaı qazaq bolsyn, qushaǵyn jaıyp turady ǵo, shirkin! Bul da ata-babamyzdan sińisip ketken eń kórkem, naǵyz búkil adamgershilikti qamtıtyn kórinis dep oılaımyn. Sheteldik dostarym da qazaqtyń qonaqjaılylyǵyna áli kúnge deıin qyzyǵa da qyzǵana qaraıdy.
Ulttyń qundylyǵymyzdyń eń mańyzdysy, eń qazynasy – tilimiz dep aıtsam artyq aıtpaǵan bolar edim. Tili joq halyq, tilin qurmettemegen, bilmegen halyq – saqaý halyq. Bul meniń til týrasyndaǵy óte ay ustanymym.
Til degende eń aldymen, el qorǵany, tildiń naǵyz janashyry, qazaqtyń birtýar azamaty Baýyrjan atamyz ben bergi zamandaǵy qazaq tiliniń naǵyz janashyry, ózi ózge ul ókili bolsa da, qazaq tili dese janyn berýge daıyn turatyn qoǵamnyń janashyry Oǵyz Doǵan aǵamyz esime túsedi. Baýyrjan atanyń ana tilimen shyryldap, ana tilimen ómir súrip, ózgege talap etip te sóıletken eń talapshyl adam bolǵanyn qundylyqtarymyz kitaptardan oqýǵa, kórip bilýge bolady. Odan berimen qaraıǵy Oǵyz Doǵandy da aıtpaı kepteýge bolmas dep oılaımyn. Jer ústindegi qazaq bylaı tursyn, áýedegi qazaqqa da óz ana tilinde sóıleýdi talap etken, birden-bir el, til patrıoty.
Iá, biraq shúkir, qazirgi tańda qytaıyńa deıin qazaq tilin úırenip, ózinshe talpynyp júrgendigi de qýantady. Álem halqynyń ózi qazaqtyń tilin úırenip, ıgerip te júr. Árıne, bul zor maqtanysh. Óz ultyńmen qosa, ózge ultyń da jarysyp, seniń tilińdi úırenip júrse qatty qýanady ekensiń.
Qazirgi tańda týǵan ana tilimiz damý qarqyny, óz dárejesin joǵaltpaı kele jatqandyǵynyń dáleli – qazir kóshemizde, jer – jerde qazaqsha qyzmet -kórsetetinder tabyla ketetindigi. Nege olaı aıttym? Iá, sebebi budan 7-8 jyl buryn bundaı zaman bolmap edi. Iaǵnı, ol zamandarda qoǵamymyzda ana tilimizden góri orys tilimizde sóıleıtinder de, qyzmet kórsetetinderde qaptaǵan orystar edi. Sol kezde qatty kúıinetin edim. Biraq qazir, shúkir. Barlyq jerde úsh tilde qalyspaı qyzmet kórsetilip kele jatyr.
Eń bastysy, tilimizdiń bolashaǵyna degen senimimiz kúsheıip kele jatyr. Týǵan tilimiz – eń basty qundylyǵymyz dep esepteıtinim de osydan shyǵar bálkim?
Qazaq halqy erteden mádenıeti men ádebıetin joǵaltpaǵan, saqtaǵan, dáriptegen halyqpyz. Tipti buny shetel ǵalymdary men zertteýshileri de moıyndap ketken.
Shirkin, qazaq degen erteden sondaı yrymshyl, mádenıetti, salt- dástúrge berik, baýyryna baýyryn berip, qyzyn qonaǵyndaı syılaǵan, tarıhyn satpaǵan, búginine shúkir etip, erteńine úmitpen qaraǵan, qonaǵyn tórge shyǵaryp, sol qonaǵyna qushaǵyn keńge jaıǵan – sondaı uly halyq qoı!
Qarap otyrsań, naǵyz ulttyń belgisi emes pe!?
Ultshyldyq pen ulylylyq ta bar bizdiń elde...
Naǵyz ulylar kesip ótken darhan dala da bar bizdiń elde...
Naǵyz ultshyldar  júrip ótken uly qalalar da bar bizde...
Nebir sheshender men kósemder qaldyryp ketken ónegeli ósıetter de
bar bizde...
Sondaı sheshenderdiń arqasynda da elimiz osyndaı eńsesi bıik altyn ordaǵa
aınaldy emes pe!?
Óner dese ishken asyn jerge qoımaıtyn qazaq joq shyǵar, sirá?
Elimizde áý demeıtin qazaq joq, dombyrany qolǵa almaıtyn da qazaq joq, myńburalyp bıleıtin kerbez qyz ben el qazynasy – atqa jany jaqyn emes jigit te de joq, shyǵar? Iá, bunyń bári saıyp kelgende ónerge kiredi. Sonda kórdińizbe, qazaqtyń óner salasy da osal emes.
Ónermen ataǵy shyqqan qanshama dańqtylar da jetedi bizde...
Qazaqtyń óner salasy óziniń deńgeıin sonaý ǵasyrlarda dáleldep tastaǵan. Ámire atamyz Parıj ben Germanııany aralap, ánin shyrqap, qazaqtyń asqaq ónerin álemge pash etip, álemdik ónerde de, qazaq ónerinde  de óz ornyn oıyp turyp alatyn tulǵaǵa aınaldy. Sondaı óner maıtalmandarynyń arqasynda qazaq óneri esh ólgen emes, áli jasap kele jatyr.  Sodan beri ǵasyr ótse de, qazaq óneriniń jalaýy áli de jelbirep, myqtylar ónerimizdi dáleldep kele jatyr. Eshqashan jeńilip, toqtaǵan emes. Qazir de elimizdi qanshama daryndylar qaptap júr. Dımash Qudaıbergenovtiń myqtylyǵyn bul jerge syıǵyza almasam da, álem ony jarysa jazyp, álemge syıǵyzyp jibergen. Elimizde talantymen tanylyp, moıyndalyp júrgen jastarymyz  da jetedi.
Mine, qazaq óneri ólgen joq. Óner atty qundylyǵymyz áli jasap tur, jalyndap tur. Eh, qazaqtyń qundylyǵy bitpes, sirá!? Bitpesin...
Burynda da bitpedi, joıylmady. Demek búginde bitpedi, bitpeıdi jáne joıylmaıdy.
Dámi óte bólek, qundylyǵymyz jylqydan bólinetin qazaqtyń qazynasy – qazysy men dastarhanyna esh alystamaǵan baýyrsaǵyn, qazaq áıelderi tamsandyryp daıyndap, qonaǵyna asqan súıispenshilikpen usynatyn qazaqtyń beshbarmaǵyn, erekshe, altyn qoldarymen daıyndap, ony bala deısizbe, úlken deısiz be, kórshi deısizbe bárine usyna salatyn – qatty ári tátti qurty, otbasynyń tańǵy asyna tańmen daıyndaıtyn qaımaǵy men kúni boıy pisirip, túni boıy otbasyna taratatyn qazaqtyń qara kójesin aıtpaı ketpeýge bolmas. Qazaq shetelge ystyq ári dámdi baýyrsaǵymen keńinen tanymal. Sheteldikter dámi bylaı tursyn, atynda aıtyp úırenip alǵan, dámin kórmese de Qazaqstanda barǵanda mindetti túrde jeımin dep armandap júrgen baýyrsaqtyń dámi bólek emes pe!? Tipti baýyrsaqty ózinshe daıyndap, súısinip jemeıtin elde qalmaǵan shyǵar, bálkim?
Álemdik ashanalar arasynda da daralanyp turatyn naǵyz qazaqsha halal taǵamdardy da qazaq elinen, ıaǵnı bizdiń elden tabýǵa bolady.
Men jıi baratyn qazaqtyń kıeli shańyraqtary –  ulttyq kitaphanasy, ulttyq teatry, ulttyq murajaılaryn da osy qundylyqtar arasyna esh oılanbastan qosar edim. Bul úsheýi bir-birine bite qaınasqan, qazaq eliniń eń basty – qazynalary. Bul úsh qazyna bolmasa, qazaq kózsoqyr, saýatsyz da bop júrer me edi? Ótken ǵasyrdaǵy uly jaýharlarymyz sekildi qazirgi qazaq jastary da ulttyq kitaphana, ulttyq teatr, ulttyq murajaı degen kıeli jerlerdiń aınalasynda kóp júrip, solardy kóp kórip, kóp oqyp júrse, bálkim, bolashaqta sol jastarymyz da Muhtardyń Abaıǵa arnap jazǵan tom-tom kitaby sekildi, sol jastar da bolashaqta bir-birine arnap dál solaı tom – tom kitap jazyp júrer edi. Onda demek, qundylyqtarymyz da odan ári asqaqtaı túseri sózsiz.
Abaı demekshi, qazaqtyń qara óleńderin jyrlaıtyn bolsam... Joq, kitap jazý kerek shyǵar. Múmkin, jazarmyz... Olar da óskeleń urpaqqa arnap asyl qazynalar jazdyǵoı!
Ult qorǵany bola alatyn ulttyq qundylyqtar dep men Abaıdyń qarasózderin, ult zııalylarynyń shyǵarmalaryn, qazaq elin jyrǵa qosqan  san túrli jyraýlarymyzdyń jyrlaryn, soǵys jyldaryndaǵy batyrlarymyzdyń qanmen jazylǵan óleńderin, jazýshylarymyzdyń qazaq qoǵamynyń ómirin sýretteı bilgen qısyndy romandaryn, áýezdi aqyndarymyzdyń áýeli qara óleńderin, kúmbez kúıshilerdiń kúılerin de ataı alar edim. Sebebi, bul joǵarydaǵy ár tulǵanyń týyndylary bolmaǵanda, shyqqan tegimiz ben rýymyzdy, tipti tarıhymyzdyń qaıdan shyqqanyn bilmeı otyratyn edik. Bes ǵasyr jyrlaıtyn sol týyndylardyń da óskeleń urpaqtyń qolyna jetip, solarmen tanysýynyń ózi de sol ata-babalarymyzdyń armanynyń oryndalǵandyǵynyń bir belgisi dep bilemin.Sol ulttyq qundylyqtarymyzdyń qazirgi qoǵam jastaryna beretin tárbıesi tek qazaqylyq, ultshyldyq dep oılaımyn. Biz  qazaq degen ulylardyń urpaǵy bolǵannan keıin de ulttyq qundylyqtarymyzdy ata-babalarymyz kóziniń qarashyǵyndaı saqtaǵanyndaı bizde odan ári saqtap, tek bıikte ustaýymyz kerek. Tek qazaqshylyqpen ómir súrip, syrttan kelgen qandaı da bolsyn aǵymdarǵa, syrttan kelgen qandaı da bolsyn sánderge erip ketpeı, óz qazaqılyǵymyz boıynsha ómir súrsek bul da qundylyǵymyzdy saqtaǵanymyzdyń jáne óz qundylyǵymyzdy joǵaltpaýymyzdyń birden-bir eń ádemi kórinisi dep sanaımyn.
Qudaıǵa shúkir, qazir eńsesi bıik ordaǵa aınaldyq. Óz zańy bar, óz táýelsizdigi bar, óz tili bar, óz basshysy bar, óz baǵyty, maqsaty bar elge aınaldyq. Bostandyq ta bar. Babalar ańsap ketken bostandyq ta ornady.
Abylaıhan dáýirinde el bolamyz dep handyq qurylyp, batyrlarymyz qazaq degen ulanǵaıyr jerdi saqtaımyz dep qanyn berip, Álıhan atamyz qazaq degen memleket bolamyz dep janyn bergen sol kisiler armandap ketken qazaq eli quryldy. Damydy. Damyp ta kele jatyr. Órkendep, odan ári jaınaı da túsýde.
Saıyp kelgende, HHI ǵasyr – jastardyń ǵasyry demekshi, sol jastar da eldiń qundylyqtary úshin eńbek etýi kerek. Rýhanı jańǵyryp, Máńgilik el bolý úshin qundylyqtarymyzdy máńgilik saqtap, ózimizden keıingi urpaqtarǵa máńgilikke tabys etýimiz kerek. Sebebi ulttyq qundylyqtar – ulttyń qazynasy.

Image result for qazaqtyń oıýlary

 

Shárip Aıshabıbi Muratqyzy

Pikirler