Qazaqtyń birinshi Maıqysy - adamzattyń alǵashqy Ustazy!

4898

Eń basty qundylyq - rýhanı mura

Ulttyń basty qundylyǵy - rýhanı murasy. Túgel sózdiń túbi bir, túp  atasy Maıqy bı degendi ár qazaq balasy biletin shyǵar. S. Qondybaı, osy Maıqyny «Birinshi Abyz» dep ataıdy da,  úndiarıılyq Iamı, avestalyq Iıma, germandyq Imır, t.b. ejelgi obrazdarmen salystyrady. B. Tileýberdıev «Qazaq onomastıkasynyń lıngvokognıtıvtik aspektileri» kitabynda Maıqy bıdi qazaq ataýly halyqtyń túp qazyǵy, uly babasy retinde kórsetedi («Birinshi» bolǵany, ata muramyzda birneshe Maıqy esimdi tulǵalar kezdesedi). Maıqy bı Turannyń qyryq hanynyń ishindegi toǵyzyn óz qolymen taqqa otyrǵyzǵan kisi. Birinshi Alashany, han kótergen de osy kisi (Maıqy bı.2014.82-86b).

 Maıqy Turannyń taǵyna b.d.d. 14953 jyly otyrǵan

Bulǵar kóne jazbalarynyń «Djagfar tarıhy» aıtýynsha: «Júz myń jyl buryn Evropanyń soltústigin muz basty. Edil-Oral óńiri muzben basylmady, biraq aýa raıy qatty boldy, adamdar Oral úńgirlerin panalady. Qyryq myń jyl buryn muz kete bastady, adamdar taýdan tústi. Otyz bes myń jyl buryn jeti taıpa Idel (Jeti El) odaǵyna birikti. On bes myń jyl buryn Idel memleketin qurdy (Eski Turan dep te atalǵan), birinshi kahany - Dýlo (Dýlat) taıpasynan shyqqan abyzdar dınastııasynyń ókili Djam (Birinshi Maıqy). Osy jazbalardy qutqarǵan F.G-N Nýrýtdınov Idel (Jeti El, Jıdeli Baısyn, Turan, t.b. attary bar) memleketiniń qurylýy b.d.d. 14953 jyly boldy deıdi. Idel di basqarǵan abyzdar ózin, óziniń taıpasyn, halqyn jáne abyzdardyń úsh tisti asataıaǵyn «qazaq»  degen sózben atapty, bul sózdi qarapaıym adamdarǵa aıtýǵa tıym salynǵan, tek janama atpen ataýǵa ruqsat berilgen dep jazylady. Úsh tisti «Qazaq» atty tańbasy (qazir «taraq») basynan «Kúnniń nury» sanalǵan, Kún, Táńir sımvoly bolǵan. Qazirgi taraq degen aty da - Kún nurynyń taralýyn kórsetip tur ǵoı!..  Kún – Táńirdiń kózi dep, Táńir Kúnniń keıpinde de keledi dep aıtylǵan kóneliktermen. Adamdar Táńirdiń, Kúnniń balalary dep te sanaý bolǵan. Bu jerde jıyrmasynshy ǵasyrdaǵy Maǵjan Jumabaevtyń óleńderindegi «Kúnnen týǵan balamyn!» sózderi de eske túsip keledi-aý... Idel memleketiniń týynda - bóriniń basy sýrettelgen. Iıa, A. Marǵulan (Sh.4t.21b.) 20 ǵasyr aqyny shapyrashty Súıinbaıdyń óleńinen beredi: «Bóri basy uranym, Bórili meniń baıraǵym. Bórili baıraq kóterse, Qozyp keter qaıdaǵym»...

Marǵulan jazǵan, shapyrashtynyń jas áıelderi ul tabý úshin qasqyrdyń baýyry men júregin qazirde jeıdi eken!

...Qaı halyqtyń osyndaı tereń jady bar, a? Maǵjannan keltireıik: «Anamyz, bizdi ósirgen qaıran  Oral, moınyń bur tuńǵyshyńa!» Iıa, «Bul qazaq qaı ýaqytta úsh júz atanǵan» áfsanada Maıqy bı úsh júz jigitti Uly Dala shyǵaryp, on úsh aqsaqal qasyna qosyp (rýhanı azyqtaý úshin!), Alashany Úsh Júz bolyp qalǵan qazaqqa han kóteredi. Sol áfsanada qazaq halqy Alasha hannan da buryn bolǵan, biraq Alasha hannyń ýaqytynda halqymyz úsh júz atandy, deıdi... Iıa, bul qalaı bolǵan desek?

...Muz dáýiriniń eń qattysynda qazaq tek batysymyzda turǵan eken - qazirgi Kishi Júz, Tatarstan, Bashqortstan, Orta Azııa, Qyrymǵa deıin jerlerinde, al Batys Sibir muz astynda jatypty (Internette bar), Arqada - týndra, adamy az. Tek jer ashylǵasyn, jańa qonystarǵa uly kósh shyǵypty, so kóshti Alasha úsh júz on úsh adamnyń biri bolyp bastaǵan eken. Áfsanada, Máshhúr Júsip Kópeevtiń jetkizýimen: «Esep sany úsh júz on úshke jetse, dúnıejúzi jaý bolsa, betine kelmeıdi dep aıtylǵan sóz bar deıdi dep» (Maıqy bı.2014.85b.). 313-tegi úsh ıfrdiń sýmmasy jetini kórsetip tur, Jeti Elden qazaqtyń jetelgenin, jetilgenin de, uly sózdiń t.b. syrlar jetkizetini bar shyǵar...

Iıa, klımat ózgergesin, dýlat-uısyn-jalaıyr ońtústikke kóshti, Oral mańynda qalǵan rýlastary tabyn atymen belgili boldy, tańbalary da bir, tabynnyń tostaǵany dýlatta jáne taraǵy (jalaıyrda),  bashqort tabyndarynyń ekinshi aty búgin de - uısyn, Tatarstan men Bashqortstannyń biraz jerleri uısyn atyn saqtaýda: «ız tatarskıh shedjre sledýet, chto Maıky byl rodonachalnıkom plemenı ýıshyn. Etnonım ýıshýn sohranılsıa v aktıvnom leksıkone v Povolje ı Prıýrale v vıde gıdronımov (nazvanıı rek ı ozer)» (M.Ahmetzıanov.O proıshojdenıı toponımov.Kazan.79b). Orymbor, Aqtóbe óńirlerindegi jerlerdiń attaryn qarańyz: Maıqybulaq, Maıqysaı, Maq-Balsaı, Baısholaq, Sholaqsaı, Jem, t.b. – Maıqynyń týra jáne janama attary... Uly kóshtiń taǵy bir mysaly: naıman men alshyn bir bolǵan, búgin de tańbalary burysh, naıman shyǵysqa kóshken, alshyndar batysta qalǵan (S.Amanjolov. Voprosy dıalektologıı ı ıstorıı kazahskogo ıazyka)... Qypshaq ta batystan kóshken, on besinshi ǵasyrdyń Qobylandysy Qobda boıyndaǵy Jıren Qopa da jerlengen, kóne babasy Qob ata (Qoban bı) qasynda. Qypshaqtyń kóseý tańbasy da so jergi tabyn men tama da bar... Bul muz dáýirinde, ush júz dik júıe qurylǵansha, búgingi uısyn, qypshaq, jalaıyr, taraqty Qartqazaq (Jeti rý) birlestiginde bolǵanyn kórsetedi... B.d.d. 14953 jyly Idel (Jeti El) memleketiniń uıtqysy osy qartqazaq (jeti rý) birlestigi bolǵanyn kórsetedi. Jalpy qazaq halqynyń memlekettigine kelsek, Jezqazǵannyń Tańbaly tasyndaǵy jazýlaryna qarasaq, qazaqtyń memlekettigin (Turandy) bastaǵan qypshaq dınastııasy, olardan soń bılikke kelgen naıman-alshyn dınastııasy, olardan soń arǵyndar, b.d,d. 14953 jyly – dýlat-uısyn-tabyn dınastııasy keldi. Folklorıstıka, arheologııa, lıngvıstıka, genetıka qazaqtyń alpys myń jyl buryn bolǵanyn da, otyz segiz, otyz tórt myń jyl buryn bolǵanyn da ras ekenin dáleldep jatyr, kelesi maqalalarymda sony qarastyrarmyz.

Turannan adamzattyń Altyn Ǵasyry bastaldy

...Sol Jeti El memleketi halqymyzdyń jadynda Jıdeli Baısyn atymen qaldy – Altyn Ǵasyrdyń Jumaq Eli túrinde... Qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan Jeti El!..

Álemniń basqa halyqtary da adamzattyń Altyn Ǵasyry týraly aıtyp keledi-aý. Mine, b.d.d. 7-8 ǵasyrlarda ómir súrgen kóne grek Gesıodtyń aıtqany qalypty: «...Pokolenıe lıýdeı zolotoe. Jılı te lıýdı kak bogı, so spokoınoı ı ıasnoı dýshoı, gorıa ne znaıa. Skolko hotelı trýdılıs, spokoıno sbıraıa bogatstva. Stad obladatelı, lıýbeznye serdý schastlıvyh» (ınternette bar).

Taǵy bir kóne grek Herıl: «I sakı, pastyrı ovchın, skıfskogo roda, no obıtatelı, Bogatoı pshenıeıý Azıı, poslany teh kochevyh, Chto samye mej lıýdeı spravedlıvye» (ádildi!)...

Iıa, kóne grekterdiń sózderi bizdiń atalarymyz týraly ǵoı!.. Ádildiktiń adresin izdesek, Jıdeli Baısyn qaǵany Maıqynyń aıtqanyn tyńdańyz, Turannyń qyryq hanyna: «Han ádil bolsa, basynan baǵy taımaıdy, halyq tabandy bolsa, qara jerden keme júrgizedi» (Maıqy bı.84b.)!.. Kónede keme - Kúnniń sımvoly, «keme júrgizedi» degeni – búkil adamzatqa Kún kórsetedi degeni. Sonda Birinshi Maıqy babamyzdyń: «Han ádil bolsa, basynan baǵy taımaıdy, halyq tabandy bolsa, búkil adamzatqa Kún kórsetedi»!.. Rýhanı azyǵy bar adam tabandy bolǵan, Kók atasyn, Tabıǵat anasyn da umytpaǵan, Arýaqty syılaǵan, adamzattyń birligin saqtaǵan. Bilimdi tutas ustaǵan, din men ǵylymǵa bólmegen. Maıqy bastaǵan Altyn Ǵasyr on eki myń jylǵa sozylypty, b.d.d. 3000 jyldaryna deıin (b.d.d. 3102 jyly, úndilerdiń aıtýynsha, kalı ıýga dáýiri bastalypty, atqaminerlerdiń abyzdarǵa qarsy kóterilisimen. Uly Dala da myń jyl qurǵaqshylyq bolyp, b.d.d. 1900 jyldarynda Alyp Turan qulady-aı)!..

Adamzattyń rýhanı jetimdikke ushyraýy

B.d,d, úsh myńynshy jyldarynda Turan búkilálemdák ımperııa bolǵanyna uqsaıdy, Evrazııa men Afrıkany ýysynda ustaǵan bolsa kerek. Mine, alyp arheolog E.N.Chernyh tyń aıtýynsha, evrazııalyq kóshpeliler ımperııasy Sibirden Pars shyǵanaǵyna deıin sozylǵan, Egıpet pen Shýmer, Indııa men Qytaı da sonda kirgen (Rossııskaıa arheologııa jornalyn oqyp zerttegender buny biledi). Qurǵaqshylyq týraly V.Demkın, t.b.: «…okolo 5000 let nazad nachalos ıssýshenıe klımata… dostıgshaıa maksımýma na rýbeje 3 – 2 tysıacheletıı do n.e… okolo 4000 let nazad (2000-ı god do n.e.!) v vostochnoevropeıskıh stepıah voznık samyı masshtabnyı paleoekologıcheskıı krızıs za poslednıe 6000 let!»… Professor Morgýnova N.L.: «V techenıe 20 – 18 vekov do n.e. v Povolje ı Prıýrale proıshodılı býrnye sobytııa… Etot perıod arheologı nazyvaıýt «smýtnym vremenem» po prıchıne nasyennostı sereznymı potrıasenııamı» (Arheologııa Orenbýrjıa.65b).

Metallýrgııanyń tarıhshysy E.N.Chernyh tyń aıtýynsha kóshpeliler ımperııasy  (arheologııalyq aty «ırkýmpontııskaıa Metallýrgıcheskaıa Provınııa») b.d.d. 3300 – 1900 jyldary aralyǵynda jasaǵan, kúsh-qýaty jergilikti halyq jáne Ońtústik Oral men Ortalyq Qazaqstannyń mys kenderiniń metallyna negizdelgen. Imperııa qulaǵan soń shetki elder ózine ózi bolyp qaldy, solardyń ishinen Shýmer elin qaraıyq, sonda eki til bolǵan, shýmer (túrki) tili jáne jergilikti semıt tili.  Tarıhshylar aıtýynsha, shýmer tili qysqa merzimde tartylyp, semıt tilimen aýystyryldy (Keshegi KSRO men orys tiliniń jaǵdaıyndaı). Imperııa ortalyǵymen baılanys úzilgesin, burynǵy bılikte bolǵan elıta da jergilikti tilge kóshti... Sol b.d.d. 1900 jyldar shamasynda shýmerdiń astanasy Ýr qalasynan shyqqan abyz Qobyram nyń epopeıasy bastalady, Palestınaǵa kelgende aty Avraam (Ibragım) bolyp ózgeredi. Avraam men balalary shýmer tilin bilse, nemereleri tek semıtshe sóılep ketedi, Bıblııada bunyń bári jazylǵan. Moıseıdiń (Moısha) halqymen Sınaıda júrgeni Alasha nyń jańa dalada júrgen hıkaıasyn qaıtalaıdy. Moısha aty Maıqy men Alasha atynan qurastyrylǵan (qypshaq akenti), Moıseı - Maıqy men Elısa dan (oǵyz akenti). Bıblııada Alasha - Elısa atymen kórsetilgen, Maıqy – Mıhaılge proobraz bolǵan.

...Iıa, jańa dinder quryldy, biraq bireýi de ýnıversaldyq, býkil adamzatqa kún kórsetý maqsatyna kóterilmedi. Az bolsa, jańa dinder quldyqty zańdastyrdy!.. Bundaı nárse kónede bolmaǵan edi. Professor N.A.Ivanov tyń «Vseobaıa ıstorııa» kitabynda 171-shi betinde jazǵanyn oqyńyz: «Harakternoı chertoı pozdneı drevnostı (rýbej 2 – 1 tysıacheletıı do n.e.) bylo poıavlenıe rabstva... nachalı fınıkııy, prodoljılı grekı»!..

Ejelgilerdiń aıtýynsha...

Iıa, úndilerdiń kóne Rıgvedasy altyn ǵasyrdy bastaǵan el soltústikte ornalasqan Ilavrıta - «Jeti ata Eli» deıdi. Rıgvedanyń avtorlary ózderiniń atalaryn sol Ilavrıtadan kelgen dep, óziniń taıpasynyń atyn «go tama» dep ataıdy, halqynyń atyn «kýshıka» deıdi (qytaılar qypshaqty «hýshe» dep atapty, araptar qazaqty «kashek» depti)!.. Mine, Rıgveda óleńderinen:

«(My), lıýdı naroda kýshıka, prızyvaem pesnıamı...».

«Stremıas k solnechnomý svetý, vdohnovlennye lıýdı naroda kýshıka

(svoımı) molıtvamı... sozdalı sredstvo dlıa ezdy»...

«Lıýdı naroda kýshıka prıvelı v dvıjenıe svıaennýıý rech»...

Atqa da, arbaǵa da birinshi mingen qazaq jeriniń adamdary ekeni, túgel sózdiń túbi bir, túp atasy Maıqy bı ekeni de Rıgvedany oqyǵanda eske túsedi... Maıqy qaǵan til reformasyn ótkizgen, qazaq tiliniń, sol qazaq (túrki) tili álemniń kóne tilderiniń fýndamenti bolǵan. Rıgveda sony aıtyp tur, qazirgi paleolıttik úzbestik teorııasynyń (teorııa paleotıcheskoı nepreryvnostı)  túıini de sol, Ońtústik Oral men Qazaqstandaǵy paleolıtte damyǵan kóne tilden dúnıejúziniń basqa tilderi shyqty deıdi.

...Irandyq Avesta kóne Arı anam Vaıdja jerin – jumaq tóri depti, so jer Edil (Volga) ózeninen shyǵysqa qaraı ornalasady dep Avestanyń eń tanymal mamany, zertteýshisi Merı Boıs túıindeıdi (ınternette bar). Qazaqtyń Uly Dalasy bul ǵoı...

Al, franýz zertteýshisi Edýard Shıýre «Velıkıe posvıaennye – ocherk ezoterıkı relıgıı» kitabynda álemniń uly abyzdarynyń ómirleri men izdenisteri týraly jazady (ınternette bar). Rama, Krıshna, Germes, Moıseı, Pıfagor, Iısýs, t.b. Sonda suraq qoıady: «Kim adamzattyń Birinshi Ustazy boldy»? dep... «Abyzdardyń patshasy, eń ulysy – Qudyrettiń balalarynan? Kim boldy»?..  «Iıa, parsylardyń qasıetti kitaby Zend-Avesta aıtady-aý, bul kóne zań berýshi kisi týraly, Iıma dep ony atap, Zoroastr sony ózinen alǵashqy dep aıtady, ol birinshi adam, kimmen Ormýzd sóılesti, Iısýs Hrıstos solaı Moıseı týraly aıtqandaı. Fırdoýsı bul zań berýshini Djem dep ataıdy».

Avestada: «Zoroastr surady Ormýzdan, uly Jaratýshydan: «Kim birinshi adam, kimmen sen sóılesken»? Ormýzd aıtty: «Ol ǵajaıyp Iıma. Men oǵan buıryq berip edim, meniń qaramaǵymdaǵy álemderdi kúzet dep. Sonda Iıma Kúnniń jolyna tústi, Arıana Vaıdja batyl adamdaryn biriktirdi... Men, Ahýramazda, oǵan eki qural berdim: altyn jebe jáne altyndaǵan qamshyny»...

Biz bilemiz ǵoı, osy maqalany oqyǵandar da, Arıanam Vaıdja - Uly Qazaq Dalasy, Iıma-Djem bolsa – b.d.d. 14953 jyly Idel-Turan-Jıdeli Baısyn dy basqarǵan Djam-Maıqy!.. Ǵalymdardyń pikirinshe, jebe men qamshy - atty áskerdiń qarýy... Jeri týraly bylaı aıtylady: «...Iımanyń qımyly sol ýaqyttardaǵy Evrazııanyń dalalary, shóleıit, shólderde ómir súrgen adamdardyń ortasynda bolǵan» (Galkın L. O rolı ekologıcheskıh faktorov v ıstorıı Volgo-Ýralskogo mejdýrechıa v epohý bronzy).

Bir adamnyń kóp esimderi bolǵany kóne dáýirlerge zańdy, bulǵar jazýlarynda soǵan mysaldar bar, qazaq halqynda ár kisiniń janama attary bolǵanyn da bilemiz. Iıa, Maıqy, Jem, Ima rýhanı azyq fýnkııasyn alǵa tartsa, Baıqy esimi qudaıy adamshylyǵyn kórsetedi. «Bul qazaq qaı ýaqytta úsh júz atanǵan» áfsanasynda on eki jasar Alasha Maıqy bıdi «buqaranyń azyǵy» deıdi. Baııa sózi kónede «qudaı» sóziniń sınonımy bolǵan (J.Artyqbaev). «Maıqy bı ózi aqsaq, ómir boıy arbamen júredi eken» dep áfsanadaǵy aıtylǵany jylandyq tabılyǵy (S.Qondybaı) abyz, dýlat tegi kónedegi qypshaq birlestiginen ekenin kórsetedi, sosyn Baısholaq, Sholaq dep te ataıdy... Qypshaqtyń sımvoly jylan, oǵyzdyń sımvoly balyq. Alasha ejelgi oǵyz birlestiginen (ákesi qyzyl Arystan). Alasha han mavzoleıinde jylan balyqty qýady, bul abyzdardyń zamanyn kórsetedi. Oǵyz ben qypshaq ekeýide kók bóriniń balalary, myńjyldyqtar boıy bir túrki halyq bop, sińisip ketken, tańbalar-aý sımvol retinde qoldanǵan. Geopolıtıka ǵylymynda «konkýrenııa sýshı ı morıa» degen uǵym bar, jylan bolsa – «sýsha» (qurlyq) sımvoly, balyq – «more» (teńiz)... Iısýstyń tańbasy balyq. Bıblııada Alasha emes, Elısa bar. Jıdeli Baısyn qulaǵan soń handar, atqaminerler, iskerlerdiń - «teńiz» zamany bastaldy ǵoı. «Qozy Kórpesh Baıan sulý» eposynda Sarybaı tegi qypshaqtan, Qarabaı oǵyzdan, Qozynyń abyzdylyqqa týǵanyn da kórsetiledi, Baıannyń qudaıylyǵy, shólden qyryq qudyq qazatyn, rýhanılyqtan ada, Qodar isker bárin jeńip shyǵady-aý... Dalalyqtyń kóbisinde rýhanı azyǵy bitińkirep, tek materıaldyq kún kórýmen shekteletin ómir súrýge, qaryny toqtyǵyna balasha qýanatyn deńgeıge umtylǵan kezeńder, kópshiligi kókke kóz kótere almaıtyn halge ushyraǵandary bar. Kók pen jerdi baılanystyratyn abyz-ustazdar tobynan aıyrylǵanynan... Qýlardyń tozaqtaryna túsip qalatyn rýhanı tárbıesiz qalǵan jastar kóbeıýde-aı...

Maıqynyń obrazy qaıran qazaqtyń janynyń tereń túbinde jatqan atalar rýhyn oıatatyn qural. Arýaqqa syıyný úshin ony túsiný, bilý kerek. Atalardyń tájirıbesin búgingi árekettermen sabaqtastyryp, bolashaqty kórsetip turatyn strategııalyq maqsatymyzben alǵa jyljý kerek, basqa jol joq. Strategııalyq maqsat – ulttyq ıdeıa, shamshyraq, atalarymyz ańsaǵan Máńgi El. Kúltegin jazbalaryndaǵy: Máńgi El bolar, Ótúken qoınaýynan shyqpasaq... Óteken qoınaýy - Birinshi Maıqydan qalǵan  rýhanı mura... Dúnıejúzinde Óteken atty jerler kóp, Serikbol Qondybaı aıtqandaı, kóne túrkilerdiń rýhanı ortalyqtary bolǵan solar, eń tanymalysy Italııadaǵy - Vatıkan... Dálelderdiń biri mine, 2013 jyly ıtalıandyq paleolıngvıst Marıo Alıneı diń  kitaby shyqty: «Etrýskı bylı tıýrkamı» (etrýskiler Rım dy kótergen halyq!).

...Sonda Birinshi Maıqy - adamzattyń Birinshi Ustazy, adamzatqa Alǵashqy Aqıqatty jetkize alǵan adam bolyp tur ǵoı!.. Rıgveda avtorlary –ózderin kýshıka halqy go tama taıpasynan dese, Avestadaǵy Zoroastr paıǵambar  óziniń  tegi «spı tama» dep ataıdy. Tamalar Edilden shyǵysqa qaraı  búgin de, Elek, Jaıyq boıynda ómir súredi!.. Oılaısyń, qurǵaqshylyq zamandarynda Iran, Úndi , taǵy basqa jaqtarǵa kóshkender qandastarymyz az bolmaǵan...

Qazirgi dinderge kelsek, olar kónede paıǵambarlar  bolǵanymen kelisedi. Mine, Shýmerden shyqqan Qobyram dy Palestınada qarsy alǵandyǵy týraly: «...ego vstretıl Melhısedek, ar Salımskıı, vynes hleb ı vıno, blagoslovıl Avrama – on byl svıaennık Boga Vsevyshnego… Melhısedek byl… predstavıtelem togo pervobytnogo svıaenstva… eto bylo ýnıversalnoe mırovoe svıaenstvo, slýjenıe relıgıı pervobytnogo otkrovenııa, ostatkı kotorogo, kak zvezdy na temnom gorızonte, prodoljalı sohranıatsıa sredı mraka… Avram, prınıavshıı blagoslovenıe ot Melhısedeka, etım samym prıznal v nem osobogo posrednıka mejdý soboı ı Bogom, sposobnogo nızvestı na nego bojestvennoe blagoslovenıe» (A.P.Lopýhın. Tolkovaıa Bıblııa. K gl.13 Knıgı Bytııa). Dintaný mamany doktor Madjıd ıbn Abdýl-azız at-týrkı «Evrazııa» jýrnalynda (2009.4.88b.): «Otnoshenıe Korana k predydýım nebesnym relıgııam takovo: 1.Poslannıkov Vsevyshnego bylo ochen mnogo, ı v Korane ýpomıanýty daleko ne vse. Vsevyshnıı Allah skazal: « Sredı nıh est takıe, o kotoryh My rasskazalı tebe, ı takıe, o kotoryh My ne rasskazyvalı tebe (40:78). 2.Koran podtverjdaet, chto vse nebesnye poslanııa svıazany mejdý soboı ı ý nıh odna sýnost.Poetomý chelovek mojet schıtatsıa verýıýım tolko togda, kogda on v dobavlenıe k ostalnym stolpam very verıt vo vse nebesnye poslanııa ı poslannıkov, prıhodıvshım k lıýdıam do Mýhammada, v obem, ı s ızvestnymı ız Korana podrobnostıamı».

Iıa, kónede ýnıversaldyq rýhanı ilimniń bolǵanymen qazirgi dinder kelisedi...

Maıqytanýdy damytý, Maıqy bı ınstıtýttaryn ashý kerek. Uly Qytaıdyń Konfýıı ınstıtýttaryndaı...

Tóreǵalı Qazıev

Pikirler
Redakııa tańdaýy