Ýkraınadaǵy soǵystyń bastalýy, Reseıge qarsy jańa sankııalar men jaqynda Reseı prezıdenti Vladımır Pýtın jarııalaǵan ishinara jumyldyrý Qazaqstandy da aınalyp ótpeıdi. Biraq qazir Qazaqstan qıyn jaǵdaıda tur: el úshin Reseımen tatý kórshilik qarym-qatynasty saqtaý, sonymen birge Kremldiń áskerı naýqanǵa geosaıası aralasýyn barynsha azaıtý mańyzdy. Bul týraly Orda.kz redakııasy aýdarmasy men beıimdelýin daıyndaǵan Foreign Policy ınternet-basylymynyń jańa maqalasynda baıandalady, dep jazady "Adyrna" ulttyq portaly.
Ýkraınalyq qaqtyǵys Qazaqstan úshin geosaıası múmkindik retinde
Maqala avtory, Karnegı qorynyń ókili Tımýr Omarov Reseıdiń Ýkraınaǵa basyp kirýi jahandyq álemdik tártipti ózgertpese de, Azııanyń geosaıasatyn ózgertti dep jazdy.
Soǵys bastalǵanǵa deıin Belarýs Reseıdiń batystaǵy eń jaqyn odaqtasy bolsa, al shyǵysynda árqashan Qytaı, Qazaqstan ońtústiktegi eń jaqyn odaqtasy. Biraq Belarýs nemese Qytaıdan aıyrmashylyǵy, Ortalyq Azııa respýblıkasy Reseımen qarym-qatynasta qosymsha múmkindikter izdemeıdi. Kerisinshe, Qazaqstan Máskeýdiń qaharyna ushyramaı, Reseıge geosaıası táýeldiligin «tynysh» azaıtýǵa tyrysýda.
Omarov Sı zınpınniń Qazaqstanǵa jaqynda jasaǵan saparyna nazar aýdardy. Bul mańyzdy oqıǵa, óıtkeni Aspan ımperııasynyń kóshbasshysy úshin Qazaqstan 2020 jyldyń qańtarynan beri óziniń sheteldik saparyn jasaǵan alǵashqy memleket boldy. Qytaı basshysy Ortalyq Azııadaǵy eń iri respýblıkaǵa «ulttyq táýelsizdik, egemendik pen aýmaqtyq tutastyqty qorǵaýda» qoldaý kórsetýge ýáde berdi.
Ýkraınadaǵy qaqtyǵys bastalǵaly Qazaqstan óziniń áskerı naýqanynda Máskeýge resmı túrde qoldaý bildirgen joq. Tipti Reseıdiń áreketine Qytaı burynǵydaı «aqylǵa qonymdy qaýipsizdik máseleleri» retinde qoldaıtyn sózder de aıtpady.
Kerisinshe, Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ózin-ózi jarııalaǵan DNR men LNR respýblıkalaryn moıyndamaı, Reseıdi qoldaýdan ashyq túrde bas tartty. El ishinde Qazaqstan sheneýnikteri Kremldiń Ýkraınaǵa qarsy áreketin qoldaý kórinisterine qarsy kúresip, reseılik áskerı rámizderge tyıym salyp, tipti 9 mamyrdaǵy Jeńis sherýinen bas tartty.
Omarov reseılik úkimetshil BAQ pen Telegram arnalarynyń habarlaýynsha, Qazaqstannyń Ýkraınaǵa qarý-jaraq jetkizýge deıin barǵanyna nazar aýdardy. Aıyptaýlar BAQ-qa taraǵan kelisim-shartqa negizdelgen, ol boıynsha qazaqstandyq «Tehnoeksport» kompanııasy Iordanııa men Ulybrıtanııa arqyly Ýkraınaǵa keńestik dáýirdegi qarý-jaraq pen oq-dárilerdi eksporttaıdy degen boljam bar. Qazaqstan bul aıyptaýlardy resmı túrde joqqa shyǵarady, biraq Ýkraınaǵa qarý jibere me, joq pa belgisiz, Omarov Qazaqstan ózin Reseıden alshaqtatýǵa tyrysyp jatqanyn aıtady. Aıta ketsek, Orda.kz telegram-arnasy bul jańalyqty tamyz aıynda da shyndyqqa saı emes dep jazǵan bolatyn.
Astana men Máskeý arasyndaǵy odaq tek keńestik muranyń jemisi emes. Táýelsizdiktiń sońǵy úsh onjyldyǵynda Qazaqstan Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy (TMD), Shanhaı yntymaqtastyq uıymy (ShYU), Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq (EAEO) jáne Ujymdyq qaýipsizdik sharty sııaqty barlyq reseılik ıntegraııalyq jobalardy qoldady jáne olarǵa qatysty.
Reseılik ımportqa táýeldilik
Omarov «Aq Orda» qazirgi reseı-qazaq qarym-qatynasynda Qazaqstannyń geosaıası aıla-sharǵysynda aıtarlyqtaı kedergiler bar ekenin jaqsy biledi dep jazady. Mysaly, azyq-túlik, kıim-keshek sııaqty negizgi taýarlar boıynsha Qazaqstan ekonomıkasynyń Reseıge táýeldiligi kórsetilgen. Qazaqstan naryǵynyń qajettiliginiń 40 paıyzdan astamy Reseıden keletin ımport esebinen qamtamasyz etilgen. Reseı ishki tapshylyqtan qorqyp, qant eksportyn toqtatqanda, qazaqstandyqtar birden tapshylyq pen azyq-túlik baǵasynyń ósýine tap boldy.
Omarov muny Qazaqstannyń Ortalyq Azııadaǵy eldiń ishki saıasatyna yqpaly kóp Kremldi qadaǵalap otyrýǵa májbúr etýiniń sebebi dep ataıdy. 2022 jylǵy qańtar oqıǵasy kezinde respýblıkadaǵy tártipti jyldam qalpyna keltirýge Reseıdiń Qazaqstanǵa kórsetken áskerı kómegi sonyń dáleli. Degenmen, onyń pikirinshe, bul Astananyń Máskeý yqpalyn álsiretýge tyrysýyna qosymsha yntalandyrý týǵyzady.
Bul arada Reseı Qazaqstanmen statýs-kvony saqtap qalǵysy keledi. Álemniń basqa elderimen ekonomıkalyq baılanysy burynǵydan da úzilip jatqan Reseı úshin Qazaqstan óte qundy serikteske aınalyp otyr. Máskeý qazir eldermen kelissóz júrgizý qabiletiniń tarıhı tómen deńgeıde ekenin túsinedi. Sondyqtan Qazaqstanǵa sankııa aýyrtpalyǵyn bólisý, reseılik kompanııalarǵa ornalasýǵa múmkindik berý, sankııalanǵan taýarlardy qatarlas eksporttaýǵa múmkindik berý jáne qazaqstandyq kompanııalardyń reseılik seriktesterimen baılanysyn úzýine jol bermeý tıimdi. Buǵan qosa, Qazaqstan Reseıdiń iri ıntegraııalyq jobasy – EAEO-ny tolyq iske asyrýdyń negizgi katalızatory bolyp qalýy kerek.
Odan ári Omarov Qazaqstan táýelsizdik alǵannan beri Reseıdiń ústemdigin azaıtýdy jáne álemniń basqa elderimen baılanystaryn ártaraptandyrýdy óziniń syrtqy saıasatyndaǵy basty basymdyq retinde qarastyratynyn atap ótti. Reseı qatysqan árbir qaqtyǵys (mysaly, 2008 jyly Grýzııa jáne 2014 jyly Ýkraına) Qazaqstannyń durys joldy tańdaǵanyna senimin ǵana rastaýy múmkin. Astana Qyrymdy Reseıdiń bir bóligi retinde tanýǵa daıyn bolmaǵany sııaqty Abhazııa, Ońtústik Osetııa jáne basqa da reseılik býferlik kvazımemleketterdi eshqashan moıyndaǵan emes. Áıtpese, bul Máskeýdiń Qazaqstanmen birdeı áreket etý áreketin janama túrde zańdastyrar edi.
Reseı aqpan aıynda áskerı joryq bastaǵaly beri Qazaqstanda Reseımen qarym-qatynasta qyzyl syzyqtar ýshyǵa tústi. Eger buryn Qazaqstan NATO-men birlesken áskerı oqý-jattyǵýlar ótkizip, Reseıdiń qaharyn týdyrmasa, qazir Batyspen soǵysyp jatqan Máskeý mundaı áreketterge basqasha áreket etýi múmkin.
Biraq Reseıdiń ekonomıkalyq kúshiniń basym bóligi soǵysqa jáne Pýtın rejıminiń turaqtylyǵyn saqtaýǵa jumsalatyndyqtan, Astana osy sátti basqa eldermen yntymaqtastyqty keńeıtý úshin paıdalana alady.
Áskerı qoldaýsyz ekonomıkalyq yntymaqtastyq
Qaqtyǵys bastalǵannan keıin birneshe aı ótken soń jáne onyń ınaýgýraııasynan beri prezıdent Toqaev alǵash ret Túrkııaǵa jumys saparymen bardy. Kezdesý nátıjesinde elder arasyndaǵy qarym-qatynas strategııalyq áriptestik deńgeıine kóterildi. Máselen, Qazaqstanda túrik ushqyshsyz ushaqtaryn shyǵarýdy bastaý týraly kelisimge qol qoıyldy. Sonymen qatar, elder arasynda áskerı barlaý aqparattarymen almasý bolady. Omarov UQShU-ǵa múshe eldiń NATO-ǵa múshe elmen qupııa aqparat almasýǵa birinshi ret keliskenin jazady.
Ázirbaıjan Qazaqstan prezıdenti jumys saparymen barǵan ekinshi mańyzdy el boldy. Omarov Qazaqstannyń antımılıtarıstik ustanymyn baıqaıdy: Astana Ýkraınadaǵy soǵysty qanshalyqty qoldamasa, olardyń uzaq jyldar boıy jalǵasyp kele jatqan jer-aýmaqtyq qaqtyǵystarynda Ázirbaıjan men Armenııanyń jaǵyna shyqpaıdy. Ázirbaıjan armııasy Taýly Qarabaqta Qazaqstannyń UQShU boıynsha odaqtasy Armenııany jeńgenimen, bul Toqaevtyń Ázirbaıjan prezıdenti Ilham Álıevti eliniń «aýmaqtyq tutastyǵyn qalpyna keltirýimen» quttyqtaýyna kedergi bolmady. Taraptar tipti Reseıge qarsy sankııalardyń zardaptarynan ǵana emes, Máskeýdiń Qazaqstan ekonomıkasyna qysymynan da zardap shegetin qazaqstandyq bıznes úshin erekshe mańyzdy bolyp tabylatyn ekonomıkalyq yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa kelisti.
Toqaevtyń bul batyl áreketteri kópshilikti tań qaldyrdy, biraq Pýtın qańtarda Toqaev tóńkeris áreketi boldy dep aıtqan kezde Qazaqstanǵa kómektesti dep esepteıdi. «Qazaqstan basshylyǵy Kremlge «qaryz» deıtinder qańtarda Reseıdiń áskerı kómegi aımaqtaǵy yqpalyn keńeıtý úshin jasalǵan dep esepteıdi. Omarov munyń barlyǵyn eskere otyryp, Qazaqstan Máskeýdiń tártipsizdikter kezindegi kómegine, sonymen qatar, óz qaýipsizdigine degen qorqynysh sebep bolǵanyn túsinetinin jazady.
Omarov óte mańyzdy oı aıtty: Toqaev Kreml taǵaıyndaǵan basshy retinde kóringisi kelmeıdi. Onyń bıylǵy kúzde merziminen buryn saılaý ótkizý týraly jarııalaýy halyqtyń legıtımdigine ıe bolý jáne qańtar oqıǵasyna Reseıdiń aralasýyna narazy bolǵandardy tynyshtandyrý áreketi.
Reseıde saıası elıtanyń radıkaldy bóligi Qazaqstannan keletin jańalyqtarǵa narazy. Máskeý elder arasyndaǵy qarym-qatynasta syzat tússe, Astanany ne kútip turǵanyn eske salýǵa daıyn.
Eýropaǵa balama joldardy izdeýdegi qıyndyqtar
Omarov Qazaqstannyń syrtqy saýdasynyń besten bir bóligi Reseıdiń úlesine tıetinin, Qazaqstan júkteriniń jartysynan kóbi Reseı arqyly ótetinin, Kreml Qazaqstandy aıtarlyqtaı tabys kózinen aıyrý úshin paıdalana alatynyn eske aldy. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan munaı eksportynyń 80 paıyzy 31 paıyz úlesi Reseıge tıesili Kaspıı qubyr konsorıýmy (KQK) arqyly ótedi. Sońǵy birneshe aıda KQK qatysty kem degende bes oqıǵa oryn aldy, bul qazaqstandyq munaıdyń Eýropaǵa eksportynyń tolyq toqtaýyna da, aıtarlyqtaı qysqarýyna da ákeldi.
Munyń saldaryn túsiný úshin, eger KQK jabylsa, Qazaqstan bıýdjeti kiristerdiń 40%-dan astamyn joǵaltady. Qazaqstandyq munaıdy Eýropaǵa jetkizýdiń alternatıvti Kaspıı joly bar, biraq onyń maksımaldy munaı kólemi táýligine shamamen 100 myń barreldi quraıdy, al KQK úshin bul kórsetkish dál osy ýaqyt aralyǵynda mıllıon barrelden asady.
Qoldanystaǵy alternatıvti joldardyń eshqaısysy kólemi, baǵasy nemese jetkizý jyldamdyǵy boıynsha KQK-ge sáıkes kelmese de, Qazaqstanǵa eksporttyq baǵyttar boıynsha eń bolmaǵanda birshama erkindik qajet. Yqtımal nusqalardyń biri Toqaev jaqynda bolǵan Baký porty bolsa kerek.
Kórshige qııanatty jasyratyn dostyq
Omarov resmı túrde Máskeý Qazaqstanmen qarym-qatynastyń órkendegeni týraly málimdemelerdi qaıtalap otyrǵanymen, shyn máninde Máskeýdiń ońtústiktegi kórshisinen kóńili qalýy ashyq óshpendilikke aınalý qaýpi bar ekenin atap ótti. Bul reseılik sheneýnikterdiń jáne kommentatorlardyń radıkaldy kózqarastaǵy bóligine Qazaqstanǵa narazylyǵyn bildirýge múmkindik beredi: Qazaqstandaǵy «orystardyń genoıdi» týraly jalǵan aqparat belgili bir dárejede Qazaqstandy «denazıfıkaııa» týraly áńgimeni órshitti. Qazaqstanmen úlken qaqtyǵys áleýetiniń joqtyǵyn jáne Kremlden Ýkraınanyń shyǵysyndaǵy áskerı qýatyn arttyrýdy talap etetin jaqynda ýkraındyq kúshterdiń qarsy shabýylyn eskersek, Kremldiń taǵy bir soǵysty bastaý múmkindigi óte ekitalaı. Al, Shyǵys Eýropadaǵy geosaıası jaǵdaı kúnnen kúnge boljaýǵa kelmeıtin sıpatqa ıe bolyp barady jáne Qazaqstan teńgerimdi saqtaýy qajet: dıplomatııalyq saqtyq tanytý, sonymen qatar óz múddesin qorǵaý jáne ishki turaqtylyqty saqtaý.
