Búgin — Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni

1356
Adyrna.kz Telegram

Búgin — til biliminiń atasy hám reformatory Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni. Ult zııalysy 1873 jyldyń 5 qyrkúıeginde dúnıege keldi.

Tutas býynnyń tól basy bolǵan Baıtursynovtyń alǵashqy kitaby – «Qyryq mysal» 1909 jyly jaryq kórdi. Ol bul eńbeginde Reseı otarshylarynyń zorlyq-zombylyǵyn, eldiń turalaǵan halin jumbaqtap, tuspaldap jetkizdi. Aqynnyń azamattyq arman-maqsaty, oı-tolǵamdary kestelengen óleńderi «Masa» degen atpen jeke kitap bolyp jaryq kórdi (1911). «Masanyń» negizgi ıdeıalyq qazyǵy – jurtshylyqty oqýǵa, óner-bilimge shaqyrý, mádenıetti ýaǵyzdaý, eńbek etýge úndeý. Aqyn halyqty qarańǵylyq, enjarlyq, kásipke marǵaýlyq sııaqty kemshilikterden arylýǵa shaqyrdy. Abaıdyń aǵartýshylyq, synshyldyq dástúrin jańarta otyryp, Baıtursynuly 20 ǵ. basyndaǵy qazaq ádebıetin tóńkerisshil-demokrattyq dárejege kóterdi. Sondaı-aq Baıtursynuly qazaq tiline A. S. Pýshkın, M. Iý. Lermontov, F. Volter, S. Ia. Nadson óleńderin aýdardy. Bul aýdarmalar Baıtursynovtyń taqyrypty, ıdeıalyq-kórkemdik deńgeıi joǵary týyndylar. El taǵdyrynyń keleshegine alańdaýly aqyn kóp qyrly isimen, danalyq saıasatymen qazaq jastarynyń rýhanı kósemi boldy.

Nazarlaryńyzǵa Ahmet Baıtursynulynyń qanatty sózderin usynamyz.

Eger de biz qazaq degen ult bolyp turýdy tilesek, qarnymyz ashpas qamyn oılaǵanda tilimizdiń de saqtalý qamyn qatar oılaý kerek.

Toı dep shashyldy, as dep shashyldy, ar, bilim dep dáýlet shasharǵa qaı qazaqtyń qaıraty jetedi?!

Bala bastaýysh mektepte bar pándi tek ana tilinde ǵana oqýy kerek.

Bilimdiden ne paıda bilgenin kópke aıtpasa, úıretkennen ne paıda qaıyrymy qaıtpasa.

Árkim ózi jaqsy biletin nársesin synaýy kerek.

Moıyndaǵy boryshty bilý – bilimniń isi, boryshty tóleý – adamshylyq isi.

Pikirler
Redakııa tańdaýy