1989 jyly 22 qyrkúıekte quryltaıyn ótkizgen Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy shyn máninde sol kezeńdegi qazaq halqynyń saıası-qoǵamdyq maıdany bolatyn. 
Ol kezde óz jerinde 40 paıyzǵa tolmaıtyn qazaq halqy 1986 jyly qyzyl ımperııanyń ydyraýyna túrtki bolǵan Jeltoqsan oqıǵasynyń saldarynan basyp janshylǵandyqtan saıasıbelsendiligi báseńdegen edi. Ol kezeń halqymyz úshin ekologııa men tilden bastaý alatyn máseleni kóterýden saıası belsenimge umtyldy. Til týrasyndaǵy belsenis qazaq qoǵamyn jańa satyǵa kóterdi. Ulttyń zııaly qaýymy judyryqtaı jumylyp, Almaty qalasyndaǵy «ákem-teatrda» til qoǵamyn qurý arqyly rýhanııatqa tý kóterip kiristi...
Degenmen, eldiń ótken 30 jyldyq egemen dáýiri qazaq tilin memlekettik isterge tolyq aralastyra almady, orys tili keýlegen alýan ulystar men dıasporany syrtqy ımperııalyq ıdeologııa jaılańqyrap, memlekettik til mártebesi shynaıy sıpatqa ıe bola almady.
Bul daǵdarysqa toıtarys beretin kezeńdi 2021 jylǵy qarashada Túrkistanda ótken «Qazaq tili» qoǵamynyń quryltaıynan izdep tabýǵa bolar. Bul joly da memleket kirisip, rýhanııattaǵy birshama qaýqarly azamattardy jınap, til máselesin jańa satyǵa kóterýdi maqsat etti. Qoǵamnyń is-áreketine jańa sıpattaǵy formattardy engizý muraty qoıyldy.
2022 jyldyń basynan bastalǵan qoǵam jumysynyń basty turpaty onyń fılıaldary men qurylymdaryn qaıta quryp nyǵaıtýdan bastaldy.
Osyǵan deıin 37 fılıaly bolǵan Halyqaralyq «Qazaq tili qoǵamynyń bıylǵy jyly 80-nen asa fılıalynyń ashylýy rəsimdelip, eldiń 17 óńirinde tolyq tirkeldi. Endi jańadan ashylǵan oblystardaǵy fılıaldar men bólimshelerdi qurý qolǵa alynýda.
Qoǵamnyń basty jumys tásili naqty máselelerdi sheshý úshin jobalar ázirlep, solardy iske asyrý bolyp tabylady. Solardyń biri «Kórneki» jobasy, bul joba 2021 jyly qoǵam prezıdenti Berik Ábdiǵalıdyń bastamasymen Májilis depýttary kirisip, Kórneki aqparat týraly zańdy tolyqtyryp, túzetilgen soń bastaldy. Bul zańǵa Memleket basshysy 2021 jylǵy 29 jeltoqsanda qol qoıǵan edi.
2022 jyldyń basy qoǵam úshin eki tarapta jumys atqarýdan bastaldy: bireýi qoǵamnyń qurylymdaryn jandandyrý men qaıta qurý, ekinshisi tilge qatysty máseleler boıynsha jobalar ázirlep qolǵa alý. 
Buryn-sońdy sońǵysy júıeli qolǵa alynbaǵandyqtan buǵan joba jasaı alatyn jáne júzege asyra biletin adamdar tartý kózdeldi. Sonyń nátıjesinde qoǵamnyń vıe-prezıdenti Maksım Rojın men atqarýshy dırektor Larısa Aldabergenova «Kórneki» jobasyn ázirlep, iske asyrýdy bastady.
Jobanyń maqsaty - Qazaqstandaǵy kórneki aqparatqa qatysty zańdardyń oryndalýyn qamtamasyz etý arqyly jergilikti qoǵamdyq oryndardaǵy kórneki aqparattyń sapasy men sanyn jetildirý. Jobany iske asyrý arnaıy daıyndyqtan bastaldy: qajetti zertteý jumystary men seriktesterdi tutynýshylar zańnamasyn, sondaı-aq kommerııalyq qurylymdardyń kózqarasy men qoldaýy qarastyryldy.
Jobany júzege asyrý úshin eń áýeli qarjy máselesi qarastyryldy, bul maqsatty elordanyń ákimdigi qoldap, Tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasy qarjylandyrýdy qolǵa aldy. 
Jobany júzege asyrýda eń áýeli jastar kontıngenti tańdap alyndy - bas qaladaǵy zańger jáne fılolog stýdentter arasynda óz erikterimen volonterlar irikteldi. Jobanyń mamandaryn ázirleý men zańgerlik jaǵynan saýattandyrý maqsatynda elge belgili zańger, qoǵam qaıratkeri Abzal Quspannyń respýblıkalyq onlaın semınary ótkizildi.Semınarǵa qatysýǵa respýblıka boıynsha 200-ge jýyq adam tilek bildirdi.
Atalmysh joba Qaraǵandy oblysynda burynyraq bastalyp, oǵan birneshe óńir kirisýge daıyndaldy. Alaıda, qarjynyń tikeleı til máselesin qamtýǵa arnalǵan memlekettik bıýdjetten qarastyrylýy kemshin bolǵandyqtan, kóp óńirlerde bul joba qaǵajý tartyp ketkenin jasyrýǵa bolmaıdy.
Osy joǵaǵa qatysty 14 naýryzda «Qazaq tili» qoǵamy jobany kásipkerler men memlekettik qyzmetkerlerge tanystyrý úshin arnaıy forým ótkizdi.
«Kórneki» jobasynyń aıasynda mynadaı jumystar júrgizildi: arnaıy daıyndyqtan ótken eriktilerdiń kúshimen barlyq kórnekti oryndardaǵy tutyný aqparattary boıynsha qazaq tiline qatysty qate men zań buzý faktilerine fotofıksaııa jasaldy: fotoǵa túsirilip tirkeldi. Kelesi kezekte bul faktilermen arnaıy shtab jumys jasap, ony sol bıznes nysandaryna kórsetip, túzetilýi talap etildi, qajet jaǵdaıda mátini aqysyz túrde túzetilip, qazaqshalanyp olarǵa quqyq jaǵynan aqparat berildi. Eger de zańdamany oryndamaý qasaqana oryn alǵan bolsa, ony tıisti sot organdaryna júginýdi tutynýshylar tarapynan qolǵa alý da qarastyryldy. Alaıda, máseleni ýshyqtyrmaı sheshýdiń strategııasy qolǵa alynyp, ázirge isti sotqa jetkizý men bıznenske zalal keltirmeý jaǵy da qarastyrylyp otyr. Bul úshin jeke tutynýshylar tarapynan talap jazylyp, ony quqyqtyq jaǵynan qoldaý iske asyrylatynyǵy qaraldy. Bul jaǵynan Tutynýshylar odaǵy tarapynan qoldaý tapty.
Joba aıasynda Nur-Sultan qalasy boıynsha 1600-den asa zań buzý faktileri tirkeldi jáne olardy túzetý úshin aldyn ala hat joldaný ústinde, kásipkerlik basqarmasymen birlesip, bıznesmenderge quqyqtary men mindetterin uqtyrý men aqparat berý qolǵa alyndy.
Jobaǵa áleýmettik jelini qoldaný maqsatymen Kornekiproject jáne Astanatilbasqarmasy ınstagram-paraqshalary jasaqtaldy, jobany tanystyrý men zańdamany túsindirý turaqty túrde posttar jarııalandy. Sondaı-aq, Google saýalnama ázirleý qolǵa alyndy.
Jobanyń barysyn zańdyq jaǵynan qadaǵalaý belgili zańger Lázzat Ahatovaǵa júkteldi. Jobanyń jetekshisi Maqsat Málik pen eriktiler legin basqarýshy jas zańger Álııa Sarı ózderiniń uıymdastyrý qabyletterin arttyrdy. 
Joba aqpan-tamyz aılary arasynda júzege asyryldy.
Astananyń «Almaty» jəne «Esil» aýdandarynda ornalasqan 2000-nan astam nysanǵa monıtorıng júrgizildi jəne kəsipkerlerge kórneki aqparat mətinin aýdarý (túpnusqalylyq) boıynsha ədistemelik kómek kórsetildi.
Bul joba qoǵamnyń mamandaryn jetildirýge birshama septigi tıdi. Alaıda tutasymen respýblıkalyq aýqymǵa shyǵýǵa qarajattyń tapshylyǵy aıaqqa tusaý bolyp otyr.
Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy qarajattyń tapshylyǵyna qaramastan qolda bar ıntellektýaldyq jobalardy tegin taratyp, olardyń atqarylýyn uıymdastyrdy. Mysaly, bıylǵy Naýryz merekesi qarsańynda «Balabaqshalardaǵy jańasha Naýryz» jobasyna arnaıy tujyrymdama men senarııdi respýblıka kóleminde taratyp, arnaıy zým-konferenııa ótkzý arqasynda bir ǵana Taraz qalasyndaǵy 30-ǵa tarta balabaqshada búldirshinden ata-analarymen birge Naýryz merekesin erekshelip atap ótti. Odan basqa tilge qatysty ýshyqqan taqyryptar men ahýaldarda qoǵamnyń belsendileri tikeleı aralasyp, dúrbeleńdi boldyrmaı, onyń naqty sheshilýine atsalysty, máseleni qoǵamnyń nazaryna obektıvti túrde jetkizýge tyrysty. Sonyń biri – bas qaladaǵy jańadan ashylǵan 93-mektep-lıeıine qatysty bolǵan dúrligý edi.
Jalpy til máselesiniń sheshilýine qoǵamnyń eldegi barlyq fılıaldarynyń tutasa jumystanýyna álde de memlekettik taraptan kózqarasty barynsha ózgertý jaǵy kútilip otyr. Naqtyraq aıtsaq, Til komıtetimen tize qosa atqaratyn Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamyna respýblıkalyq jobany qolǵa alýǵa arnalǵan aıryqsha memlekettik qamqorlyq kerek-aq.
Serik ÁBDIREShULY,
Nur-Sultan qalasy
