Bul shaǵyn azııalyq memleket osydan 50 jyl buryn planetadaǵy eń kedeı elderdiń biri bolǵan. Alaıda búginde Ońtústik Koreıa ekonomıkalyq ósý boıynsha álemdik kóshbasshylardyń qatarynda jáne eń úzdik densaýlyq saqtaý salasynyń ıesi retinde tanyldy. Bir qyzyǵy, eldegi medıına tolyǵymen aqyly, biraq qoǵamnyń árbir múshesine qoljetimdi bolyp qala beredi. Koreıler sapaly medıınalyq kómekti qalaı jasaı aldy jáne qarapaıym azamattar úshin bul qansha turady?
Amerıkandyq tájirıbe
Ońtústik Koreıa – saıası jáne ekonomıkalyq jaǵynan táýeldi memlekettiń órkendeýine qol jetkizgen jáne qandaı da bir jolmen óziniń ústemdiginen asyp túsken tarıhtaǵy sırek mysaldardyń biri. Koreıler ózderiniń órkendeýi úshin AQSh-qa qaryzdar.
1953 jyly Azamat soǵysynan keıin el qırap qaldy. Medıınalyq ınfraqurylym men densaýlyq saqtaý júıesi is júzinde joq edi. AQSh úkimetiniń halyqaralyq yntymaqtastyq agenttigi (ICA) koreılerdi aıaǵynan turǵyzýǵa kómektesip, jańa aýrýhanalar salýǵa jáne koreı dárigerlerin oqytýǵa demeýshilik jasady.
Mınnesota ýnıversıteti jergilikti dárigerlerdi Batys standarttarymen tanystyrdy, al koreı mamandaryn oqytý baǵdarlamasy Mınnesota eksperımenti dep ataldy. Joba 1980 jylǵa deıin jalǵasty.
Koreıalyq jolmen emdeńiz
Elde memlekettik jáne jeke saqtandyrý bar. Eki nusqa da aqyly medıınalyq kómekti qamtıdy. Memlekettik saqtandyrý qyzmet túrine, áleýmettik jaǵdaıyna jáne materıaldyq jaǵdaıyna baılanysty shyǵyndardyń 40-tan 95 %-ǵa deıingi bóligin óteıdi.
Azamattyń ál-aýqaty salyq qyzmeti arqyly avtomatty túrde anyqtalady. Barlyq kirister, múlik jáne tipti shyǵystar esepke alynady, mysaly, avtokólikter men jyljymaıtyn múlikti satyp alý, sondaı-aq turǵyn úıdi jalǵa alý qadaǵalanady.
Saıyp kelgende, adam neǵurlym baı bolsa, soǵurlym ol úshin medıınalyq qyzmet qymbatyraq bolady. Memlekettik saqtandyrý tólemin jumys berýshi jalaqynyń 4-ten 13 %-ǵa deıingi mólsherinde ustaıdy.
Alaıda saqtandyrý barlyǵyn qamtymaıdy. MRT, KT, keıbir ÝZI túrleri, stomatologııa jáne aýyr aýrýlardy emdeý naýqastyń esebinen tolyǵymen tólenedi. Sondyqtan koreılerdiń 77 % memlekettik saqtandyrýdan bólek qosymsha jeke saqtandyrýǵa ıe.
Josparly tekserý
Árbir káris jylyna bir ret tegin medıınalyq tekserýden ótýge mindetti. Ádette bul erejeni eshkim elemeıdi, óıtkeni naýqas medıınalyq tekserýge kelmese, saqtandyrý sharty avtomatty túrde joıylady. Teorııalyq turǵydan alǵanda, eldegi medıına halyqtyń 97 paıyzyna qoljetimdi.
Ol jaqta jalaqy joǵary, ár qadamda medıına qyzmetkerleri, emhanalar men aýrýhanalar kóp. Biraq is júzinde Koreıada sýyqtan basqa nársemen aýyrý óte qymbat. Sonymen qatar, dárihanada dárigerdiń reeptisiz eshqandaı dári-dármek satylmaıdy.
Sondyqtan da jergilikti turǵyndardyń medıınalyq tekserýden ótip, analız tapsyryp, aýrýdy bastapqy damý kezeńinde anyqtaý óte mańyzdy. Koreıada barlyǵy emhanaǵa jıi barady. Mundaı sapardyń sebebi kez kelgen túshkirý bolýy múmkin.
Álemdegi eń jaqsy Numbeo jahandyq derekter bazasyna sáıkes, Ońtústik Koreıa plastıkalyq hırýrgııa, júrek-qan tamyrlary aýrýlaryn emdeý jáne onkologııamen kúresý salalarynda úzdik bolyp tabylady. Eldegi ortasha ómir súrý uzaqtyǵy – 82,7 jas!
Kóptegen aýrýhanalar robottandyrylǵan, kúrdeli operaııalar robot kómekshileriniń kómegimen jasalady. Memlekettik aýrýhanalarda 1000 naýqasqa arnalǵan 10 tósek bar. Salystyrý úshin, AQSh-ta bul kórsetkish 1000-ǵa shaqqanda 2,8, Reseıde 8,7 quraıdy.
Memlekettik mekemeler zamanaýı medıınalyq qural-jabdyqtarmen jabdyqtalǵan. Emhanalardyń joǵary jabdyqtalýyna mekemelerge medıınalyq qyzmetten túsken tabysty qaıta bólýge tyıym salý arqyly qol jetkiziledi. Barlyq aqsha aýrýhanalarda qalady jáne tek aýrýhananyń qajettilikterine nemese qyzmetkerlerdi yntalandyrý júıesine jumsalýy múmkin.
Aıtpaqshy, Koreıada árbir ýnıversıtet stýdenti dáriger bola almaıdy. 11 jyl aqyly oqýdan ótken jáne bir jyl shetelde taǵylymdamadan ótken túlekterdiń 1 %-dan azy aýrýhanada jumys isteýge ruqsat etiledi. Sonyń nátıjesinde eń qabiletti, biliktiligi joǵary mamandar dáriger bolyp shyǵady.
Dáriger eldegi eń bedeldi mamandyqtardyń biri bolyp sanalady, onyń ortasha jalaqysy aıyna 10 mıllıon vondy (3 152 000 teńge) quraıdy, bul eldegi ortasha jalaqydan 2,5-3 ese joǵary. Ońtústik Koreıanyń medıınasy álemdegi eń jaqsy dep sanalady. Munda adamdar baǵalanady jáne olar eń qundy resýrs dep tabylady. Munaı nemese gaz emes, Ońtústik Koreıada adam kapıtaly ekenin jáne árbir ómirdi qorǵaý kerektigin túsinedi.
Kerimsal JUBATQANOV
