“Kózin aǵyzyp jibergen”: ShQO-da zardap shekken balanyń ákesi ádildik izdep júr

1853
Foto: vıdeodan alyndy
Foto: vıdeodan alyndy

Bir jyl buryn synyptasy qalam laqtyryp, kózi kórmeı qalǵan oqýshynyń ata-anasy ádildik izdep, "saý balamdy soqyr etkenderge" tym jeńil jaza berildi dep otyr. Sózinshe, sabaq kezinde balaǵa tikeleı jaýapty tulǵalar jaı ǵana sógispen qutylǵan eken. Al isti jabý úshin emge dep azyn-aýlaq aqsha jınap beripti. Bıyl taǵy da jeti júz myń teńge usyndy deıdi jábirlenýshi. Al qarjy esh jazyǵy joq muǵalimderden jınalǵanyn estip, kómekten úzildi-kesildi bas tartypty. Serik Ákimbaev bala qaýipsizdigine salǵyrt qaraǵan dırektor jumystan qýylsyn degen talap qoıdy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.

31-arnanyń “Informbıýro“ baǵdarlamasynyń habarlaýynsha,  11 jastaǵy Erkeǵalı – Serik Ákimbaevtyń tula boıy tuńǵyshy. Sózinshe, bir jarym jyldan beri ulynyń sol kózi kórmeıdi. Óıtkeni ótken jyly sabaq ústinde synyptasy Erkeǵalıǵa qalam laqtyryp, kózi aǵyp ketken. Sodan beri tórt ret ota jasatypty. Endi balasy besinshi ret aýrýhanaǵa jatqyzylyp otyr. Biraq dárigerler úmitten kúdik basym ekenin aıtypty, sebebi kózi júz paıyz kórip ketetinine kepil joq. 

“Bıyl bala úsh aı boıy ár aýrýhananyń baspaldaǵyn tozdyryp júr. Endi bizge Peterbýrg qalasyna joldama berdi. Katon-Qaraǵaıdan Sank-Peterbýrgqa balamyz ekeýmiz baryp qaıtqanymyzdy eseptegende 2 mln 300 myń teńge aqsha kerek eken. Al otasy qaıda, jatar orny qaıda, onyń aýdarmashysy qaıda?”, – dedi  jábirlenýshiniń ákesi Serik Ákimbaev. 

Aıtýynsha, kezinde keshirim alý úshin kerekti kómekti kórsetemiz dep kól-kósir ýáde bergen tarap izim-ǵaıym joq. Sosyn sheneýnikterden "Qazaqstan halqyna" qorynan qarjy alýǵa járdemdesýdi ótinipti. Óıtkeni otaǵa qajetti qarjyny tek osy uıym ǵana bere alady. Mektep dırektory bolsa muǵalimderden jeti júz myń aqsha jınap ákepti. Alaıda odan bas tartýǵa májbúr bolǵan. 

“Birinshi qyrkúıekte men eki balamdy ol mektepke jiberýden bas tartamyn. Qorqamyn jiberýge. Aıdyń kúniniń amanynda, tańǵy saǵat jetide balamdy mektepke jiberemin. Al túste kózi qantalap keldi. Baıaǵyda biz oqyp júrgende biz 26 bala oqydyq. Al qazir aınaldyrǵan on balaǵa ıe bola almaıtyn muǵalimniń keregi ne?”, – dep qosty Serik Ákimbaev. 

Ákimdik ókilderi barlyq jaýaptylar zań aıasynda laıyqty jazasyn aldy dedi. Mysaly, synyp jetekshisi men dırektorǵa sógis berilgen. Qosymsha ákimshilik aıyppul salynypty. Aıtýynsha, jazataıym jaǵdaı bolǵandyqtan mektep qyzmetkerleriniń kinási joq. Al jeti júz myń teńgeni muǵalimderden óz erikterimen jınady deıdi. 

“Sol balaǵa kim aıamaıdy kómek bergisi kelgender óz erkimen kómek retinde aýdandyq bilim bólimine aqsha ótkizgen. 700 myń teńge kóleminde qarajat jınaldy, ata-anasy ózderi qabyldamady”, – dep málimdedi ShQO Bilim basqarmasynyń bólim basshysy Ásem Núskenova. 

Sheneýnikter Ákimbaevtarǵa kómek kórsetilgenin jáne qajetinshe qoldaýǵa daıyn ekenderin jetkizdi. Olar buǵan deıin de otaǵa joldama berip kelgen. Biraq shet elderde jasalatyn ota jaıyn tek mınıstrlik sheshedi dep otyr. Al olar bas tartqan aqshany aýdandaǵy emge muqtaj ózge de balalarǵa úlestiripti. 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar