Til maıdany: reforma men revolıýııany shatastyrmaıyq!

988

Sońǵy jyldary qazaq tilin damytýdyń birden bir tetigi - onyń jazý reformasyn júzege asyrý degen birjaqty tujyrymmen kele jatyrmyz. Keıbir lıngvısterdiń pikirine qaraǵanda jazý reformasyn jasap, álipbı aýystyrsaq, til máselesi ózinen ózi sheshilip sala beredi eken...Til úshin árýaqytta da basty faktor tildik orta bolyp keledi jáne solaı bola bermek. Sondyqtan tilge qatysty kim pikir aıtsa da, eń áýeli tildik ortanyń údesine alańdaýy qajet. Onyń ústine memlekettik quzyryn tolyq atqara almaı otyrǵan til úshin nómiri birinshi faktor – taǵy da tildik orta! Al qazaq tiliniń ortasy reforma jasaýǵa daıyn ba? Álde onyń keri yqpaly bolmasyna kepildik bar ma? Bul suraqtardy biz qarastyrmaı otyrmyz.

Al reforma árýaqytta da qosymsha ýaqyt pen resýrsty jáne táýekeldi qajet etedi. Demek, biz jańa álipbı aýystyrý arqyly, kırılshe engizilgennen bergi 80 jylǵa taıaý ýaqyt ishinde qordalanǵan tildiń qaptaǵan orfografııalyq máselelerin osy reformanyń aıasynda júzege asyrý arqyly qazaqtildi ortaǵa shekten tys aýrtpalyq salǵaly otyrmyz.Buny baǵamdamaı otyrmyz. Bul tujyrymdy avtordyń latyn grafıkasyna aýysýǵa degen qarsylyǵy deýden aýlaq bolyńyz,  2007 jyly latyn álipbıge kóshýge arnaıy tujyrymdama jasap jarııalaǵanbyz, alaıda búgingi ahýalǵa baılanysty pikirdi ózgertýge májbúrmiz.

Birinshiden, reformaǵa qajet ýaqyt faktoryn alatyn bolsaq, biz jazý reformasyna bólingen ýaqyttan keshigip otyrmyz. Eger de bul sheshimdi akademık Á.Haıdarovtar bastama jasaǵan ótken ǵasyrdyń 90-jyldary qolǵa alǵanda, búgingi barlyǵy ýshyqqan dáýirge kelip, dúbárá tildik ortamen tuıyqqa tirelmes edik jáne kóptegen janama, alańdatqysh faktorlardy qyl-qybyr etip jınap alyp, bas qatyrmas edik. Tipti odan keıingi 2000-jyldar da barynsha tıimdi ýaqyt bolatyn, alaıda, biz ózimizge senimsiz bolǵandyqtan, bul reformany sozbalap kelip, aqyry ýaqyt tosqaýylyna tap bolyp otyrmyz. Bunyń bir kórsetkishi sońǵy jyldary qazaqtildi ortadan orys mektepterine qaraı yǵysý úrdisi baıqalǵany óz aldyna, orys tilinde tili shyqqan bastaýysh synyptaǵy baladan muǵalimder qutyla almaıtyn ahýal ornady. Bul týrasynda jaqynda ǵana ulysmedia.kz portalyna bergen Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń deregi boıynsha, 2016-2017 jyldardan beri (bul – bizdiń álipbı aýystyrý áńgimemizdiń shyqqan mezgili edi) qazaq mektepteriniń ashylý sany kúrt azaıyp, aralas mektepterdiń kerisinshe kóbeıip ketkendigin baıqadyq. Bul neniń esebinen? Mezgilsiz ýaqytta buzyp-jaryp kirgen «reformadan» qoryqqan qazaq ata-anasy men balalarynyń esebinen.  Negizinde soıolıngvıstıkalyq zerdeleý jazý reformasyn bastamas buryn júrýi kerek edi. Biraq olaı bolmaı otyr jáne ol dáıekke reformatorlar nazaryn da salmaı otyrǵany ókinishti. Iaǵnı reformaǵa jumsalatyn ýaqyt endi tildik ortany kemire bastady! Bir másele ekinshisin qozdyrýda.

Ekinshiden, sońǵy jyldary álemdi qamtyǵan indet «dáýiri» qalyptasyp otyrǵan shaqta, ekonomıka turalap, qarjy jetispeıtin kezeńge mańdaı tirelgen kezde, resýrstyń qanshalyqty jetkilikti bolatyny úlken suraq týǵyzýda. Jazý reformasy degenińiz áripti aýystyryp, oqýlyqtardy qaıta basýmen ǵana shektelmeıtin, ulan-ǵaıyr sharýalar kesheni ekenin eskerý kerek. Jáne de reforma bir ǵana jazý salasyn qamtymaıdy, eń bastysy tildik ortany qamtyıdy, ózgertedi jáne onyń ahýaly men sezimkúıin zerdelemeý, ahýaldy óz kóńilkúıińe baǵyndyrýǵa tyrysý - barynsha qaterli. Orystildi bastaýysh synyptardyń shuǵyl kóbeıýi men qazaqtildi ata-analardyń baldaryn orys synyptaryna berý úrdisin eskermeý, zerdelemeý túbinde soqyr reformany týǵyzady.

Úshinshiden, kez kelgen reforma eń áýeli táýekel degen faktordy qamtıdy. Eger de biz ataǵan alǵashqy eki faktor eskerilip, tıisinshe sheshimder qabyldansa, táýekeldiń yqpaly barynsha azaıar edi, al olar eskerilmese, qolǵa alǵan reformanyń revolıýııalyq sıpaty basym bolady da, táýekel túbi - jelqaıyq emes, eselene kele múldem keraǵar nátıjege ákelip soǵady. Biz qazir qolǵa alǵan reforma áli kúnge naqty jol kartasymen jabdyqtalmaǵan, ıaǵnı onyń júzege asý joldary naqtylanbaǵan, marshrýt aıqyndalmaǵan jáne bıleti alynbaǵan!  Biz onsyz da sońǵy bes jyl ishinde eki jarlyq pen úsh birdeı álipbı nusqasyn bekitip, qoǵamdy qorqytyp aldyq. Álgi orys synyptarynyń kóbeıýi sonyń naqty saldary. Ondaı saldardy qurǵaq nasıhatpen baǵyndyra almaısyz.

Ne istemek kerek? Shegirtkeden qorqyp egin ekpeý kerek pe? Joǵaryda atalǵan jazý reformasyna qatysty úsh faktordy óz paıdamyzǵa qalaı bura alamyz? Birinshiden, reformany júzege asyrǵanda ýaqytty sonyń paıdasyna buratyndaı taktıka kerek. Mysaly, búkil orfografııalyq emle-erejeni latyn qarpi arqyly júrgizip, til tutynýshysyn revolıýııaǵa ıtermelemeı, reformaǵa barynsha jumsaq úderis uıymdastyrý kerek.  Ony kezinde belgili bas orfografymyz, akademık, marqum Rabıǵa Syzdyqova usynǵandaı, barlyq emle ózgeristerin qazirgi kırılshemen jasap qutylǵan abzal. Jáne buny jasaýǵa qarsy shyqqan ǵalymdardyń ózderi lıngvıst retinde emes, til tutynýshy retinde qarsy shyqty, demek olarǵa qarsy jetkilikti argýment pen nasıhat júrgizilmegen, olardyń ózderi bunyń mańyzy men mánin uqpaǵan, senimsiz bolǵan. Jáne de osy 30 jyldyń ishinde kırılshemen jazý formatyn  ózgertken sózder qory aıtarlyqtaı ári ony tildik orta qazir yń-shyńsyz sińirip te aldy, bulǵarǵa tipti reformanyń da qajeti joq: zaýyt – zavod, Máskeý – Moskva, máshin – mashına ... kete beredi.  Buǵan qosa endi til bilimi tarapynan sáıkes uǵynyqty nasıhat pen elektron sózdik, taǵy basqa resýrstar bolsa, úderis barynsha óte tez sińetini daýsyz. Biraq sondaı jaýapkershilikten qorqyp, naqty sharýanyń istelmeı qalǵandyǵyn moıyndaý kerek. Onyń ústine 42 áripti búgingi álipbı qazaq pen orys tilderiniń ortaq álipbıi ekenin jarııalaý arqyly, ony ózgertýge degen saıası sheshim qabyldaýdy ońaılata túser edi. Osyndaı qorlaý men tildik ortany qınaýymyz qazaq lıngvısterine asa jaýapty syn! Mysaly, «mýzyka» sózin eki tilde birdeı jazǵanmen, oqyǵan da qazaqshada bul sózde [I] dybysynyń joqtyǵy masqara emes pe?! Osyndaı masqaralyqty áshkerelep tildik ortaǵa jetkize bilse, ondaı reformaǵa kim qarsy bolady?

Eger biz reformany bes jyldyń ishinde 3 álipbı jasap, psıholıngvıstıkalyq sheginiske barýdyń ornyna, kırılshe jazý reformasyn jasap alyp, kelesi satyda ǵana áripterdi latynǵa ózgertýdi qaldyrsaq, úshinshi «táýekel» faktoryn aınalyp ótip, ýaqytty da utar edik. Onyń ústine teriskeı eldegi syrtqy qarsy faktor da qarsy boraǵan daýyldaı kedergi etpes edi.  Reformanyń máni ony ótkizip, belgili bir nátıjege qol jetkizý ǵana emes, ony barynsha jeńil ótkizýde jáne ol bárinen de mańyzdy! Sýbektisine zalal keltiretin ári lańkes sıpaty bar reforma – shyn máninde  revolıýııa! Al biz qazirdiń ózinde tildik ortany qashyryp otyrmyz jáne dál osylaı atqarǵannyń ózinde bul orta birneshe topqa jiktelgeli otyr, qysqasy múıiz surap qulaqsyz qalyp júrmeıik. Latyn qarpin qoldanýshy ári ketse 30 jastan tómengi qazaqshasy shala urpaq bolǵaly otyr. Al buny moıyndaǵysy kelmegender balasyn orystildi ortaǵa salmaq... Al burynǵy orystildi qaýym qazaqshany úırenýden qashpaq... Sonda ne utamyz? Bar bolǵany syrtqy forma ǵana, al mazmun ne bolmaq? Tildik orta qaıtpek? Keıinirek tildiń ózi qandaı halde bolmaq? Bunyń bári soıolıngvıstıka men psıholıngvıstıka salasynan qaraldy ma? Joq. Bul salalar áli til saıasatyna engizilgen de joq.

«Qazirgi jastar aty-jónderin latynsha jazady, bir birine solaı hat jazady, adamdar jazýdy qabyldaǵanda grafıkalyq oılaý júıesimen qabyldaıdy» degen tereń emes tujyrymdar qoǵamǵa bul reformany nasıhattaýǵa, sińirýge jaraıtyn argýment emes. Óıtkeni, onyń barlyǵy belgili bir aqparat alýǵa degen tolyqqandy mátinder emes, ermek túrindegi qysqa sózder men sóılemder ǵana. Aqparat alý men berýge qatysy joq jaıttar ǵana. Osy oraıda reformatorlar tarapynan keltirilip júrgen «SAMSUNG» sózine qatysty aıtsaq, mańdaıshada bul sóz beli syzylmaǵan A árpimen jazylsa da, adam ony grafıkalyq qabyldaý júıesimen oqıdy degen eshqandaı da dáıek emes, manıpýlıaııa bolyp shyǵady. Óıtkeni bul - mátin emes, sóz emes, mańdaıshaǵa ilingen bolmasa kóringen jerde ábden tanymal bolǵan brendtik tańba, tańba oqylmaıdy – grafıkalyq túrde qabyldanady, solaı tanylady, al mátindegi árip tanylmaıdy - oqý arqyly ǵana qabyldanady. Mátin men tańdanyń arasyna teńdik belgisin qoıýǵa bolmaıdy! Tańba jurtqa tanymal bolǵasyn qıyndyqsyz qabyldanady, al mátindi adam grafıkalyq qabyldaý jolymen emes, áripterdi oqý arqyly, biriktirip tanýmen qabyldaıdy. Eger árip tanys bolmasa oqı almaıdy, oqý úshin adamnyń myıynda álgi áripter ábden tanymaldanyp, maǵynasy meılinshe avtomattanǵan qabyldaý deńgeıine jetýi kerek. Oǵan belgili bir daǵdy qalyptastyrý qajet.

Bulaısha reformanyń nasıhatyn júrgizý tııanaqsyzdyqqa ákelip soǵady, bul jerde shynaıy túrde psıholıngvıstıkalyq ǵylymdy qosý kerek ekeni eskerilmeı otyr. Qysqasy, bizdiń qazirgi qolǵa alǵan jazý reformamyz barynsha kúrdeli sharýany qamtıdy, al biz ony meılinshe qarabaıyr nasıhattap otyrmyz. Másele: áripter jasaýda emes, ony meılinshe kúrdeli tildik ortaǵa sińirtýdi qarabaıyr elestetip otyrýymyzda; bunymen birge qosymsha qandaı máseleler bolaryn aldyn ala eskermeı otyrýymyzda. Áıteýir, bir kirgizip alaıyqshy, sosyn «kósh júre bara túzeledi» deýimizde!

Bul saladaǵy áýelgi basty qate: osy reformany meılinshe oıynshyq kórip,tipti birinshi álipbı nusqasyn programmısterdiń tyqpalaýynan kórinis berdi, olar qazaq tilin kámpıýtrdiń klavıatýrasyna/termekiline baǵyndyrǵysy keldi, al bul baryp turǵan lıngvıstıkalyq qylmys! Ekinshi nusqa birinshisin jumsartýǵa arnaldy, al úshinshi nusqany jasaýǵa ǵana til ǵalymdary kiristi. Demek, biz bul reformaǵa atústi qaraǵanymyz óz aldyna, saýatsyz ári qalaı bolsa, solaı kiriskenbiz! Sondyqtan utylmaıtyn ári táýekeli joq reformany jasaǵanymyz bárinen de jemisti ári nátıjeli bolmaq. Bastysy til salasynda reforma men revolıýııany shatastyrmaıyq.

Serik ERǴALI,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy