Taǵy qazaq tili jaıly jazamyz. Búgin Almatynyń Bostandyq aýdandyq sotynda qazaq tiline qatysty sot proessi ótti. Ótti deýge kelmes, sot bastalmaı jatyp-aq, keıinge shegerildi.
Jábirlenýshi Qazaqstan azamaty. Esim-soıy – Ásel Nazarbaeva. Jo-joq, siz oılaǵan Nazarbaı áýletine esh qatysy joq, jáı ǵana tekteri uqsas. Jaýapker – Dıana Peregýda deıtin adam. Reseı azamaty. Qazaqstanda turady. Osynda týǵan. Isti júrgizip otyrǵan sýdıa – Kvan Elana Robertovna. Sot proessiniń aýany buzaqylyq bolǵanymen, máseleniń túbi qazaq tiline kelip tireledi. Alaıda qazaq tiliniń isi orys tilinde qaralyp jatyr. Álgi jaýapkerimiz – qazaq tilin bilmeıtin kórinedi. Endi osy jaıly keńeıtip aıtaıyq.
Reseıdiń qyzyl pasportyn ıemdenip, nápaqasyn qazaq jerinde taýyp júrgen Peregýda Dıana men Ásel Nazarbaeva arasyndaǵy janjal neden bastalǵan? Qylmystyq is materıalyna sáıkes sóılesek, Dıana deıtin orys tildi azamatsha (azamattyǵy bizdiki emes, kórshimizde tirkeýde tur) jábirlenýshi Ásel Nazarbaevany soqqyǵa jyǵyp, aýzyna kelgendi qusyp, qazaq tilin ám onyń ultyn kekete sóılep, kekireıe kúlip, oıyna kelgendi istegen. Ábden basynǵan. Qazaqstannyń memlekettik tilin, qazaq tilin – «neponıatnyı ıazyk» dep, Qazaqstan azamatshasyn aıaýsyz tepkiniń astyna alǵan. Dıananyń doldanýynyń jalǵyz sebebi – birneshe qazaq onyń kózinshe qazaq tilinde sóılesken. Bizdiń búgin uǵyp bilgenimiz – osy.
Búgin sotqa kelgen qoǵamdaǵy sergek sanaly azamattardyń qarasy kóp boldy. Arasynda jeltoqsanshylar men jýrnalıster de bar. Biz de bardyq. Bolǵan jaıdy kózben kórdik. Áseldiń ózin sózge tarttyq. Máseleni búge-shúgesine deıin ol ózi baıandap berdi.
Ásel Nazarbaeva, jábirlenýshi:
-Bul is neden bastaldy deısiz ǵoı... 2016 jyldyń 27-qarashasynda Rozybakıev – Ál Farabı jaqtaǵy «Mega» mańaıynda «Zeta» jıhaz dúkenine barǵan em. Dál meniń aldymda kezek kútip, eýropalyq násildegi bir qyz turdy. Syrttarynan baqylap turǵan em, álgi qyz dúkenniń satýshylaryna óte dóreki, anaıy sóılep jatty. Sol jerde 4 satýshy edi. Olardyń barlyǵy qazaq tildi. Orys tilin túsingenimen, sóıleı almaıdy eken.
Álgi qyz ózine qyzmet kórsetip turǵan satýshyny aıyptap, ákel degen zatyn (shelektiń qaqpaǵy) ákelmegeni úshin urysty. Buıyra sóılep, daý shyǵaryp jatty. «Ákel dedim, ákelmediń, myna túsin ákel dedim, mynaýyń kir» taǵysyn taǵy áńgimeler boldy. Óte dóreki, beıádep túrde barlyǵy. Quddy ol álgi atalǵan saýda úıiniń qojaıny da, saýdagerler onyń quly sekildi, buıyra sóılep basynyp bara jatty.
Aqyry ne kerek, uzaq daýlasyp jatyp, álgi shelekti almaıtyn boldy. Sóıtip shettep shyqqanyn bilem. Men daý aıaqtaldy ǵoı dep oılaǵan em. Álgige qyzmet kórsetken saýdager jigit (Azamat Túsibekov) shetke shyǵyp, qasyndaǵy áriptesterine áńgime aıtyp turǵan edi.
(Dıana Peregýda)
«Men oryssha aıtyp túsindire almaımyn. Oryssha bilsem túsindirip berer edim. Sen oryssha sóıleı alasyń ba?» dep janyndaǵy saýdagerden suraı bergeni sol edi, anaý «oryssha» degen sózdi estip aldy da, qaıtadan daý shyǵaryp, aıǵaıǵa basty. «Chto oznachaet oryssha?» dep daýryqty. Men syrttarynan qarap turmyn. Saýdagerler oǵan esh jaýap qaıtarǵan joq. Anaý bolsa, kúsheıip barady. Sodan men aralasyp, mán-jaıdy ol qyzǵa túsindirip bermek boldym. «Olar sizge oryssha túsindire almaı tur. Oryssha bilmeıtinine qynjylyp tur. Oryssha degeni – po rýsskıı degen sóz. Olar siz týraly aıtyp turǵan joq», dep ózine túsinikti tilde jaýap qattym.
Sol kezde ol maǵan dúrse qoıa berdi. «Zatknıs, mambetka» (aýzyńdy jap, mámbet) dep aýzynan aq ıt kirip, kók ıt shyqty. Odan qalsa eki qolymen keýdemnen qatty ıterip jiberdi. Men shatqaıaqtap baryp, qulap túse jazdadym. Sol sátte oń aıaǵymen ishimnen teýip, shashymdy julyp, basymdy jerge qaraı basa bastady. Men eńkeıgen qalypta qarsylasyp baqtym. Bir qolymen ustap turyp, taǵy bir qolymen uryp, teýip soqqyǵa jyqty. Jigitter tez arada júgirip kelip, ajyratyp aldy. Jigitter de, men de shok boldyq. Deliqulylyq qoı naǵyz. Oǵan oryssha sóılemegenimiz úshin tepkiniń astyna alady degen úsh uıyqtasam túsime kirmepti.
Sosyn ol ózine bergen shekti aldy da, buryshtaǵy kassaǵa bardy. Dym bolmaǵan adam sııaqty jaıbyraqat ketip barady. Men ne isterimdi bilmeı qaldym. Saýdagerlerge qaıtyp kelgende men oǵan: «Sen ne istep jatyrsyń?» dep oryssha sóıledim. Árıne, meniń de balaǵat aıtqanym ras. Ol maǵan: «Ia tebıa... zatknıs skazala, mambetka. Tvar!» dep qaıtadan tepti. Shashymnan súırep kassa jaqqa qaraı apardy. Ústimdegi kúrteshemdi jyrtyp tastady.
Endi mine, sotta onyń advokattary dál sol kýrtkanyń jyrtylǵanyn dálelde dep otyr. Olardyń beınekameralary bar eken. Biraq, jazbaıdy. Ásheıin kóz qylyp, ornatyp qoıǵan.
Sodan ol saýdasyn jasap bolyp, ketip bara jatyr eken. Men saýdager jigitterge aıtyp, esikti japtyryp, ony shyǵarmaı qoıdyq. Polıııa keldi. Bizdiń aryz-shaǵymymyzdy jazyp aldy. Biraq, is materıaly retinde kúrteshemdi tirkegen joq. Syrtta qys mezgili edi. Ústimdegi jyrtyq bolsa da sol kúrtesheni sheship berip, úıge jalańash qaıtpaımyn ǵoı. Sony eskergen bolar. Áıteýir, kúrteshe is materıalyna tirkelmedi. Endi mine, sol kúrteshe ekenin dálelde dep jatyr. Osymen neshinshi sot proessi sol kúrteshe úshin keıinge shegerilip otyr. Búgin de sol sebep.
Osy oqıǵa bolǵan kúnniń erteńine meni ýchaskelik polıııa shaqyrdy. Olar birden qysym jasap, eshteńeni dáleldeı almaıtynymdy aıtty. Qalaı sonda? Sóıtsek, ol qazaq tilin bilmeıdi. Saýdagerler onyń kózinshe ózara qazaqsha sóılesti. Oǵan eshkim qoqan-loqy kórsetken joq. Ony eshkim balaǵattaǵan joq. Oǵan eshkim-eshteńe degen joq. Tek onyń kózinshe ózara qazaq tilinde sóılesti. Boldy. Sol úshin osyndaı qadamǵa bardy. Ýchaskelik polıııa qyzmetkerleri maǵan: Biz Qazaqstanda turamyz. Bul saǵan Qytaı emes, basqa el emes. Sen eshteńe dáleldeı almaısyń. Ol Reseı azamatshasy, dep basqa aryzǵa qol qoıdyrmaq boldy. Aqyrynda polııeıler maǵan kýágerlerdiń barlyǵy aryzdan bas tartqanyn aıtty. «Kýágerlerdiń sózi joq. Kamera túsirmegen. Eshteńe dáleldeı almaısyń» dedi. Men shaǵymdaryna qol qoıyp berip, ketip qaldym. Sóıtip, 108 bapqa syıǵyzypty osynynyń barlyǵyn. Ol degenińiz – usaq buzaqylyq eken. Ákimshilik jaza qoldanylady. Bitti.
(Ásel Nazarbaevany qoldap kelgen belsendiler)
Sodan soń, men nege onymen kelisimge kelýim kerek dep oıladym da, álgi dúkenge qaıtyp bardym. Saýdager jigitterdi taýyp alyp, jigittermen sóılestim. Sóıtsek, ýchaskelik polıııa kelip, ol jigitterdiń kýálik aryzdaryn qabyldamaı qoıǵan eken. Sebebin «qazaqsha jazýǵa bolmaıdy» dep túsindirgen. Oryssha jazýyn talap etken. Al jigitter oryssha jaza almaıdy. Sodan ýchaskelik polıııaǵa jigittermen birge kelip, aryzdaryn jazǵyzdym. Qazaq tilinde jazdy. Qazaq tili olardyń ana tili. Qazaqsha jazýǵa quqyly. Olar memleketti qurýshy ulttyń ókilderi. Olar qazaqsha jazady. Qazaqstanda turady. Eger óziń qazaqsha bilmeseń, quzyrly organda isteme múlde.
Keshirińider, qazaq tili – Qazaqstanda memleketik til. Olar (saýdagerler) ózara qazaqsha sóılesýge ábden quqyly.
Bul is sot aldyna 2018 jyldyń 9-qańtarynda bir-aq jetti. Oǵan deıin sot aldy tergeý boldy. 2 márte isti jaýyp tastap, arhıvke jiberdi. Men shaǵymdanyp júrip qaıta shyǵardym. Tipti meni tóbeleske qatysty dep aıyptady. Qylmystyq is qozǵady. Men buny Bas Prokýratýra arqyly dáleldep shyqtym. Peregýdanyń isinde qylmystyq sıpat joq degen qalalyq prokýrordyń qoly qoıylǵan sheshim boldy. Bas Prokýratýra arqyly bul sheshimniń kúshin joıǵyzdym. Mine, istiń mán jaıy – osy...
Bul isti qolǵa alyp, qorǵaýshy bolǵan – belgili zańger Abzal Quspan eken. Abzal myrzany da sózge tarttyq. Istiń qalaı júrip jatqanyn surap bildik.
Abzal Quspan, zańger:
-Buzaqylyq qylmys quramy jaǵynan qarastyrǵanda, jalpy qylmystyq isterge jatady. Iaǵnı, kúrdeli is emes. Al bizdiń jaǵdaıda, Peregýdanyń tarapynan oryn alǵan buzaqylyq qylmysty dáleldeý esh qıyndyq týdyrmaıtyn másele edi. Óıtkeni, oqıǵa keshki saǵat bes jarymda, qoǵamdyq orynda, anaý «Zeta» degen dúkenniń ishinde, pálenbaı kýániń kózinshe bolǵan. Osy ispen aınalysqan áýeli Bostandyq aýdandyq Ishki ister bólimi, keıin Almaty qalasynyń Ishki ister departamenti, anaý Bostandyq aýdany, Almaty qalalyq prokýratýrasy tarapynan tıisti qadaǵalaýdyń bolmaýy saldarynan, bul is pálen márte qysqartylyp, negizsiz sozbalaqqa salynǵan. Buǵan qandaıda bir alǵy sharttar nemese negiz bolǵan joq. Isti dáleldeýdiń esh qıyndyǵy joq. Sol jerdegi kýálerdi jaýaptaýdyń ózine 9 aıdan keıin ǵana kirisken. Ózińiz oılańyz. Meniń qorǵaýymdaǵy Ásel Nazarbaevanyń aıtýynsha, tergeý barysynda iske Reseıdiń Bas Konsýlynyń ózi aralasqan eken. Osy jaǵdaı sebep boldy ma, álde saıası jaǵdaı sebep boldy ma, áıteýir is birazǵa sozylǵan. Qylmys – ol qylmystyq kodekstiń aıasynda tergelýi kerek. Eshbir saıası organ nemese saıası tulǵalar istiń tergelý barysyna yqpal etpeýi kerek. Men oılap tapqan ereje emes, bul – Qazaqstanyń zańy.
Eger árbir nársege saıası baǵa berip, saıası turǵydan qarastyra bersek, mynaý buzaqylyq qylmystyń ózi óte qaýipti qylmystar qataryna jatatyn bolady. Buzaqylyq qylmys óristep ketedi. Buzaqylyq qoǵamdyq tártipke qarsy baǵyttalǵan ister qataryna jatady. Qoǵam degenimiz – siz ben biz, bizdiń balalarymyz. Kez kelgen adam. Qazaqstan azamaty.
Mine, qoǵamdyq qylmystyń der kezinde aldyn alyp, eger aldyn almaı qalyp, osyndaı jaǵdaı oryn alǵan kezde onyń durystap tergelip, tekserilýine kedergi keltiretin bolsaq, bul degen memleketke óte qaýipti.
Bul jerde aınaldyrǵan bes-alty kýáni jaýaptap, saraptamany ýaqytynda ótkizgende is basqasha bolar edi. Áseldiń dene jaraqattarynyń bári anyqtalǵan. Osyny sotqa der kezinde jibermegen. Ásel shyryldap Astanaǵa deıin baryp, IIM men Bas Prokýratýranyń qabyldaýyna kirgennen keıin ǵana tergeý óz júıesine túsken. Bul da Áseldiń tabandylyǵynyń arqasynda bolǵan jaǵdaı.
Ásel Nazarbaevanyń maǵan deıin birneshe qorǵaýshylary boldy. Aınalyp kelgende, ol qorǵaýshylary Áseldiń ózine qarsy shyqqan. Ol boıynsha advokattar alqasyna aryz jazyp, qyzmettik tekserýler júrip jatyr.
(Ásel Nazarbaevany qoldap kelgen belsendiler)
Bul ispen aınalysyp júrgenime 3 aıdan asa ýaqyt boldy. Men bul isti áleýmettik jelide jazyp, qoǵamdyq rezonans týdyrǵym kelmedi. Oǵan sebebim de bar. Osynyń aldynda qoǵamdyq shý týdyrǵan ister boldy. Óziń de jaqsy bilesiń ǵoı. Sol kezde kóptegen adam: «Abzal pıarshık», «óziniń bilimimen jeńe almaıtyn bolǵan soń qoǵamnyń kúshimen jeńbek» degen aýanda ártúrli pikirler aıtyldy.
Birinshiden, men úshin bunyń barlyǵy qoǵamdyq jumystar. Men bul isterden aqsha taýyp, jaǵdaıymdy jasap júrgen advokat emespin. Meniń negizinen mamandanǵan salam – ekonomıkalyq sybaılas jemqorlyq sıpatyndaǵy qylmystar. Jáne ol ister boıynsha men joǵary tabys taýyp júrgen adammyn. Sondaı sózderdi estigennen keıin eshkimge aıtpaı, ún-túnsiz júrgizip jatqanmyn.
Alaıda sot ǵımaratynda jýrnalıst Sáýle Ábedınova hanymdy kezdestirip qaldym. Ol óz isimen júrgen eken. Bir ǵımaratta bolǵan soń, keıde osy sotqa, keıde Sáýlenniń sotyna kirip ketem. Sodan ótken jumada menimen birge osy sotqa qatysty. Sýdıa onyń jýrnalıst ekenin bilip qalyp, ekeýi sózge keldi. Aqyry sýdıa Sáýleni sot zalynan shyǵaryp jiberdi. Shyqqan boıda Sáýle Feısbýkte úlken jazba jarııalapty. Ony myńdaǵan adam oqyp, 400-den astam adam bólisken eken. Nátıjesinde kesheli beri sot proessine kóptegen adamdar kelip qatysyp jatyr. Men bul adamdardyń eshqaısysyn shaqyrǵan joqpyn. Ózderi keldi.
Ózimniń qatysyp jatqanym – bul ulttyń múddesi. Bul jerde ulttyq másele tur. Seniń elińe kelip, bóten eldiń azamaty seniń elińniń azamatynyń qazaqsha sóılegenine narazylyq kórsetip jatqany qanshalyqty durys? Sotta Peregýda ashyq aıtty. «Osy janjaldyń bolýyna ne sebep?» degen meniń suraǵyma ol bylaı dep jaýap berdi: «Onı govorılı na neponıatnom mne ıazyke» dedi. Sózbe-sóz – osy.Sotqa deıingi aıtqandary óz aldyna. Sotty baqyraıtyp qoıyp, aıtyp turǵany mynaý. Neponıatnyı ıazygy – qazaq tili. Ol az bolǵandaı Áseldi uryp jyǵyp, ony ajyratyp alǵannan keıin qaıtadan soqyǵa jyqqan. Budan asqan qorlyq bolýy kerek pa? Qazaqta: «Qyz namysy – el namysy» degen bar. Men bul jerde qyzdyń namysy úshin, Qazaqstan azamaty Ásel Nazarbaevanyń namysy úshin júrmin. Halyqtyń kelýin óz basym durys dep esepteımin.
Sotqa qatysyp kelgen Nurgeldi Ábdiǵanıuly
Abai.kz
