Álkeı Marǵulannyń arhıvy: ańyz ben aqıqat

1287

Qazaqtyń arheologııa jáne etnografııa mektebiniń negizin qalaýshy, shyǵystanýshy, ádebıettanýshy, ónertanýshy, tarıhshy ǵalym, akademık Álkeı Marǵulannyń qazaq ǵylymynyń damýyna qosqan úlesi ushan-teńiz.

Álkeı Hakanuly Marǵulan 1904 jyly Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynda dúnıege kelgen. «Vıkıpedııa» onlaın-enıklopedııasynda mynadaı málimetter berilgen:

– …Álkeı Marǵulan Abylaı hannyń  ustaýshysy Oljabaı batyrdyńshóberesiOnyń ákesi Hakan men anasy Nurılá óz ýaqytynyń kózi ashyqadamdary bolǵanSol dáýirdegi qazaq dalasyndaǵy aqyndar men jyraýlarbul shańyraqta jıi bas qosatyn bolǵanHakan men Nurılániń shańyraǵyndaAbaıdyń óleńderi oqylypJaıaý Musa men Aqan serinińTáttimbettińshyǵarmalary oryndalǵan.

Aýyl mektebindeodan keıin úsh jyldyq orys mektebinde oqyǵan Álkeıdińbozbala shaǵy Qazan tóńkerisine tap keledi. 1919 jyly muǵalimder kýrsynaoqýǵa túsken ol bir jyl oqyptýǵan aýylynda muǵalim bolyp jumys isteıbastaıdy. 1920 jyly tanymal folklorshy Á.Dıvaev qazaq keńesfolkloryn zertteý maqsatynda Jetisýǵa jáne Syrdarııa ózenine ǵylymıekspedıııa uıymdastyradySol ekspedıııanyń quramynda Álkeı deboladyÓz bilimine qanaǵattanbaǵan Álkeı 1921 jyly Semeı pedagogıkalyqtehnıkýmyna oqýǵa túsediSol zamandaǵy alǵashqy orta oqý ornynyńdırektory Álkeıdiń naǵashy atasy Ábikeı Sátbaev (Alashordanyń múshesibolǵanOsy tehnıkýmda bolashaq akademık jáne geolog Qanysh Sátbaev penjazýshydramatýrg Muhtar Áýezov te oqyǵan. 1928 jyly Muhtar Álkeıdiózimen birge Lenıngradta oqýǵa shaqyrǵanOl zamanda jaqsy oqıtynstýdentterdiń birneshe oqý ornynda qatar oqýyna ruqsat etilgenÁlkeıMarǵulan osy múmkindikti durys paıdalanypúsh joǵarǵy oqý ornyndaatapaıtqandaShyǵystaný ınstıtýtyndaMaterıaldyq mádenıet ınstıtýtynda(keıinnen Arheologııa ınstıtýty dep atalǵanjáne Ónertaný ınstıtýtyndaqatar oqyǵanÁ.Marǵulan V.BartoldS.OldenbýrgI.KrachkovskııA.Samoılovıch syndy uly orys orıentalısterinen dáris alǵan.

Lenıngradta oqı júrip jas ǵalym áıgili Aleksandr Zataevıchpen tanysqanJazǵy demalys kezinde Zataevıchpen birge týǵan jerine keliphalyq ánderinjaza bastaǵan. 1929 jyly oqýyn bitirip, 1930 jyly aǵartý salasyndaǵyeńbek jolyn bastaǵanKSRO Ǵylym akademııasy janyndaǵy Materıaldyqmádenıet tarıhy memlekettik akademııasynyń aspıranty bolǵanStalındikrepressııa Álkeı Marǵulandy da aınalyp ótpegen, 1934 jyly qýdalanypbasy áreń aman qalǵanKeıinnen aspırantýraǵa qaıta qabyldanypkandıdattyq dıssertaııasyn qorǵaǵan.

Sol sátten bastap, ómiriniń sońyna deıin Álkeı Hakanuly Marǵulan qazaq ǵylymynyń damýyna, ósip-órkendeýine ólsheýsiz úles qosqan. Klassıkalyq tereń bilimniń ıesi Reseıdiń, Tashkenttiń arhıvterinde otyryp, qazaq tarıhynyń aqtańdaq betterin aqtarǵan. Álkeı Marǵulannyń arhıvi óte baı ekeni belgili. Tipti, ashylmaǵan qupııasy da az emes desedi biletinder. «Pálen jylǵa deıin ashýǵa bolmaıdy» degen býmalary da bar kórinedi. Bul akademıktiń arhıvine qatysty kóp ańyzdyń biri. Ol kisiniń arhıvin aqtarýǵa qushtar jas ǵalymdardyń az bolmaıtyny da sodan bolsa kerek. Ǵalymnyń arhıvine ańsary aýǵan tarıhshylar qatarynda Rashıt Orazov ta bar. «Álkeı Marǵulannyń arhıvimen tanysýǵa qatty qyzyǵýshylyǵym bolǵan edi, – deıdi R.Orazov. – Bul kisi Sibirdiń, Tashkenttiń arhıvterinde kóp otyrǵan. Óte kóp qujattardyń kóshirmesin alǵan. Sibirdiń arhıvinde otyryp, Shoqan taqyrybyn zerttegen. Qazaq handary týraly da bizdiń qolymyzda joq kóptegen tyń dúnıeler bar bolýy kerek dep topshylaımyn. Reseıge jer aýdarylǵandar týraly tyń málimetter az bolmasa kerek. Biraq, keńestik ıdeologııaǵa baılanysty qolda bar dúnıesiniń barlyǵyn birdeı jarııalaı almaǵan. Osy tyń derekter búgingi kúni ashylýy tıis degen oıdamyn. Arhıvin qaraý úshin qyzy, murageri Dánel Álkeıqyzymen sóılesken edim. Eger tyń dúnıeler tabylyp jatsa, ol kisini soavtor etip qosýǵa da qarsy emespin. Biraq, ol kisi ruqsat etpedi. Byltyr on tomdyǵy shyqty, tusaýkeser rásimine qatystyq. Eńbekterin aqtaryp shyqtym, aıtarlyqtaı tyń dúnıe baıqamadym. Barlyǵy da buryn aıtylyp, jarııalanyp júrgen dúnıeler. Bizdiń Almatydaǵy memlekettik muraǵatta da Álkeı Marǵulannyń murasy asa kóp emes, tipti joqtyń qasy. On tomdyq shyqqannan keıin Dánel Marǵulanqyzy akademık murasynyń bir bóligin Pavlodar Memlekettik ýnıversıtetine tapsyrǵan eken, alaıda, onda da buryn jarııalanbaǵan tyń derekter joq sııaqty».

Tarıhshy ǵalym Marǵulan murasynyń ashylmaǵan syry áli de kóp dep oılaıdy. Jarııalanbaǵan, tyń dúnıelerdiń az emes ekenin sezedi.

Álkeı Marǵulan murasyna qyzyǵýshylyq stýdentter men magıstranttar arasynda da joǵary. Máselen, Arman Ábikeı esimdi azamat ótken jyly ǵana «Álkeı Marǵulan eńbekterindegi sabaqtastyq máselesi» degen taqyrypta magıstrlik dıssertaııa jazyp, qorǵaǵan.

«2010, 2011 jyldary Almatydaǵy Ortalyq memlekettik muraǵatqa arnaıy baryp, materıal izdedim. Álkeı Marǵulannyń murasyna qatysty mardymdy eshteńe tappadym, – deıdi Arman. – Arhıvi qyzynyń qolynda eken, ol kisige de bardym. Biraq, arhıvin aqtarýǵa ruqsat bergen joq, tek bıblıografııalyq eńbekpen tanystym. Ol kezde on tórt tomdyǵy tutas shyǵyp bitpegen edi, jeti tomy jaryq kórip úlgergen. Soǵan súıendim, Álkeı Marǵulan týraly estelikterge súıendim».

Álkeı Marǵulannyń kózin kórgen, ǵylymmen bir sapta turyp aınalysqan ǵalymdar az emes. Solardyń biri – Samat Ótenııaz. Shoqan Ýálıhanov, Shoqannyń ájesi Aıǵanym týraly kitap jazǵan S.Ótenııaz Ál-aǵanyń arhıvinde jarııalanbaǵan, tyń dúnıeler bar ekenin joqqa shyǵarmaıdy.

«Shyqpaǵan eńbekteri bar, óte kóp. Keńestik ıdeologııa bilgeniniń barlyǵyn birdeı jarııalaýǵa mursha bergen joq», – degen Samat Ótenııaz keleshekte bul týraly keńirek áńgimelep berýge ýáde berdi.

Stalındik repressııa Álkeı Marǵulandy da aınalyp ótpegenin eskersek, aıtylmaǵan syr, ashylmaǵan qupııanyń kóp ekendigine taǵy da kóz jetkize túsemiz. 2007 jyly «Qazaq enıklopedııasy» baspasy shyǵarǵan «Kórkemsýretti Qazaqstan tarıhynyń» tórtinshi tomynda mynadaı joldar bar:

– …KSRO basshylyǵy qabyldaǵan mádenı qurylys mindetteri qandaı da bolmasyn ǵylymı erkin oılaý áreketterine tosqaýyl qoıdy. Qazaqstan KP OK plenýmynyń (1947, naýryz) qaýlysy tómengi partııa komıtetterine «tarıhta, ádebıet pen ónerde oryn alǵan saıası qatelikter men ultshyldyq burmalaýshylyqtarǵa qarsy bolshevıktik syndy keń óristetip, ıdeologııalyq máseleler jónindegi BK(b)P OK-niń qaýlysyn buljytpaı oryndaý…» mindetterin qoıdy. Sonyń saldarynan taǵy da «dushpandar» izdeý naýqany bastaldy.

«Qazaq SSR tarıhynyń» birinshi tomy aınalymnan shyǵarylyp órteldi, «Abaı mektebi dep atalatynnyń ǵylymǵa jat býrjýazııalyq-obektıvıstik tujyrymdary» áshkerelendi. Halqymyzdyń uly aqyny Abaı esimine qaýip tóndi, tek sol kezeńdegi qazaq ıntellıgentteriniń qajyrly qımyldary ǵana bul sumdyqtan aqyn abyroıyn arashalap qala aldy. Qazaqtyń «Er Saıyn», «Edige», «Oraq pen Mamaı», «Shora batyr» sııaqty kóptegen batyrlyq epostaryn baspadan shyǵarýǵa tyıym salyndy. Qazaqstan jazýshylarynyń barsha shyǵarmalaryna ákimshilik baqylaý qoıyldy…

Qazaqstan K(b)P OK-niń «Qazaq KSR-i Ǵylym akademııasy men til ınstıtýtynyń jumystaryndaǵy óreskel saıası qatelikter týraly» qaýlysynda E.Ysmaıylov, M.Áýezov, Q.Muhametjanov, Q.Jumalıev, S.Muqanov jáne basqa da kóptegen ǵalymdarǵa ultshyl jáne ony «syrtqa taratýshylar» degen aıyp taǵyldy. Respýblıkanyń asa kórnekti tarıhshysy Álkeı Marǵulannyń kózqarastary beıǵylymı dep jarııalandy.

Osyndaı surapyl sátterde shyndyqtyń betin ashý, qolda bar dúnıeniń bárin jarııalaý basyn sanaly túrde qaterge tikkenmen teń bolar edi. Bolashaqqa baǵdar jasaǵan Álkeı Marǵulan muny bilmedi deı almaımyz. Ideologııanyń súzgisine qurban bolǵan nemese sol súzgige túspesten, tasada tyǵylyp jatqan tyń dúnıeler kóp degendi nyq senimmen aıtatynymyz da sodan.

Álkeı Marǵulan qaldyrǵan ólmes mura, óshpes mıras kúlli qazaq halqyna tıesili desek te, zań júzinde ǵalym murasynyń birden-bir ıegeri ol kisiniń perzenti, qyzy Dánel Marǵulan. Biz Dánel Álkeıqyzyna da telefon arqyly habarlasqan edik. On tórt tomdyqtyń shyqqanyn aıta kelip, D.Marǵulan bylaı dedi: «Ákem dúnıe salǵannan keıin arhıvterden habarlasyp, murasyn suraýshylar kóp boldy. Biraq, men jarııalanǵanǵa deıin eshbir qujatty bere almaıtynymdy aıttym. Byltyrǵy on tórt tomdyqta biraz materıaldar bar. Jarııalanbaǵan, tyń dúnıeleri de jeterlik. Topshylaýymsha, áli úsh kitapqa jetetin materıal bar, olar negizinen buryn jarııalanbaǵan dúnıeler. Byltyr Almatydaǵy memlekettik muraǵatqa biraz dúnıesin ótkizdim. Jurttyń aqyl aıtýymen Astanaǵa da jiberdim. Pavlodar ýnıversıtetine Shoqan Ýálıhanov týraly derekterin tapsyrǵan edim, olar sonyń negizinde eki kitap shyǵardy. Keleshekte de biraz dúnıeleri jaryq kóredi».

Dánel Marǵulan aıtyp otyrǵan ǵalym murasynyń bir parasy búginde Astanadaǵy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy «Otyrar kitaphanasy» ǵylymı ortalyǵynda. Ortalyqtyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri Kúlnázııa Amanjolovanyń jazýyna qaraǵanda, Álkeı Hakanuly Marǵulannyń memorıaldyq kitaphanasy kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. «Ǵylymı ortalyqqa Álkeı Marǵulannyń arhıvinen berilgen árbir materıaldyń tarıhy bar jáne olardyń árqaısysy bolashaqtaǵy úlken zertteýlerdiń bastaýy. Sonyń ishinde ǵalymnyń jeke kitaphanasy da bar. Onda arheologııa, etnografııa, shyǵystaný, tarıh, ónertaný salalaryna qatysty qazaq, orys, nemis, aǵylshyn, qytaı tilderindegi eńbekter bar. Keıbirinde avtorlardyń qoltańbasy qoıylǵan. Ǵylymı-zertteý ekspedıııalarynyń kartalary men qoljazbalary da jeterlik», – dep jazady K.Amanjolova «Bıblıotechnoe delo» jýrnalyna bergen ǵylymı maqalasynda.

Álkeı Marǵulannyń murasyn zertteýmen Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty da aınalysady. Onyń quramynda «Marǵulantaný» atty arnaıy bólim de bolǵan. Instıtýt dırektorynyń orynbasary Rahym Aǵybaıulynyń aıtýyna qaraǵanda, sońǵy jyldary qarjylyq jaǵdaıǵa baılanysty bólim jabylyp qalǵan eken. «Qazirgi kezde biz osy bólimdi qaıtadan ashý isin qolǵa alyp otyrmyz. «Álkeı Marǵulannyń ǵylymı murasy» degen arnaıy taqyryp aldyq. Bul taqyryppen Serik Ájiǵalı, Marvan Hamıtova syndy tarıhshylar men ǵalymnyń qyzy Dánel Álkeıqyzy aınalyspaq», – dedi Rahym Aǵybaıuly. Iaǵnı, Álkeı Marǵulannyń murasy izdeýsiz, suraýsyz emes deýge tolyq negiz bar. Alaıda «pálen jylǵa deıin ashýǵa bolmaıdy» degen qupııa arhıvi jóninde ádemi ańyzdy da joqqa shyǵarǵymyz kelmeıdi. Tipti ondaı arhıv joq bolǵan kúnniń ózinde bul ańyz uly ǵalym tulǵasyn bıiktete túseri haq.

Degen eken…

Sońǵy jańalyq

Tarıh salasynyń ǵalymy Bek Súleımenovpen Álekeń (Álkeı Marǵulan) kórshi turypty. Bes-on kúnde bir ret Álekeń, Bekti shaqyryp alyp, jaıýly dastarqan basynda:

– Al, Bek, jerdiń beti, aıdyń júzi, kúnniń kózinde nendeı jańalyq bolyp jatyr, sóıleı otyr, – deıdi eken.

Bul oqıǵa birneshe ret qaıtalanǵan soń, ǵylymmen shuqshııa aınalysatyn Álekeńniń kúndelikti baspasózdi qarap otyrýǵa ýaqytynyń bola bermeıtinin túsingen Bek Súleımenov, munan keıin sońǵy jańalyqtardy shola áńgimelep berýdi ádetine aınaldyrǵan eken.

Bilgen sóıleıdi

Bir ǵalym óziniń doktorlyq eńbegin qorǵap jatsa kerek. Daýly pikirler týyndap, akademık Álkeı Marǵulan eki-úsh ret shyǵyp sóılepti. Sonda oınaı beretin bireý:

– Áleke, búgin kóp sóılep kettińiz ǵoı, – deıdi. Buǵan Álekeń:

– Kisi ne nárse týraly birdeńe bilgen soń sóıleıdi ǵoı, bilmese nesin sóılesin, – dep jaýap beripti.

Derek pen dáıek:

Á.Marǵulan fılologııa ǵylymdarynyń doktory (1946); Qazaq KSR ǴA akademıgi (1958); professor (1960); Qazaq KSR ǵylymyna eńbek sińirgen qaıratker (1961).

Beǵazy-Dándibaı mádenıet ashýshy.

• 1991 jyly Qazaq KSR Ǵylym akademııasy Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh, arheologııa jáne etnografııa ınstıtýty Arheologııalyq ortalyǵynyń negizinde jeke-dara Arheologııa ınstıtýty qurylǵan. Oǵan ǵalym Álkeı Marǵulan esimi berilgen.

Álkeı Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýty Qazaqstandaǵy arheologııalyq zertteýlerdi júrgizý jáne úılestirý ortalyǵy bolyp esepteledi. Instıtýttyń quramynda alty bólim jáne eki top bar.

• Ǵalymnyń 100 jyldyń mereıtoıy IýNESKO sheńberinde atalyp ótken.

• Pavlodarda, Astanada jáne Ekibastuz qalasynda Álkeı Marǵulan atyndaǵy kósheler bar. Á.Marǵulan atyndaǵy halyqaralyq qor jumys isteıdi.


Juldyz Ábdilda,

zhasorken.kz

Pikirler