Qazir otbasyly, turaqty jumysy bar, deni saý adamdy tórt qubylasy teń sanaıdy. Alaıda áleýmettanýshylar olaı emes deıdi. Qazaqtyń tórt qubyla degeni ne?
Baqyt ólshemi ártúrli
Áleýmettanýshy Nurbolat Áıekeshovtyń aıtýynsha, ózin baqytty sezinetinderdi de tórt qubylasy teń adam qataryna jatqyzýǵa bolady.
– Ol bir sáttik te bolýy múmkin. Sondyqtan adam ózin qanshalyqty baqytty sanasa, sonshalyqty tórt qubylasy teń adam retinde sezinedi. Alaıda dál qazirgi kezeńde adamnyń tórt qubylasy áleýmettik jaǵdaımen ólshenedi. Óıtkeni áleýmettik jaǵdaıy jaqsy adam arman-maqsatyna tezirek qol jetkizedi.
Turmysyna qanaǵattanbaıtyndar kóp
– Al qarapaıym adamdar kóbine ózderin baqytty sezine almaıdy. Tabysynyń azdyǵynan nemese armanyna qoly jetpegendikten ózin baqytsyz sezinetinderge qatardaǵy memlekettik qyzmetkerdi, qarapaıym jumysshyny, jumyssyz júrgen er adamdardy jatqyzýǵa bolady. Olar óz ómirine ózderi razy bolmaı júredi. Mundaı oıdyń qalyptasýyna, tipti, naqty bir ıdeologııanyń bolmaýy da keri áserin tıgizetindigi anyq.
– Sonymen qatar áleýmettik jelide jastardyń kóbi shetelden bilim alyp, shetelde ómir súrýdi armandaıtyny týraly jazyp jatady. Ol jaqta áleýmettik jaǵdaılary joǵary bolmasa da, ózderin baqytty sezinedi. Óıtkeni onda adam, adamı qundylyqtar joǵary baǵalaǵanady. Sondyqtan ol jaqtaǵylar ózderin tórt qubylasy túgel baqytty adamdarmyz dep sanaıdy, – deıdi Nurbolat Áıekeshov.
Qazaqstan baqytty elder tiziminde 60 orynda tur
2017 jyly The Happiness Research Institute ókilderiniń júrgizgen zertteýler nátıjesi boıynsha álemdegi eń baqytty adamdar Fınlıandııada turady. Ekinshi orynda Norvegııa, al úshinshi orynda Danııa. Reıtıngte baqytty dep baǵalanǵan elderdiń basym bóligi Eýropada ornalasqan.
The Spectator jýrnaly jarııalaǵan basqa reıtıng boıynsha baqytty elder ishinen Norvegııa birinshi orynda. Ekinshi orynda Danııa, úshinshi oryndy Islandııa ıelengen. Biraq eki zertteý nátıjesinde de Qazaqstan 60 orynda tur.
Bir qyzyǵy, sońǵy úsh jylda jasalǵan zertteý nátıjesi boıynsha Danııa, Islandııa, Shveıarııa elderi aldyńǵy úshtikte sál ǵana bal aıyrmashylyǵymen oryndaryn aýystyryp otyrǵan. Norvegııa tórtinshi oryndy ıelenip kelgen. Al Qazaqstan 2015-16 jyldary 54 orynda bolǵanmen, 2017 jyly 157 memlekettiń ishinde 60 orynǵa túsip qalǵan.
Kórshi memleketterdiń ishinde Ózbekstan 47 oryndy ıelense, Reseı 49 orynǵa jaıǵasypty. Al eń baqytsyz elder qataryna Afrıkadaǵy Býrýndı eli men Sırııa kirgen.
Zertteýge 155 eldegi jaǵdaı qarastyrylǵan. Adamdardyń ózderin baqytty sezinýine eldegi joǵary áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkish basty sebepshi bolǵan eken. Sonymen qatar reıtıngti esepteý kezinde eldegi turaqtylyq, adam bostandyǵy, qaýipsizdik, jumyspen qamtylý, bolashaqqa degen senimdilik, jemqorlyq deńgeıi jáne adamdardyń bir-birine degen senimdiligi sııaqty kórsetkishter eskerilgen.
Jırensheniń jaýaby
Qazaq halqynda tórt qubylaǵa qatysty neshe túrli ańyzdar bar. Jırenshe men Jánibek han týraly ańyz-áńgime keń taralǵan.
Jánibek han birde Jırenshe sheshennen:
– Bul dúnıede kimniń tórt qubylasy teń bolmaq? – dep suraıdy. Sonda Jırenshe sheshen:
– Bul dúnıede júırik aty, qyran qusy bar, ózi sulý, ózi minezdi qatyny, bes atar myltyǵy bar jigittiń tórt qubylasy teń bolady, hanym, – depti.
Iaǵnı, tórt qubylań teń bolsa, baqyt ta, bereke de bolady degeni eken.
Qubyla nege tórteý?
Tarıhshy, etnograf Quralaı Sársembına kóshpeli ómir súrgendikten qazaq adam men tabıǵattyń jarastyǵyna erekshe mán bergen deıdi.
– Tórt sany mıfologııalyq túsinikte turaqtylyq, tutastyq degen maǵynada uǵyndyrylady. Mysaly, tórt qubylasy, tórt kózi túgel, jyldyń tórt mezgili, dúnıeniń tórt buryshy dep jatady. Tórt qubyla túsinigi álemniń tutastyǵyn bildiredi. Tórt sany aldymen dúnıeniń tórt buryshy – ońtústik, soltústik, batys, shyǵyspen baılanysty.
Al, qubyla sózi – qasıetti meken dep zerdelesek, ata-babalarymyzdyń tórt qubylasy túgel degen danalyǵynyń mánin tereńde jatqanyn uǵynýǵa bolady. "Tórt qubylasy túgendeldi. Iaǵnı, tórt jaǵy da qubyla bolyp toldy. Qaǵanaǵy qarq, saǵanaǵy sarq kúıge jetti" degen joldardy ádebı shyǵarmalardan jıi kezdestirýge bolady, – deıdi ol.
Qazaqta tórt sanyna qatysty tómendegideı uǵymdar qalyptasqan:
Tórt tulǵa. Ot, sý, jel, jer.
Tórt qubyla. Shyǵys, ońtústik, batys, soltústik.
Tórt maýsym. Kóktem, jaz, kúz, qys.
Tórt burysh. Shyǵys eli dúnıeniń tórt buryshy dep Shyn – Mashyn (Úndistan), Mysyr, Rum, Eýropa elderin aıtqan.
Tórt túlik. Túıe piri – Oısyl qara. Jylqy piri – Qambar ata. Sıyr piri – Zeńgi baba. Qoı, eshki piri – Shopan ata, Shekshek ata.
Tórt murat:
- Daý muraty – bitý.
- Saýdager muraty – utý.
- Qyz muraty – ketý.
- Jol muraty – jetý. (Syrym batyr).
Tórt múlik. Bas – sandyq. Til – kilt. Qol – múlik. Aıaq – azamat.
Tórt qorlyq. Shaqyrylmaǵan jerge barý. Beıbastyq sóıleý. Dushpannan járdem kútý. Sarańnan qajet suraý.
Qazaq, tipti, bala sanyna da qatysty joramal jasaǵan. "Birinshi bala – úı balasy, Ekinshi bala – aýyl balasy, Úshinshi bala – aımaq balasy, Tórtinshi bala – el balasy" dep tórt balasy bardyń tórt qubylasy teń bolady degen nanymdy qalyptastyrǵan.
"Tórt qubylasy túgel" degen baǵany halyq bergen
– Bul sózdi halyq aıtqan. Sebebi, halyqtan artyq synshy joq. Halyq qurmettep, "tórt qubylasy túgel" dep aıtatyn janǵa baılyq, ataq-dáreje, shen-shekpen alǵandardyń bári jatpaıdy. Mal-múlki az, ataq-dárejesi bolmasa da ómirde adaldyqpen, jaqsy úlgi-ónegesimen aty shyqqan, urpaǵyna izgi tárbıe berip, qoǵamǵa baǵa jetpes paıdasyn tıgizgen adamdarǵa "tórt qubylasy túgel" degen baǵa berilgen. Abaı ǵulamanyń da "tolyq adam" degeni – "tórt qubylasy túgel" dárejesine jetkenderdi aıtqany. Sonymen qatar "Tórt qubylasy túgel" túsinigi "qaıda barsa da joly ashyq" degen maǵynany bildirgen, – deıdi tarıhshy-etnograf Quralaı Sársembına.
Qazaq úıdi de tórt qubylaly etip salǵan
Qazaqtardyń kesenesin zertteýmen aınalysyp júrgen tarıhshylar keseneni dóńgeletip, al úıdi tórt buryshtap salýy jaıly bylaı dep paıymdaıdy: "Ata-babalarymyz kesenelerdi tarıhı tulǵalarǵa jáne birin-biri shyn súıgen ǵashyqtarǵa salyp otyrǵan. Oǵan tarıhtyń ózi kýá.
Bizdiń elde Arystan bab, Qoja Ahmet Iassaýı, Aısha bıbi, Qozy Kórpesh-Baıan sulý, Y. Altynsarın, M. Dýlatov taǵy da basqa júzdegen sáýletti keseneler barshylyq. Biraq bar másele sanynda emes, tarıhı maǵynasynda bolyp tur. Olardyń bıiktikteri de, kólemderi de ártúrli bolǵan. Qazaqqa tán ulttyq naqyshyn saqtaǵan.Halqynyń taǵdyry úshin istegen eńbekteri men taza mahabbattaryn úlgi etetin adamdardyń kesenelerin bıik etip salǵan.
Qazaqtyń "Tórt qubylań teń bolsyn" degen sóziniń maǵynasyna kóńil bólsek, jalpyǵa birdeı tamdardyń tórt buryshty bolyp keletinin bildiredi. Qarapaıym halyq negizinen osy tórt qubylaly tamdardy salǵan. Bir jaǵynan ómirińniń de barlyq jaǵy teń, durys bolsyn degendi bildirgendeı".
Qazaqtar ısharamen bildirgen
Batyr Baýyrjan Momyshulynyń kelini Zeınep Ahmetova "Babalar amanaty" degen kitabynda qonaqqa qoıdyń basyn tartqan kezde ózi jibergen tórt qateligin tize kele, bylaı dep jazady:
"Basty qasqalap ákelýdiń kónekózder bolmasa, kópshilik bile bermeıtin jaǵyn, ózindik maǵynaly yrymyn da aıtaıyn. Qazaqtar – talaı nárseni ym, tuspal, ıshara arqyly bildirgen tekti halyq. Al tórtinshi qateligiń – basty qasqalamaı ákelgeniń. Talaılar munyń mánin uqpaıdy. Ol – "tórt qubylań teń bolsyn, mańdaıyń ashyq bolsyn" degen izgi tilek".
