"Naǵyz áıel" uǵymyn árbir áıel zaty ózinshe túsinedi. Degenmen, báriniń de otbasynda súıikti kelin, jaqsy jar, aıaýly ana bolýǵa umtylary anyq. Adam bir dúnıeni ózgertkisi kelse, áýeli ózinen bastaǵany durys. Sol sekildi ózińizdiń qandaı áıel ekenińizdi ózińiz ǵana jaqsy bilesiz.
1.Naǵyz áıel otbasyn basty orynǵa qoıady. Ol otbasyndaǵy barlyq jannyń súıiktisi, balalarynyń maqtanyshy, aıaýlysy, qamqorshysy. Onyń otyrǵan jeri kóńildi. Úıinde daý-damaıǵa jol bermeıdi jáne yntymaq pen birlikti balalaryna únemi dáriptep otyrady.
2. Naǵyz áıel barlyq isti aqylymen sheshedi. Otbasyna, kúıeýine, balalaryna keri áser eter isterden aýlaq júredi. Adam namysyn aıaq asty etpeıdi.
3. Naǵyz áıel qańqý sózderdi aıtpaıdy. Ol ótirik-ósekten aýlyq. Ózgeni tildeý, muqatý, kemsitý onyń isi emes.
4. Naǵyz áıel otbasyndaǵy kemshilikterdi syrtqa shyǵarmaıdy. Eriniń, enesiniń minezderindegi kemshilikterdi jáne basqa da jaılardy jurtqa jarııa etpeıdi. Balalaryna adam balasyn jamandamaıdy.
5. Naǵyz áıel aýzynan shyǵar sózine abaı bolady. Jıirkenishti, bylapyt sózder aıtpaıdy jáne eshkimmen de bet jyrtysyp uryspaıdy. Óziniń ornyn, sóıler sózin biledi. Qandaı da bir qatelik jiberse, keshirim suraýdy keshiktirmeıdi.
6. Naǵyz áıel otbasynyń berekesi. Ol úshin otbasy tynyshtyǵy, baqyty mańyzdy. Óz úıin taza ustap, tamaqtyń túr-túrin ázirleı alady. Qonaq shaqyrǵandy unatady.
7. Naǵyz áıel bilimge, bilýge qushtar. Ol ózin únemi jan-jaqty jetildirip otyrýǵa tyrysady. Balalarynyń boıyna da osy qasıetti sińdiredi. Ol úshin bala tárbıesi eń jaýapty is.
8. Naǵyz áıel ózimen jumys jasaı alady. Kez kelgen jaǵdaıda ózin durys ustaı alady jáne ózin basqarýdy úırengen. Ol úshin tákapparlyq, órkókirektik, menmendik jat qylyq. Aınalasyndaǵy adamdardy biri-birinen bólip-jaryp qaramaıdy.
9. Naǵyz áıel eriniń bastaǵan árbir isin qoldaıdy. Onyń jaqsy qasıetterine kózin ashyp qaraıdy. Kúızelgen, sharshap-shaldyqqan sátinde janynan tabylyp, únemi jyly sózderimen dem berip otyrady.
10. Naǵyz áıel ózin jáne ózgelerdi súıe alady. Ol basqalardyń oıyn, aqyl-keńesin tyńdaı alady jáne ózine kútimmen qaraǵandy qup kóredi. Óziniń áıel zatyna tán náziktigi men sezimtaldyǵyn, erke qylyǵyn umytqan emes. "Naǵyz áıel" degen teńeýge syıar uǵym kóp. Al, "naǵyz áıel" bolý túk te qıyn emes, ony qıyndatatyn − ózimiz!
massaget.kz
