Shýaqty kóktemniń kelgenin bildiretin naýryz – halqymyz úshin merekeli hám berekeli aı. Qystan shyǵyp, kóńili kóldeı shalqyǵan kóshpeli jurttyń turmysynda erekshe oryn alǵan ulttyq meıramymyz osy aıdyń enshisinde.
Ulystyń uly kúninde jasalatyn ulttyq ádet-ǵuryptardyń urpaqqa berer tárbıesi men taǵylymy mol. Asyl dinimizben úılesken ulttyq merekemiz adamzat balasyn baýyrmaldyq pen tatýlyqqa, meıirbandyq pen dostyqqa úndeıdi.
Jasqa jaqsylyq tileý – jasamystyń myzǵymas mindeti. Úmbeteı jyraý: «Aqsaqalǵa jarasar, tileýqorlyq aılasy», – dep jyrlaıdy. Mereıli mereke kúnderi abyz aqsaqal men batagóı qarııanyń: «Kósegeń kógersin», «Jasyń uzaq bolsyn», «Qataryńnyń aldy bol», – degen bata-tilegin alǵan bala «uıada ne kórse, ushqanda sony iletin» bolady. Balaǵa bata berý, ol úshin Jaratqannan jarylqaý tileý – paıǵambarlar zamanynan beri kele jatqan saýaby mol súnnet amal.
Aq samaıly duǵagóı ájelerdiń túrli dán-daqyldan jasaǵan naýryz kójesi – merekeniń mánin keltiretin nyshan. Shyn kóńil, shynaıy nıetpen jasalǵan as adamdar arasynda meıirimdilik pen keshirimdilik syndy asyl qasıetterdi qalyptastyrady. Sadaqanyń abzaly – halyqqa as berý.
Kókpar tartyp, jamby atý, at shaptyryp, balýan kúrestirý – naýryz merekesiniń sánin arttyratyn ıgi sharalar. Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) balany atqa mingizip, sadaq atýǵa, sýda júzýdi úıretip, kúrestirýdi ósıet etken. Óskeleń urpaqty batyrlyq pen batyldyqqa tárbıeleıtin ulttyq sporttyq oıyndarymyz Alla Elshisiniń súnnetimen úndesip, kórkem úılesim tapqan.
Biz «Bir tal kesseń, on tal ek» degen maqaldy tirshiliktiń qaǵıdasyna aınaldyrǵan halyqpyz. Úlkennen úlgi bolyp, urpaqqa jalǵasqan ónegeli ómirlik daǵdylarymyzdyń biri – ata men balanyń aǵash otyrǵyzýy. Naýryzda kórinis tabatyn osynaý ıgi amaldyń máni erekshe. «Qııamet bolaryn bilip tursań da qolyńdaǵy bir túp aǵashty otyrǵyzyp qal», – degen hadıstiń tárbıelik maǵynasy tereńde jatyr.
Naýryz merekesinde kórshi-qolań, quda-jekjat, aǵaıyn-týysty aralap, aman-saýlyq surasyp, máre-sáre kúı keshemiz. Er kisiler tós qaǵystyryp, bir-birimizge izgi tilekterimizdi aıtamyz. Renjiskender tatýlasyp, keshirim jolyn ustanady. Týysqandy zııarat etý, keshirim jasap, meıirbandyq tanytý – paıǵambar súnnetinen. «Kórshi aqysy – Táńir aqysy», «aralaspasa aǵaıyn jat», – degen naqyl bar. Qasıetti Quran men hadıs aǵaıynǵa qaraılasyp, kórshiniń aqysyn berýdi, keshirim jasaýdy talap etedi.
Naýryz – qaıyrymdylyqtyń merekesi. Bul kúnderi halqymyz jetim men jesirdi jabyrqap, kembaǵal men múgedekke qaıyrymdylyq kórsetken. Jutqa ushyraǵan jandarǵa jumylyp, jylý jınap bergen.
Búginde elimizdiń shyǵys aımaǵynda sý tasqynynan úısiz-kúısiz qalǵan baýyrlarymyzǵa barynsha qoldaý kórsetip, ata-baba dástúrinen jańylmaı, musylmandyq ári azamattyq mindetin atqaryp jatqan aǵaıynǵa Alla razy bolsyn degim keledi. Osynaý ortaq saýapty iste din qyzmetkerleri de belsendilik tanytýda.
Qadirli baýyrlar!
Barshańyzdy ultymyzdyń ulyq meıramy – Naýryz merekesimen quttyqtaımyn! Kúlli túrki jurtynyń tól toıy – áz Naýryz elimizdegi túrli ultty uıymshyldyqqa uıystyryp, keshirim men meıirimniń merekesine aınalyp keledi.
Dostyq pen tatýlyqtyń, baýyrmaldyqtyń, ıgilik hám birliktiń, izgilik pen izettiliktiń meıramy qutty bolsyn! Ulys oń bolsyn, aq mol bolsyn!
Alla Taǵala halqymyzǵa árqashan amandyq, jurtymyzǵa tynyshtyq násip etkeı! Táýelsizdigimiz baıandy bolǵaı!
Barshańyzǵa Jaratqannyń ózi jar bolǵaı! Ámın!
Serikbaı qajy Oraz,
Qazaqstan musylmandary dinı
basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı
Abai.kz
