Na saite Akordy opublikovali polnyi tekst vystupleniia Prezidenta Kazahstana, peredaet adyrna.kz.
Qūrmettı Ükımet müşelerı! Qūrmettı jiynǧa qatysuşylar!
Kürdelı geosaiasi syn-qaterge qaramastan, elımız bır qalypty damyp keledı. Mūny jarty jyldyq nätijeden körıp otyrmyz. Ekonomika 3,4 paiyzǧa, al naqty sektor 4,1 paiyzǧa östı. Äsırese, öŋdeu önerkäsıbı salasynda aitarlyqtai ılgerıleu bar. Degenmen, infliasiia da bır orynda tūrǧan joq. Qazır būl körsetkış 14,5 paiyzǧa jetıp, 2015 jylǧy deŋgeiden asyp tüstı.
Bırınşı jarty jyldyqta ekonomikamyz qalpyna keldı. Bıraq halyqaralyq instituttar Qazaqstannyŋ ışkı jalpy önımı biyl 2 paiyzǧa ǧana ösedı dep boljap otyr. Būǧan deiın olar ösım 3,7 paiyz bolatynyn aitqan edı. Sondyqtan, Ükımet el ekonomikasynyŋ tūraqty damuyn qamtamasyz etuge tiıs. Eŋ bastysy, azamattardyŋ naqty tabysyn arttyru qajet.
Qūrmettı ärıptester!
Jalpy, elımızdıŋ ekonomikasy syn-qaterlerge tötep berıp jatyr deuge bolady. Qazır halyqaralyq instituttar älemdık ekonomika qarqyny bäseŋdeidı degen boljam aituda. Soǧan säikes infliasiia jappai ösuı mümkın. Öŋırlık daǧdarystyŋ ūzaqqa sozylyp bara jatqanyn baiqap otyrmyz. Tıptı, būl ahual jahandyq toqyrauǧa ūşyratady degen qauıp bar. Osyndai jaǧdaida Ükımettıŋ jäne Ūlttyq Banktıŋ negızgı mındetı – infliasiiany tūraqtandyryp, azamattardyŋ tabysyn arttyru boluǧa tiıs. Sondai-aq, jaŋa jūmys oryndaryn aşu qajet.
Endı naqty mındetterge toqtalaiyn.
BIRINŞI. İnfliasiiany tūraqtandyru
Qazır infliasiianyŋ şaryqtap ketuı eŋ kürdelı mäsele bolyp otyr.Baǧanyŋ ösuıne azyq-tülık infliasiiasy äser ettı. Onyŋ deŋgeiı 19,2 paiyzǧa jettı. Jalpy, azyq-tülık bırden 80 paiyzǧa qymbattady. Ükımettıŋ baǧany tūraqtandyruǧa baǧyttalǧan şaralary tiımsız bolyp şyqty. Ükımet infliasiiany eskı ädıs-täsılmen toqtatqysy keledı. Onyŋ özınde biudjetten qosymşa qarajat bölıp, baǧany jasandy türde ǧana rettep otyr. Iаǧni, qymbatşylyqtyŋ sebebımen emes, saldarymen küres jürıp jatyr. Al, şyn mänınde, kerısınşe boluy kerek.
Ükımet bar jauapkerşılıktı öŋırlerge artyp qoidy. Olar äkımşılık resursty paidalanyp, dükenderdı aralap jür, basqa täsılder jäne jaŋa ideialar joq. Mūndai jūmys eşqaşan tiımdı bolǧan emes. Bır sözben aitqanda, naryq zaŋdylyǧyna sai keletın jaŋa ūstanym joq.
Bolee dvuh let nazad ia daval poruchenie zapustit nasionalnuiu tovaroprovodiaşuiu sistemu s setiu optovo-raspredelitelnyh sentrov.
Pravitelstvo zavolokitilo ego ispolnenie. Plany i publichnye zaiavleniia ostalis na bumage.
Proekty stroitelstva optovo-raspredelitelnyh sentrov po sheme GChP sovmestno s krupnymi predprinimateliami ne realizovany.
Poruchaiu pravitelstvu v oktiabre dolojit, chto sdelano v etoi sfere. Privlekite zainteresovannyh investorov.
Dalee. Segodnia reşeniia o zaprete eksporta toi ili inoi produksii prinimaiutsia bez ucheta tovarnogo balansa.
Eto privodit libo k defisitu, libo k snijeniiu privlekatelnosti proizvodstva neobhodimyh tovarov. V itoge effektivnost podobnyh mer rezko padaet.
Pravitelstvu sleduet utverdit Pravila formirovaniia balansa kliuchevyh tovarov i, samoe glavnoe, razrabotat edinuiu informasionnuiu sistemu monitoringa.
Eto pozvolit imet dostovernye dannye ob ostatkah produksii dlia priniatiia reşenii.
Nizkuiu effektivnost pokazyvaet deiatelnost stabilizasionnyh fondov. İh vozdeistvie na rynok minimalnoe. Poroi oni stanoviatsia kormuşkoi dlia nedobrosovestnyh lis. S etim nado razobratsia.
Reguliarno vyiavliaiutsia fakty biudjetnyh hişenii.
Akimy utratili kontrol za rashodovaniem gosudarstvennyh sredstv.
Pravitelstvom predlagaetsia uvelichit obem "oborotnoi shemy" do 100 milliardov tenge. U menia vopros: proschitan li ojidaemyi effekt?
Logichnee bylo by kreditovat ne torgovye seti, a napriamuiu proizvoditelei.
Seichas ne jdu otvetnoi reaksii pravitelstva. Nujno obdumat konechnoe reşenie s tochki zreniia effektivnosti.
Kelesı mäsele.
Menıŋ tapsyrmam boiynşa Auyl şaruaşylyǧy ministrlıgı aldyn ala satyp alu täsılderın keŋırek qoldana bastady. Biylǧy şıldege deiın äleumettık maŋyzy bar 47 myŋ tonna azyq-tülıkke qatysty osyndai şarttar jasaldy. Degenmen, mūndai kölemdegı tauar ışkı naryqqa aitarlyqtai yqpal etpeitını anyq.
Önımdı auyl şaruaşylyǧy tauarlaryn öndıruşılerden aldyn ala tıkelei satyp alu joldaryn aiqyndau qajet. Mūnymen qūzyrly ministrlıkter ainalysuǧa tiıs. Auyl şaruaşylyǧy ministrlıgı osy täsıldı jetıldıru üşın tiıstı qauymdastyqtardy jäne naryq subektılerın jūmyldyruǧa tiıs.
Taǧy bır özektı mäsele – önımdı satu. Ökınışke qarai, elımızdegı önımnıŋ bärı bırdei düken söresınen tabyla bermeidı. İmportpen qatar, ışkı kedergıler de bar. Auyl şaruaşylyǧy tauarlaryn öndıruşılerdıŋ mäselelerı de az emes. Olar tauardyŋ üzdıksız jetkızıluın, önım sapasynyŋ tūraqty boluyn qamtamasyz ete almaidy. Basqa da talaptar bar. Ärine, mūnyŋ bärın bırtındep retke keltırgen jön. Sondyqtan, fermerlerge qoldau körsetu täsılderın bırlese äzırleudı tapsyramyn. Kerek bolsa "Atameken" palatasyn osy jūmysqa tartu kerek. Şarua qojalyqtaryna ırı sauda jelılerımen tyǧyz bailanys ornatuǧa mümkındık berıluı kerek. Mūndai mümkındık olardyŋ jūmysyn jandandyryp, salaǧa investisiia tartuǧa jol aşady.
Otandyq tauardyŋ sauda oryndaryna kedergısız şyǧaryluyn qamtamasyz etu kerek. Būl – öte maŋyzdy mäsele. Sondai-aq, önımge qosylatyn baǧany naqty belgılep, arada jürgen saudagerler sanyn azaitu qajet. Ol üşın, eŋ aldymen, jedel türde tiıstı zaŋnamalyq şaralardy qabyldauymyz kerek. Ükımet "Atameken" palatasymen bırlesıp, "Qazaqstanda jasalǧan" jalpyūlttyq jobasyn bastau üşın ūsynystar äzırleuge tiıs.
Kraine vajno navesti poriadok v torgovoi sisteme, imeiuşei odin iz samyh vysokih urovnei tenevoi ekonomiki - 40 prosentov.
Fakty spekuliasii, manipulirovaniia senami, sozdaniia iskusstvennogo defisita - eto daleko ne polnyi perechen naruşenii.
Vse eto zakladyvaetsia v stoimost tovarov i oplachivaetsia grajdanami.
Pravitelstvu sovmestno s Generalnoi prokuraturoi sleduet vyrabotat mery po usileniiu otvetstvennosti vladelsev za soderjanie rynkov, sobliudenie chestnoi konkurensii, zaşitu interesov prodavsov ot nepravomernyh deistvii administrasii torgovyh ploşadei.
Jdu ot pravitelstva i akimov konkretnyh şagov po povyşeniiu effektivnosti imeiuşihsia instrumentov, a takje vnedreniiu novyh podhodov k rabote.
V usloviiah slojnoi mejdunarodnoi obstanovki mnogokratno vozrastaet aktualnost prodovolstvennoi bezopasnosti.
Rost mirovyh sen na produkty pitaniia uje dostig 34 prosentov. Sena pşenisy vyrosla na 47 prosentov, krup - na 18 prosentov.
İz-za zasuşlivoi pogody ojidaetsia snijenie urojainosti v stranah Evropeiskogo soiuza, SŞA, Kanade i drugih.
Na etom fone v Kazahstane nabliudaetsia zamedlenie tempov rosta selhozproizvodstva.
Proizvodstvo slivochnogo masla sokratilos na 12 prosentov, obrabotannogo moloka - na 7,5 prosenta, sahara - na 5,5 prosenta, syrov - na 3 prosenta.
V to je vremia obemy importa vyrosli na 22 prosenta. V chastnosti, vvoz moloka uvelichilsia na 17 prosentov.
Profilnoe ministerstvo dokladyvaet, chto v 2023 godu Kazahstan dostignet prodovolstvennoi nezavisimosti po miasu ptisy (dolia importa seichas sostavliaet 40 prosentov), kolbasnym izdeliiam (44 prosenta) rybe (60 prosentov), syram i tvorogu (50 prosentov), saharu (60 prosentov), molochnoi produksii (4 prosenta).
No my vidim inuiu kartinu. K primeru, iz ranee vvedennyh semi saharnyh zavodov segodnia deistvuiut tolko chetyre (v Almatinskoi i Jambylskoi oblastiah), kotorye zagrujeny liş na tret (31 prosent).
Minselhozom planiruetsia uvelichit doliu sveklovichnogo sahara v 6 raz k 2026 godu (s 7 do 43 prosentov). Odnako za poslednie chetyre goda ploşadi saharnoi svekly sokratilis na tret.
My na 90 prosentov zavisim ot importnogo sahara. Zdes mojno ssylatsia na reşeniia v ramkah EAES, no, v liubom sluchae, eto sereznyi proschet pravitelstva. Znachit, ne zaşitili pozisiiu gosudarstva. Poetomu ia obiavliaiu vygovory ministram Bahytu Sultanovu i Erbolu Karaşukeevu.
Pravitelstvu nujno v srochnom poriadke razrabotat otdelnyi otraslevoi proekt po razvitiiu saharnoi otrasli.
Sel - znachitelnoe sokraşenie importozavisimosti, postepennyi perehod k samoobespecheniiu.
İnteres so storony vnutrennih i inostrannyh investorov k etoi otrasli dostatochno vysok, nujny pravilnye podhody.
Eto prinsipialnyi vopros, imeiuşii v tom chisle vnutripoliticheskoe znachenie.
My segodnia vidim, chto proishodit v magazinah. Pozor!
Ranee po moemu porucheniiu byl razrabotan Plan obespecheniia prodovolstvennoi bezopasnosti na srednesrochnyi period.
No vmesto konkretnogo algoritma deistvii v etom plane tolko nabor blagih ustremlenii. Est opasnost ego neispolneniia.
Nujno dopolnitelno rassmotret aktualnyi vopros massovogo obnovleniia parka selhoztehniki.
Vajno zadeistvovat vse vozmojnye istochniki finansirovaniia. Poruchaiu vnedrit mehanizm lgotnogo kreditovaniia s seliu priobreteniia otechestvennoi selhoztehniki za schet sredstv operatora ROP.
Bez razvitogo agropromyşlennogo kompleksa nevozmojno govorit ob obespechenii prodovolstvennoi bezopasnosti. Eto aksioma.
Urojainost rastenievodstva znachitelno otstaet ot mirovoi.
Obespechennost sobstvennymi semenami sostavliaet vsego 51 prosent. Po takim pozisiiam, kak kartofel i saharnaia svekla, etot pokazatel ne prevyşaet i 10 prosentov.
My silno zavisimy ot importnyh semian. Pravitelstvu sleduet razvivat pervichnoe semenovodstvo na baze opytnyh hoziaistv. Nujno pomoch biznesu obnovit oborudovanie, a takje kompleksno stimulirovat agronauku.
Proizvoditelnost i urojainost v reşaiuşei stepeni zavisiat ot sobliudeniia agrotehnologii. V naşei strane fermery vnosiat tolko chetvert neobhodimogo obema udobrenii. Eto sviazano s ih dorogoviznoi.
Naş rynok udobrenii kriticheski zavisit ot importa i neskolkih otechestvennyh proizvoditelei.
Vdobavok nedavniaia proverka vyiavila fakty zavyşeniia sen dlia otechestvennyh agrariev.
Naprimer, TOO "Kazfosfat" prodavalo znachitelnye obemy udobrenii affilirovannoi kompanii (TOO "KAZ Chemicals Trading House"), kotoraia dobavliala do 30 prosentov torgovoi nasenki.
Dannuiu situasiiu udalos ispravit merami antimonopolnogo reagirovaniia - proizvoditel vozvraşaet svoi nezakonnyi dohod.
Sootvetstvuiuşie vedomstva doljny derjat vopros na jestkom kontrole.
V selom defisit udobrenii - eto mirovaia tendensiia.
Kazahstan ejegodno importiruet bolee 600 tysiach tonn mineralnyh udobrenii, iz nih 80 prosentov (500 tysiach tonn) - iz Rossii.
Pravitelstvu nujno priniat kompleksnye mery dlia nedopuşeniia defisita udobrenii i zavyşeniia ih stoimosti.
V Kazahstane est selyi riad kaliinyh i fosforitnyh mestorojdenii s razvedannymi zapasami.
Nujno nachat ih promyşlennuiu razrabotku i naladit proizvodstvo otechestvennyh udobrenii. Po-drugomu ot importnoi zavisimosti po udobreniiam my ne smojem uiti.
Pravitelstvu sleduet vziat dannyi vopros na osobyi kontrol.
EKINŞI. Azamattardyŋ tabysyn arttyru jäne adam kapitalyn damytu.
Soŋǧy jyldary halyqtyŋ tabysy bırtındep östı. Byltyr būl ösım 5 paiyz şamasynda boldy. Bıraq, Almaty, Atyrau, Qyzylorda, Maŋǧystau jäne Türkıstan oblystarynda jūrttyŋ tabysy ortaşa respublikalyq deŋgeige jetpeidı. Būl körsetkış Almaty jäne Şymkent qalalarynda da tömen. Al, Qyzylorda oblysynda halyqtyŋ tabysy tıptı azaiyp kettı. Biyl mamyr aiynda azamattardyŋ naqty tabysynyŋ körsetkışı minus 2,9 paiyz boldy. Mūndai qūldyrau köpten berı bolǧan emes.
Halyqtyŋ tabysyn arttyru baǧdarlamasy qabyldandy. Bıraq, onyŋ jūrtqa tigızıp jatqan paidasy şamaly. Eŋ aldymen, jergılıktı jerlerde tiımdı jūmys jürgızıluı kerek. Äkımder jyl saiyn ärbır 10 myŋ tūrǧynǧa 100 jaŋa jūmys ornyn aşuǧa tiıs. Menıŋ bıluımşe, būl baǧytta naqty nätije joq. Taǧy da eskertemın. Öŋır basşylarynyŋ jūmysyn baǧalaǧan kezde osy körsetkışke basa män beremız. Jūmys oryndaryn aşu jūrttyŋ äleumettık jaǧdaiyna tıkelei äser etedı. Ekonomikanyŋ tūraqty damuy da osyǧan bailanysty. Sondyqtan Ükımet äkımdermen bırlesıp, būl mındettıŋ qalai oryndalyp jatqanyn taldauǧa tiıs.
Halyq sany köbeigen saiyn tūraqty jūmys oryndary aşyluy kerek. Bıraq, Maŋǧystau oblysynda osy mäsele eskerılmegen. Mūnda jönsız jürgızılgen köşı-qon saiasatynyŋ saldarynan kürdelı ahual qalyptasyp otyr. Tūrǧyndardyŋ sany köbeigenımen, äleumettık infraqūrylym salynǧan joq. Jūmys oryndary aşylmady. Tūrmys sapasy tömendep kettı. Jūrt "QazMūnaiGaz" kompaniiasyna jūmysqa tūrǧyzudy, joǧary jalaqy berudı talap etude. Aşyǧyn aitqanda, Jaŋaözendegı ken oryndarynyŋ köpşılıgı sarqylyp barady. Būl jaǧdai barşaǧa mälım. Soŋǧy 15 jylda osy öŋırde mūnai öndıru ısı 30 paiyzǧa azaiǧan. Soǧan qaramastan, jūmysşylar sany 50 paiyzǧa köbeidı. Eŋbekaqy töleu qory 10 ese artty. Al, köp jalaqy tölenetın üş öŋırdıŋ bırı – osy Maŋǧystau ölkesı. Naqty aitsaq, Jaŋaözen ortaşa eŋbekaqynyŋ eŋ joǧary deŋgeiı boiynşa köş bastap tūr. Ükımet Jaŋaözendı damytu üşın arnaiy jospar qabyldady. Respublikalyq biudjetten qomaqty qarjy bölıp, salyqty azaityp otyr. Osyndai tıkelei qoldau şaralary elımızdıŋ basqa oblystarynyŋ esebınen jasaluda. Jūrttyŋ bärıne mūnai-gaz salasynan jūmys tauyp beru mümkın emes. Mūny aşyq aituymyz kerek.
Öŋırdegı jūmyssyzdyq ışkı jäne syrtqy köşı-qon üderısıne bailanysty küşeiıp barady. Ükımetke ışkı ekonomikalyq resurstardy jūmyldyratyn jaŋa täsılder äzırleudı tapsyramyn. Būl rette, halyqty özge aimaqtarǧa köşıru baǧdarlamasyn tübegeilı qaita qarau kerek.
Bız tarihi Otanyna oralǧan qandastardy tolyq qoldaimyz. Bıraq, tek Maŋǧystau öŋırımen şekteluge bolmaidy. Basqa oblystarǧa, sonyŋ ışınde öndırısı damyǧan aimaqtarǧa qonystanuǧa bolady. Bız qajettı jaǧdaidy jasauǧa daiynbyz.
Qazırgı zamanda öŋırlerde, elderde, tıptı, qūrlyqtarda jūmys küşınıŋ köşı-qony jürıp jatyr. Būl zaŋdy qūbylysqa ainaldy. Osy ürdıske bızdıŋ azamattar da üirenuı kerek. Körşı elderdıŋ azamattary būl jaǧdaiǧa jaqsy beiımdeldı. Bız qandastarymyzdyŋ barlyq salada, sonyŋ ışınde memlekettık qyzmette jūmys ıstegenın qalaimyz. Olar Jaŋa Qazaqstandy qūruǧa öz ülesın qosady dep senemın.
Qazırgı taŋda jastardy jūmyspen qamtuǧa basa nazar audaratyn kez keldı. Jyl saiyn eŋbek naryǧyna 300 myŋǧa juyq jastar şyǧady. Elımızde öskeleŋ ūrpaqtyŋ özın-özı damytuyna jaǧdai jasalyp jatyr. Bıraq, naqty şaralarǧa qaramastan, jastardy jūmyspen qamtu mäselesı tolyq şeşılmei keledı. Keibır aimaqta jastar arasyndaǧy jūmyssyzdyq deŋgeiı elımızdegı ortaşa körsetkışten aitarlyqtai joǧary. Äsırese, Nūr-Sūltan, Almaty qalalary, Almaty, Qaraǧandy, Soltüstık Qazaqstan jäne Şyǧys Qazaqstan oblystary – sonyŋ qatarynda. Ükımet jäne oblys äkımderı osy mäselege airyqşa nazar audaruǧa tiıs. Jyl aiaqtalǧanda tiıstı qorytyndysyn şyǧaramyz.
Ekı myŋynşy jyldary bala sany kürt köbeigenı belgılı. Kelesı jyldan bastap sol kezeŋde düniege kelgen ūrpaq eŋbek naryǧyna şyǧa bastaidy. Osyny eskergen jön. Sondyqtan, jūrtty jūmyspen qamtu ısıne qatysty tyŋ täsılder qoldanu qajet. Al, azamattarymyz qazırgı zamandaǧy halyqaralyq naryq ürdısıne beiımdeluı kerek.
Elımızdıŋ demografiialyq, köşı-qon, tehnologiialyq damu barysyn da eskergen abzal. Būl mäselenıŋ demografiialyq jäne ekonomikalyq qyryn bırdei ūştastyra bılgen jön. Ükımetke eŋbek naryǧyn damytu josparyn şūǧyl äzırleudı tapsyramyn.
Adam kapitalyn damytu ısınde bılım salasy negızgı röl atqarady. Bız juyrda Bılım jäne ǧylym ministrlıgın ekıge böldık. Būl qadam qordalanǧan mäselelerdı şeşu üşın qajet boldy. Ükımet jäne jaŋa ministrlıkterdıŋ basşylary otandyq bılım jäne ǧylym salasyn tyŋ serpınmen damytuǧa küş salady dep senemın.
Men osy jyldy Balalar jyly dep jariialadym. Bıraq, soŋǧy jyldary mektep qabyrǧasynda zorlyq-zombylyqtyŋ köbeiıp ketkenı alaŋdatady. Onyŋ üstıne, tolyq jabdyqtalǧan mektepterdıŋ 65 paiyzynda (iaǧni, 3 myŋ mektepte) beinebaqylau jüiesı talapqa sai emes, keide müldem jūmys ıstemeidı. Jalpy, elımız boiynşa balalar men jasöspırımderdıŋ öz-özıne qol saluy, iaǧni suisid azaidy. Degenmen, Almaty, Jambyl, Qostanai jäne Maŋǧystau oblystarynda mūndai oqiǧalar köbeiıp barady. Balalardy zorlyq-zombylyqtan qorǧauǧa, suisidtıŋ aldyn aluǧa, ärbır balanyŋ qūqyqtaryn qamtamasyz etuge arnalǧan keşendı jospar qajet.
Taǧy bır tüitkılge toqtalsam. Jekemenşık balabaqşalarda balalardy ūryp-soǧu derekterı bar. Sonymen qatar, jūmys ıstemeitın balabaqşalarǧa qarjy bölu köbeiıp kettı. Mūnyŋ bärı olardyŋ qyzmetı aşyq emes ekenın, azamattyq jauapkerşılıgı joqtyǧyn körsetedı. Basqaşa aitqanda, qoǧam talabyna sai emes. 2011 jyly balabaqşalardyŋ lisenziia boiynşa jūmys ısteu tärtıbın toqtattyq. Memleket būl qadamǧa amalsyzdan bardy. Öitkenı, mektep jasyna deiıngı balalardy balabaqşamen barynşa qamtuymyz kerek boldy. Būl rette, jeke sektordyŋ äleuetın paidalanu maŋyzdy edı. Nätijesınde 2 jäne 6 jas aralyǧyndaǧy balalardyŋ 88 paiyzdan astamy balabaqşamen qamtyldy. Endı qyzmet körsetu sapasyn arttyratyn kez keldı. Ükımet osy mäselenı mūqiiat qarastyruy kerek. Lisenziialau tärtıbın qaita engızu, eŋ aldymen, memleketke emes, qoǧamǧa qajet şara. Öitkenı, basty maqsat – balalardyŋ qauıpsızdıgın qamtamasyz etu.
Kelesı mäsele – qosymşa bılım beru. Būl – öskeleŋ ūrpaqtyŋ qarym-qabıletın damytu üşın qolǧa alynǧan bastama. Qosymşa sporttyq jäne şyǧarmaşylyq bılım beru ısıne memleket tapsyrysy boiynşa qarjy bölınetın boldy. Būl qadam üiırmeler men seksiialarǧa qatysatyn balalardyŋ sanyn 70 paiyzǧa deiın arttyrdy. Mūny strategiialyq tūrǧydan dūrys şeşım boldy dep sanaimyn. Degenmen, joba ıske qosylǧan jyly bırqatar olqylyqtarǧa jol berıldı. Iаǧni, qarjy mäselesıne jäne tiıstı portaldyŋ ("Artsport") jūmysyna qatysty qatelıkter boldy. Qarjyny artyq jūmsau, alaiaqtyq, aşyqtan-aşyq jymqyru bastaldy. Ata-analar balalaryn bırden bırneşe üiırmege beretın boldy. Ökınışke qarai, mūndai terıs piǧyl basqa balalardyŋ jolyn kesıp otyr. Kemşılıktıŋ bärın tüzetıp, osy igı bastamany jalǧastyru qajet. Äkımdıkter jäne mäslihattar qosymşa bılımge bölınetın biudjet qarajaty jetpei qaluy mümkın dep alaŋdap otyr. Bılımge salynǧan qarajat – memleket üşın eŋ basty investisiia boluy kerek. Būl – öte maŋyzdy mäsele. Tüptep kelgende, damudyŋ bırden-bır joly – bılım salasy. Sondyqtan, būdan eşkım ūtylmaityny sözsız. Ükımet pen äkımder jūrtşylyqpen bırlesıp, jobany jetıldıruge tiıs. Ony sapaly ärı tiımdı jasau qajet. Naqty ǧylymdar men injeneriia salasy boiynşa qosymşa bılım beruge airyqşa nazar audaru kerek. Balalardy dene şynyqtyru jäne akademiialyq tūrǧydan bırdei damytu qajet. Auyldyq jerde tūratyn balalarǧa basa män bergen jön. Barlyq aimaqtaǧy balalardyŋ qosymşa bılım aluyna mümkındıgı boluǧa tiıs. Qūzyrly ministrlık pen äkımdıkter jobanyŋ jüzege asyryluyn rettep, jıtı baqylauy qajet. Būǧan deiın bölıngen qarjynyŋ jūmsaluyn tekseru kerek. Būl mındet Bas prokuraturaǧa jükteledı. Anyqtalǧan kemşılıkterdı Ükımetpen bırlesıp joiu qajet.
Ükımettıŋ basty mındetınıŋ bırı – ana men balanyŋ densaulyǧyn saqtau. Ökınışke qarai, säbilerdıŋ ölımı köbeidı. Ana ölımı de ösude. Men perinataldyq qyzmettıŋ jai-küiın tekseruge tapsyrma berdım. Onyŋ qorytyndysy boiynşa tiıstı şaralar qabyldanuy kerek edı. Bıraq, barlyq jūmys audit deŋgeiınde toqtap qaldy. Qazırgı perzenthanalardyŋ köbı halyqaralyq standarttarǧa sai emes. Sondyqtan şūǧyl şaralar qabyldap, osy mäselenı şeşu qajet.
Jalpy, densaulyq saqtau salasy turaly aitar bolsaq, mūnda tüitkıldı mäseleler köp. Qazaqstanda sozylmaly auru saldarynan qaitys bolu körsetkışı öte joǧary. Äsırese, Ekonomikalyq yntymaqtastyq jäne damu ūiymyna müşe eldermen salystyrǧanda bızdegı ahual öte naşar. Medisina salasyna bölıngen qarjy kölemı artqanymen, mūnda qordalanǧan mäseleler şeşımın tappai otyr. Mındettı äleumettık medisinalyq saqtandyru jüiesı tiımdı bolmady, naqty nätije joq. Üş millionǧa juyq adam medisinalyq saqtandyrudan tys qalǧan. Sonyŋ kesırınen olar densaulyq saqtau salasyndaǧy qyzmetterdı tolyq paidalana almaidy. Ükımet Strategiialyq josparlau jäne reformalar agenttıgımen bırlesıp, medisinalyq saqtandyru jüiesın jetıldıru jönınde ūsynystar daiyndauy kerek.
Kelesı özektı mäsele – densaulyq saqtau jüiesın sifrlandyru. Būl jūmys öte baiau jürıp jatyr. Jalpy, sifrlandyrudyŋ qazırgı deŋgeiı därıgerlerdıŋ jūmysyn jeŋıldetıp otyrǧan joq. Densaulyq saqtau salasynda 40-tan astam aqparattyq jüie jūmys ısteidı. Är jüienıŋ öz kemşılıkterı bar. Ministrlık bolsa, jauapkerşılıkten qaşyp, naqty şeşım qabyldamai otyr. Al, mūnyŋ zardabyn därıgerler men azamattar tartuda. Ükımet osy mäselenı tez arada şeşuı kerek.
Endı, kün tärtıbındegı şūǧyl mäselelerge toqtalaiyn.
Düniejüzılık densaulyq saqtau ūiymynyŋ mälımetı boiynşa koronavirus jūqtyrǧandar köbeiıp keledı. Soŋǧy ekı aptada nauqastardyŋ sany 30 paiyzǧa artqan. Bızdıŋ elde de ahual kürdelene tüstı. Almaty "qyzyl" aimaqqa qaita kıruı mümkın. Negızgı sebep – tūrǧyndar men därıgerlerdıŋ qauıpsızdık şaralaryn saqtamauy. Mekemearalyq komissiianyŋ jūmysyn küşeitu qajet. Sondai-aq, revaksinasiia nauqanyn jandandyrǧan jön. Būl jūmysta eşqandai asyra sılteu bolmauy kerek. Şaǧyn jäne orta biznestıŋ müddesın eskergen abzal.
İ v zaverşenie po dannomu bloku. Po moemu porucheniiu Administrasiia Prezidenta koordiniruet razrabotku dvuh pilotnyh nasionalnyh proektov: "Komfortnaia şkola" i "Modernizasiia selskogo zdravoohraneniia".
Oni imeiut chetkie zadachi i sroki realizasii, orientirovany na konkretnye rezultaty.
Napomniu, o chem idet rech.
Nasproekt "Komfortnaia şkola" predpolagaet stroitelstvo okolo 840 tysiach uchenicheskih mest po novym stroitelnym standartam, osnaşennyh sovremennym oborudovaniem.
Proekt naselen na reşenie voprosa trehsmennogo obrazovaniia, avariinyh şkol, edinoobraziia uslovii polucheniia obrazovaniia.
Nasproekt "Modernizasiia selskogo zdravoohraneniia" pozvolit obespechit vse sela polojennoi medisinskoi infrastrukturoi.
On ohvatit 650 naselennyh punktov s bolee chem 800 tysiachami grajdan. Zaplanirovana modernizasiia 32 raionnyh bolnis do urovnia mnogoprofilnyh meduchrejdenii.
V rezultate rasstoianie dlia polucheniia ekstrennoi i srednetehnologichnoi medpomoşi sokratitsia s 500 do 200 kilometrov.
Pravitelstvu v ramkah biudjetnogo prosessa do sentiabria tekuşego goda sleduet provesti vse raschety i priniat neobhodimye mery dlia realizasii ukazannyh nasproektov.
TRETE. Soverşenstvovanie denejno-kreditnoi i nalogovo-biudjetnoi politiki
Prihoditsia konstatirovat, chto za vse vremia suşestvovaniia otechestvennoi finansovoi sistemy nam ne udalos dobitsia polnosennogo funksionirovaniia prosentnogo kanala.
Eto snijaet effektivnost denejno-kreditnoi politiki - odnogo iz glavnyh mehanizmov upravleniia ekonomikoi.
Dlia reşeniia etoi problemy trebuiutsia kompleksnye mery kak so storony finreguliatorov, tak i so storony pravitelstva.
Nedostatochno deistvennaia monetarnaia politika takje ogranichivaet razvitie finansovogo sektora. İ naoborot.
Segodnia nabliudaetsia situasiia, kogda na fone burnogo rosta potrebitelskih zaimov sokraşaetsia dolia korporativnogo kreditovaniia - kliuchevogo faktora ekonomicheskoi aktivnosti.
Za piat let dolia korporativnyh kreditov v obşem obeme vydannyh zaimov umenşilas s 68 do 41 prosenta.
Liuboi malo-malski znachimyi proekt prihoditsia kreditovat libo za schet gosudarstvennyh institutov razvitiia, libo za schet zaimov mejdunarodnyh finansovyh organizasii. İ eto pri tom, chto v bankah imeetsia 11 trillionov tenge vysokolikvidnyh aktivov. Eto, po suti, katastroficheskaia situasiia, bez vsiakogo preuvelicheniia.
Finansovyi reguliator otchityvaetsia o priniatyh merah v chasti oslableniia prudensialnyh normativov. Odnako, kak pokazyvaiut dannye, etih mer nedostatochno.
Poetomu Nasionalnomu banku, Agentstvu po regulirovaniiu finansovyh rynkov sovmestno s pravitelstvom neobhodimo vyrabotat dopolnitelnye rychagi i stimuly dlia vovlecheniia bankov v kreditovanie realnogo sektora ekonomiki.
Sohraniaet svoiu ostrotu vopros spravedlivogo raspredeleniia dohodov mejdu urovniami biudjetov.
V usloviiah jestkoi fiskalnoi sentralizasii sistema raspredeleniia dohodov neobektivna.
Vse regiony, za iskliucheniem chetyreh, prevratilis v dotasionnye i zavisiat ot sentra. Po suti, oni ne motivirovany uvelichivat sobiraemost nalogov.
V rezultate obrazuetsia nehvatka sobstvennyh sredstv.
Mestnye biudjety pokryvaiut tolko piatuiu chast ot neobhodimogo finansirovaniia.
Ostalnoe vozmojno poluchit tolko "dogovorivşis" s sentrom. Ob etom ia uje govoril.
Vse izmeneniia v tekuşih biudjetah trebuiut rassmotreniia na zasedaniiah Respublikanskoi biudjetnoi komissii i maslihatov, chto chasto privodit k izlişnei biurokratii i zatiagivaniiu srokov.
V itoge sosialnye ojidaniia grajdan ne opravdyvaiutsia. İmeiutsia fakty, kogda stroitelno-montajnye raboty nachinaiutsia liş na tretii god.
Pri etom slojivşaiasia sistema stavit vo glavu ugla svoevremennost i polnotu osvoeniia biudjetnyh sredstv. A effektivnost rashodov i kachestvo vypolnennyh rabot ostaiutsia na vtorom plane.
Novaia nalogovo-biudjetnaia politika doljna maksimalno desentralizovat finansovo-ekonomicheskie funksii v polzu regionov.
Na mestnyi uroven mojno peredat znachitelnoe kolichestvo statei dohodov i rashodov, ujestochiv pri etom spros za ih realizasiiu.
Tolko v etom sluchae povysiatsia rol i otvetstvennost mestnyh vlastei za konechnyi rezultat.
Mnoiu uje davalis konkretnye porucheniia po soverşenstvovaniiu biudjetnogo planirovaniia, mejbiudjetnyh otnoşenii, sistemy osenki. Odnako rezultat minimalnyi.
Moi pretenzii adresuiutsia Minfinu. Poruchaiu ASPİR sovmestno s regionami i ekspertnym soobşestvom podgotovit paket prakticheskih reform po vsem vyşeukazannym prioritetam.
Reformy doljny v polnoi mere udovletvoriat interesy grajdan i biznesa.
Nachata rabota po protivodeistviiu nezakonnoi konsentrasii ekonomicheskih resursov i vozvratu nezakonno poluchennogo imuşestva.
Byli sozdany sootvetstvuiuşie komissii, aktivnost kotoryh v poslednee vremia zametno snizilas.
Sleduet bolee operativno prinimat mery, napravlennye na demonopolizasiiu tovarnyh rynkov i vozvrat kapitala.
Vmeste s tem neobhodimo iskliuchit liubye peregiby i zloupotrebleniia po otnoşeniiu k dobrosovestnomu biznesu.
A takie fakty u nas imeiutsia. Na mestah to i delo prodoljaetsia davlenie na predprinimatelei.
Esli tak budet prodoljatsia, primem jestkie mery v otnoşenii samih sotrudnikov pravoohranitelnyh organov.
ChETVERTOE. Podderjka realnogo sektora ekonomiki
My iavliaemsia svideteliami globalnoi borby za investisionnyi kapital.
Kajdaia vtoraia iz pochti 1400 krupnyh zarubejnyh kompanii priostanovila deiatelnost ili polnostiu uşla s rossiiskogo rynka.
Pravitelstvu sleduet sozdat blagopriiatnye usloviia dlia ih relokasii v Kazahstan. Eto dast nam horoşie vozmojnosti dlia naraşivaniia proizvodstva tovarov srednih i verhnih peredelov.
Iа poruchal pravitelstvu podgotovit pul investisionnyh proektov v sfere obrabatyvaiuşei promyşlennosti i otrabotat ego s potensialnymi investorami. Dannaia rabota vse eşe vedetsia v rejime soveşanii i vstrech.
V chasti konkretnyh rezultatov poka malo chem mojno pohvastatsia. Novyh proektov, po suşestvu, net.
Eşe raz podcherkivaiu: proekty prejde vsego realizuiutsia v regionah, na mestah. Poetomu spros za ih privlechenie i dovedenie do konechnogo rezultata s akimov budet takoi je, kak s ministerstv.
U nas est plany po stimulirovaniiu investisii v razrabotku nedr. Vajnaia zadacha - obespechit prozrachnost i effektivnost raboty geologicheskoi otrasli strany.
My mnogo govorim ob etom, daje sozdali otdelnoe ministerstvo. Odnako otsutstvie prozrachnosti i kuluarnoe priniatie reşenii po sei den sderjivaiut razvitie otrasli - obogaşaiutsia liudi, imeiuşie dostup k geologicheskoi informasii.
Podkovernuiu razdachu uchastkov razlichnym favoritam i delsam dopustit nelzia. Iа uje ob etom govoril.
Pravitelstvo uje neskolko let obeşaet sozdat osifrovannyi bank dannyh mineralnyh resursov s otkrytoi geologicheskoi informasiei. Sredstva byli vydeleny, no eta vajneişaia zadacha do sih por ne ispolnena i zabaltyvaetsia pod raznymi predlogami.
V luchşem sluchae rech idet o neprofessionalizme, v hudşem - o prednamerennom sabotaje. İ to, i drugoe, preduprejdaiu, chrevato sereznymi posledstviiami dlia ispolnitelei.
Eto kasaetsia prejde vsego profilnogo ministerstva, no takje i drugih vedomstv. Chto kasaetsia profilnogo ministerstva, to ia obiavliaiu ministru vygovor.
Vo-pervyh, vygovor za to, chto ia uje skazal. A takje za to, chto zateiali neponiatnuiu volokitu i diskussiiu vokrug dalneişei sudby populiasii saigakov. Zachem eto vse vyvodit na takoi uroven obşestvennogo obsujdeniia?
Nujno professionalno podoiti k etomu voprosu, s uchetom mentaliteta naşei nasii.
Deistvitelno, saigaki iavliaiutsia dlia kazahov sviaşennymi jivotnymi. Vnositsia predlojenie, chtoby iziat iz prirodnogo landşafta 80 tysiach saigakov, to est ubit ih. No est, vidimo, i drugie metody. Posovetuites so spesialistami, eto je krainie mery. Iа ne iskliuchaiu, chto, vozmojno, pridetsia pribegnut i k etoi mere. No eto krainiaia mera, podcherkivaiu. Nujno professionalno podhodit k etomu voprosu.
Chto kasaetsia vyşeukazannogo voprosa, pravitelstvo doljno dolojit o prichinah zatiagivaniia zapuska Nasionalnogo banka dannyh.
V selom sifrovizasiia idet medlenno, na moi vzgliad, neudovletvoritelno. Iа poruchal uluchşit rabotu nasionalnogo holdinga "Zerde", kotoryi podvergsia kritike Schetnogo komiteta. Premer-ministru kak kuratoru sifrovizasii sleduet obratit osoboe vnimanie na etot vopros.
Ministru ia delaiu zamechanie. Iа schitaiu, chto vy neudovletvoritelno rabotaete, podvodite premer-ministra.
Neeffektivnaia politika sohraniaetsia i v sfere nedropolzovaniia. Po moemu porucheniiu provoditsia masştabnaia reviziia neispolzuemyh mestorojdenii s dalneişei ih peredachei dobrosovestnym investoram. No rezultaty poka ne vpechatliaiut.
İmeiutsia takje mnogochislennye fakty nezakonnoi dobychi iskopaemyh i deistviia kontraktov s istekşimi srokami.
PIаTOE. Obespechenie energeticheskoi bezopasnosti
Nesmotria na provedennuiu modernizasiiu otechestvennyh neftepererabatyvaiuşih zavodov, v strane ejegodno voznikaet defisit nefteproduktov.
Po moemu porucheniiu provedena proverka ih deiatelnosti.
Tak, za 2020-2021 gody zafiksirovano 410 faktov vneplanovogo prostoia (na Atyrauskom NPZ - 372 (!), Pavlodarskom - 14, Şymkentskom - 24).
Tekuşaia prosessingovaia shema pererabotki nefti pozvoliala neeffektivnym posrednikam poluchat osnovnuiu doliu dohodov, togda kak zavody ostavalis nedofinansirovannymi.
Bylo priniato reşenie pereiti na kombinirovannuiu shemu, kotoraia predusmatrivaet osuşestvlenie marketinga nefteproduktov neftedobyvaiuşimi kompaniiami i samimi NPZ.
Eto pozvolit im uvelichit dohody, kotorye mojno napravit na modernizasiiu proizvodstva i povyşenie zarabotnyh plat.
Dalee. Effektivnost nasionalnyh kompanii - eto po-prejnemu sereznaia problema.
Sohraniaetsia bolşoi obem administrativnyh rashodov v nasionalnyh i kvazigosudarstvennyh kompaniiah.
Eto nedorabotka rukovodstva "Samruk-Kazyna". Mnogoe sdelano, no del eşe nepochatyi krai.
Nujno peresmotret bazovye normativy polojennosti dlia obespecheniia normalnogo funksionirovaniia fonda.
Sohraniaet svoiu aktualnost zadacha perezagruzki ego deiatelnosti.
Vmesto vystraivaniia effektivnoi operasionnoi sredy i korporativnogo upravleniia "Samruk-Kazyna" po-prejnemu napriamuiu vmeşivaetsia v operasionnuiu i zakupochnuiu deiatelnost, kadrovuiu politiku portfelnyh kompanii.
Togda o kakom korporativnom upravlenii, o kakom IPO mojno govorit v dannom sluchae?
Poruchaiu ASPİR sovmestno s pravitelstvom i fondom podgotovit konkretnye predlojeniia po dalneişei reforme kvazigosudarstvennogo sektora.
Sleduiuşee. Po osenkam ekspertov, oseniu v strane mojet vozniknut defisit dizelnogo topliva (100 tysiach tonn).
Eta situasiia skladyvaetsia iz goda v god, i vsiakii raz vo vremia uborochnyh rabot.
Osnovnoi argument pravitelstva - vymyvanie topliva s naşego rynka tranzitnym transportom i jiteliami prigranichnyh regionov sosednih stran.
No problema neskolko glubje - suşestvuiut organizovannye, nalajennye godami shemy po vyvozu otechestvennyh nefteproduktov v blizlejaşie gosudarstva.
AFM nujno razobratsia s etim voprosom. Predostavte mne informasiiu, kto konkretno etim zanimaetsia. Zatem primem okonchatelnoe reşenie.
Takje poruchaiu pravitelstvu, Agentstvu po zaşite konkurensii vyrabotat differensirovannye seny na nefteprodukty dlia tranzitnogo transporta i po perimetru granisy.
Eto snizit senovoi disparitet s sosednimi stranami i ne otrazitsia v selom na senah dlia naşih grajdan.
Kliuchevuiu rol v ekonomicheskom i sosialnom blagopoluchii Kazahstana igraet gazovaia otrasl.
Za schet vvedeniia novyh promyşlennyh obektov i gazifikasii strany potreblenie gaza na vnutrennem rynke ejegodno uvelichivaetsia.
Za poslednie 10 let obemy potrebleniia gaza na vnutrennem rynke vyrosli bolee chem v dva raza - s 9 do 19 milliardov kubicheskih metrov.
Defisit gaza v strane prognoziruetsia uje v sleduiuşem godu.
Pri etom nujno ponimat, chto pereorientasiia gaza s eksportnogo na vnutrennii rynok - vynujdennyi şag, kotoryi vedet k potere valiutnoi vyruchki i uhudşeniiu torgovogo balansa.
Poetomu dlia reşeniia dannoi problemy neobhodimy sistemnye mery, v tom chisle po uvelicheniiu resursnoi bazy i pererabotki gaza.
Tolko narastiv dobychu i pererabotku gaza, gosudarstvo smojet poluchat eksportnuiu pribyl i v polnoi mere obespechivat vnutrennie nujdy.
Poetomu dlia novyh proektov po dobyche gaza sleduet prorabotat fiskalnye preferensii.
Pravitelstvo takje doljno chetko raspredelit funksii mejdu sootvetstvuiuşimi nasionalnymi kompaniiami.
My byli vynujdeny do konsa tekuşego goda prodlit senovoe regulirovanie na roznichnuiu realizasiiu sjijennogo neftianogo gaza.
Odnako iskusstvennoe sderjivanie sen v buduşem mojet privesti k defisitu. Eto zakon rynka.
Poetomu pravitelstvu neobhodimo priniat mery po zapusku torgov, ne dopustiv pri etom senovyh perekosov.
Kak vam izvestno, v iiune zaverşilsia moratorii na povyşenie tarifov na energiiu.
S uchetom vysokogo iznosa oborudovaniia i neobhodimosti podgotovki k otopitelnomu sezonu prihoditsia ojidat povyşeniia tarifov.
K etomu voprosu sleduet podoiti vzveşenno, ne dopustiv rezkogo skachka i iskliuchiv liubuiu izbytochnuiu marjinalnost kompanii.
Kraine vajno obespechit podderjku sosialno uiazvimyh sloev naseleniia.
Pravitelstvu neobhodimo pereiti na proaktivnyi format sosialnoi podderjki, sdelav ee bolee adresnoi.
Sosialnuiu kartu semi neobhodimo dovesti do uma, chtoby ona, nakones, stala realnostiu. Pervonachalnaia konsepsiia proekta neodnokratno menialas iz-za uchastiia v ee razrabotke neskolkih vedomstv.
Poruchaiu pravitelstvu do konsa goda zapustit sifrovuiu kartu semi i vnedrit sosialnyi koşelek.
Nelzia zabyvat i ob imeiuşemsia defisite energomoşnostei. Soglasno planam energobalansa, v etom godu my doljny byli vvesti bolee 1 gigavatta moşnostei. Odnako realizasiia riada proektov otlojena. V tekuşem godu budet vveden tolko 31 prosent ot planirovavşihsia moşnostei (347 MVt).
V usloviiah energodefisita takie tempy nepriemlemy. Nadeius, v pravitelstve ponimaiut eto.
Nedostatochnymi tempami idet i usilenie elektricheskoi seti iujnoi i zapadnoi zon edinoi energosistemy strany. V nastoiaşee vremia raboty po zapadnoi zone zaverşeny tolko na 10 prosentov.
Neobhodimo priniat vse mery dlia svoevremennoi realizasii proektov. Ot etogo zavisit energeticheskaia bezopasnost Kazahstana.
ALTYNŞY. Avtojol infraqūrylymyn damytu
Bız bır apta būryn elımızdıŋ kölık-tranzit äleuetın damytu mäselelerı turaly arnaiy jiyn ötkızdık. Bügın avtojol infraqūrylymy salasyndaǧy tüitkılderge erekşe toqtalǧym keledı. Biyl 11 myŋnan astam şaqyrym jolǧa ärtürlı jöndeu jūmystary jürgızıledı. Būǧan 600 milliard teŋgeden astam qarjy bölındı. Jöndeu jūmystaryn sozbalaŋǧa saluǧa bolmaidy. Jobalardy jüzege asyru barysyn qataŋ baqylauǧa alu qajet. Joldyŋ sapasyna airyqşa nazar audaru kerek. Elımızdıŋ joldary naşar ekenı jäne jol qūrylysy salasyn jemqorlyq jailaǧany eşkımge jasyryn emes. Tıptı, basqa jerdı aitpaǧannyŋ özınde Aqordaǧa aparatyn joldyŋ özı jamau-jamau, qūraq körpege ūqsaityn boldy. Jalpy, būl salada qordalanǧan mäsele köp. Tenderdı jyl saiyn bırdı-ekılı kompaniia ǧana ūtyp alady. Mūndai jaǧdaidyŋ qaitalanyp kele jatqanyna ondaǧan jyl boldy. Osynyŋ bärın retke keltıru üşın şūǧyl şaralar qabyldau kerek. Jarty jyl öttı. Al, jol jöndeuge bölıngen qarajattyŋ 44 paiyzyna memlekettık satyp alu qorytyndysy jasalǧan joq (464 mlrd. teŋgenıŋ 263 mlrd. teŋgesı boiynşa memlekettık satyp alu qorytyndysy bar). Būl jūmys Pavlodar (17%), Maŋǧystau (24%) jäne Batys Qazaqstan (27%) oblystarynda öte baiau jürude.
Kelesı mäsele. Qazaqstanda jol qūrylysyna qajettı materialdyŋ bärı bar. Bıraq, otandyq öndırıstıŋ äleuetı tolyq qoldanylmaidy. Mūny, tıptı, qoldan jasalǧan tapşylyq deuge bolady. Mysaly, elımızde bitum öndıretın üş zauyt bar. Soǧan qaramastan, 200 myŋ tonna bitum jetıspeidı. Qūrylys qarqyndy jürgen kezde onyŋ baǧasy üş ese (iaǧni, bır tonnasy 90 myŋnan 250 myŋ teŋgege deiın) qymbattaidy. Ükımetke jol qūrylysyna qajettı resurstardy öndıru jäne tūtynu barysyn mūqiiat saralaudy tapsyramyn.
Sonyŋ negızınde qūrylys materialdaryn şyǧaratyn jaŋa käsıporyndar aşu qajet. Al, jūmys ıstep tūrǧan nysandardy jaŋǧyrtu kerek.
Taǧy bır maŋyzdy mäsele – memlekettık satyp alu konkursyn ötkızu. 2019 jyldan berı avtojol salasynda qūny 1,5 trillion teŋge bolatyn memlekettık kelısım-şarttar jasaldy. Sonyŋ 40 paiyzyn şeteldıkterdıŋ qatysy bar kompaniialar ūtyp alǧan. Bız şeteldık serıktesterımızge qoldau körsetemız. Olar üşın naryq ärdaiym aşyq bolady. Bıraq, otandyq kompaniialarymyz belsene qatyspaidy. Ükımet jergılıktı käsıporyndar üşın bäsekelı orta qalyptastyruy kerek. Keibır ırı kompaniialardyŋ eŋbek jäne materialdyq resurstary jetkılıksız. Soǧan qaramastan, olar tenderdı ūtyp alyp, jūmysty merdıgerge ysyra salady. Osyndai ahual jylda qaitalanady. Tıptı, jūmystyŋ 100 paiyzy basqa merdıgerge tapsyrylǧany jönınde mälımetter bar. Mysaly, Qaraǧandy–Balqaş avtojolyn (363 şaqyrym) jöndeu jūmystary 2019 jyldan berı jalǧasyp keledı. Būl jobanyŋ jalpy qūny – 248 milliard teŋge. Bas merdıgerı osy jūmysty basqa kompaniiaǧa tapsyrdy. Al, būl kompaniia barlyq jūmysty qosalqy merdıgerge ysyra salǧan. Tıptı, 22 paiyz kölemındegı üsteme aqysyn da ūstap qalǧan.
Taǧy bır özektı mäsele – jol boiynda zamanaui qyzmet körsetu ısın retke keltıru. Qazır elımızde osyndai 1600 nysan bar. Onyŋ 68 paiyzy ǧana ūlttyq standartqa sai keledı. Tranzit tūrǧysynan öte maŋyzdy Türkıstan, Qaraǧandy jäne Maŋǧystau oblystaryndaǧy jaǧdai öte naşar.
S tekuşego goda biznesu vozmeşaetsia 10 prosentov ot stoimosti obekta, podezdy k nim stroiatsia za schet biudjeta. Vvedeno subsidirovanie zatrat na soderjanie sanitarnyh uzlov. Dlia biznesa sozdany vse usloviia, teper akimam na mestah neobhodimo organizovat kachestvennuiu rabotu.
Kelesı mäsele – avtojol salasyna qatysty. Būl salaǧa tübegeilı reforma jasaityn uaqyt jettı. Qazır elımızdegı joldyŋ jai-küiın qadaǧalap, qyzmet körsetetın ekı negızgı operator bar. Turasyn aitsaq, ekeuı de bır jūmysty atqaryp otyr, jūmysşylarynyŋ sany da qajettı şamadan artyq. Soǧan qaramastan, azamattardan kelıp jatqan oryndy aryz-şaǧymdar azaiar emes, al joldyŋ sapasy mülde syn kötermeidı. Ükımetke "QazAvtoJol" jäne "Kazahavtodordy" bırıktırıp, Qazaqstannyŋ bırtūtas avtojol kompaniiasyn qūrudy tapsyramyn. Nätijesınde qyzmetkerlerdıŋ sany da qysqaratyn bolady. Jalpy, būl salany keşendı türde qaita jaŋǧyrtu kerek. FIDIC halyqaralyq qaǧidattaryn engızgen jön. Ony jüzden astam el paidalanyp otyr. Būl jüie jol salasyn tiımdı basqaruǧa, biudjet qarajatyn ūtymdy paidalanyp, barlyq deŋgeidegı jemqorlyq qaupın azaituǧa mümkındık bermek. Mūndai jüiege köbı qarsy bolady. Būl jerde ministrdıŋ jäne tiıstı vise-premerdıŋ nyq ūstanymy qajet. Tūtastai alǧanda, osy mäsele boiynşa arnaiy komissiia qūru kerek. Oǧan Ükımet müşelerın, Prezident Äkımşılıgı, qūqyq qorǧau organdarynyŋ ökılderın, deputattardy qosqan jön. Jarty jyl ışınde barlyq kemşılıktı, sonyŋ ışınde jemqorlyqty jäne olqylyqtardy tüzetuge baǧyttalǧan ūsynystardy äzırlep, maǧan baiandau qajet.
Eta komissiia doljna tşatelno rassledovat vse naruşeniia, kotorye byli dopuşeny v proşlom, kak minimum za 10 let, v stroitelstve dorog v naşei strane. Vseh vinovnyh v plohom kachestve dorog sleduet privlech k otvetstvennosti soglasno zakonu.
****
Jalpy, Ükımettıŋ jūmysyna ortaşa degen baǧa beruge bolady. Ükımet tabandylyq tanytuǧa tyrysuda. Bıraq, qazırgı kezeŋde bosaŋsuǧa bolmaidy. Jūmys qarqynyn barynşa küşeitu qajet. Jaŋa, tyŋ ädıs-täsılderdı qoldanu kerek. Ükımet jedel äreket etetın operativtık ştab qana emes, naqty reformalardy ūsynatyn jäne jürgızetın basty memlekettık mekeme boluy kerek. Ekonomister, käsıpkerler köp. Şetınen bılımdı, daryndy. Bıraq, olardyŋ naqty ūsynystary az, tıptı, joq dep aituǧa bolady. Küzge qarai, mümkın, kadrlyq şeşımder qabyldau kerek bolady. Erekşe daǧdarys jaǧdaiynda būl öte qajet ekenı tüsınıktı.
Ūqsas jaŋalyqtar
