Qylmystyq proestiń úsh býyndy modeli: azamattardyń quqyǵy qalaı qorǵalyp jatyr?

13517

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqqa Joldaýynda qoıylǵan mindetke sáıkes, 2020 jyly 19 jeltoqsanda «Qazaqstan Respýblıkasynyń  keıbir zańnamalyq aktilerine azamattardyń quqyqtaryn qorǵaýdy jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldy kúsheıti máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań qabyldanyp, 2020 jyldyń 31-jeltoqsanynda qoldanysqa engen bolatyn. Bul ózgeris elimizdiń sot júıesine, quqyq qorǵaý salasyna oń ózgerister ákelip, nátıjeleri is júzinde kórinip jatyr, deıdi Atyraý qalasy prokýrorynyń orynbasary Rústem Ǵapý.

Jańa zańǵa sáıkes qylmystyq proestiń úsh býyndy modeli qalyptasty. Endi polıııa qylmysty ashady, oǵan qatysty tulǵalardy anyqtaıdy, dálelderdi jınaqtaıdy jáne bekitedi.  Prokýror jınaqtalǵan dáleldemelerge táýelsiz baǵa berip, azamattardyń quqyqtarynyń buzylýyna tosqaýyl qoıyp, qylmystyq proestiń orbıtasyna zańsyz tartylýyna jol bermeıdi. Al sot organy túpkilikti sheshim qabyldaıdy, - dep aıtty prokýror orynbasary.

Onyń sózinshe, qylmystyq proestiń úsh býyndy modeli – azamattardyń quqyqtarynyń der kezinde qorǵalýyn qamtamasyz etedi jáne joǵarǵy halyqaralyq standarttarǵa jaýap beredi. Jańa zańǵa sáıkes prokýratýranyń fýnkıonaldyq mindetteri kúsheıtilip, qylmystyq proestegi negizgi sheshimder prokýrordyń kelisimimen jáne bektitýmen qabyldanyp jatyr. Nátıjesinde zańsyz qabyldanǵan júzdegen sheshimder qaıta qaralǵan.

Atap aıtqanda azamattardyń konstıtýııalyq quqyqtaryn qozǵaıtyn ister boıynsha negizgi is júrgizý sheshimderin shyǵarýdyń elektrondyq formatyna tolyqtaı kóship, qylmystyq qýdalaý organdary qabyldaǵan 6 myń sheshimniń 472-si zańsyz bolýyna oraı kelisýden bas tartyldy. Mysalyǵa aıtar bolsaq, Atyraý qalasynda azyq-túlik dúkeninde tazalyqshy bolyp jumys istegen azamatshanyń ústinen polıııa basqarmasy urlyq derekterimen qylmystyq isi qozǵap, ony der kezinde ýákiletti prokýrordyń zerdeleý nátıjesinde is qylmys quramynyń joq bolýyna baılanysty óndiristen toqtatyldy. Osylaısha bizdiń tarapymyzdan atalǵan azamatshany qylmystyq is-júrgizý orbıtasyna zańsyz tartylýyna jol berilgen joq. Azamatsha prokýratýra organdaryna «quqyǵymdy qorǵap, tez arada shyndyqty anyqtaýǵa kómektesti» dep alǵysyn bildirdi, - deıdi Rústem Erbolatuly.

Jalpy azamattardyń konstıtýııalyq quqyqtaryn qorǵaý máselesi qala prokýrorynyń qatań baqylaýynda. Kúndelikti qylmystyq quqyq buzýshylyqtar málimetin tekserý nátıjesimen zańsyz bastalǵan 26 qylmystyq isti óndiristen toqtatý týraly sheshim qabyldandy. Engizilgen qadaǵalaý aktileriniń qaralý nátıjesimen 39 laýazymdy tulǵa ár túrli tártiptik jaýapkershilikke tartyldy. Qazirgi tańda qala prokýratýrasy jańa zań normalarynyń múltiksiz júzege asyrylýyna baǵyttalǵan barlyq is-sharalardy atqarýda,- dedi prokýror orynbasary.

Osy oraıda biz qylmystyq proestiń úsh býyndy modelin engizý nátıjesine konstıtýııalyq quqyǵy qorǵalǵan kámelettik jasqa tolmaǵan azamattyń zańdy ókili, ıaǵnı ákesi Serikbaı Erbolatulyna da birneshe suraq qoıyp kórgen bolatynbyz.

- Serikbaı myrza, aıtyńyzshy balańyz qandaı jaǵdaıda qylmystyq qýdalaý sheńberine ilikti? Ulyńyzdyń quqyǵy prokýrormen qalaı qorǵaldy?

- 2021 jyldyń qazan aıynda «Atyraý ındýstrıaldy kolledji» mańynda ulym óziniń tanys kýrstasymen sózge kelip qalyp, ózara tóbelesip, kýrstasynyń murnyna baıqaýsyzda zaqym keltirgen. Oryn alǵan tóbelesten keıin ulyma qatysty Atyraý qalasy polıııa basqarmasynyń №1 qalalyq polıııa bólimimen Qylmystyq kodekstiń 107-baby 1-bóligi boıynsha is tirkeldi. Al jábirlenýshi tarap ulyma qatysty keshirim berip, bizge qoıar talap aryzdarynyń joqtyǵyn kórsetti. Olar aryzyn qaıtyp alǵannan keıin bári bitken shyǵar dep oıladym. Alaıda, tergeýshi ulymdy kúdikti retinde taný týraly qaýly shyǵardy. Iske qalalyq prokýratýranyń der kezinde aralasyp, 2021 jyldyń 30 qarasha kúni tergeýshiniń atalǵan qaýlysy kelisýden bas tartylyp, ulym qylmystyq jaýapkershilikten bosatyldy.

- Sizge atalǵan qaýlyny qabyldaý barysynda qandaı zań buzýshylyqtar oryn alǵanyn jáne ne sebepti bas tartylǵany túsindirildi me?

-  Tergeýshimen ulymdy kúdikti retinde taný týraly qaýlyny shyǵarý barysynda Qylmystyq kodekstiń 15-babynyń talaptary óreskel buzylýyna jol berilgendigi prokýrormen anyqtalyp, bas tartylǵan eken. QK-tiń 15-babynda «qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵan ýaqytta on alty jasqa tolǵan esi durys jeke tulǵa qylmystyq jaýaptylyqqa jatady» dep kórsetilipti. Al meniń ulym 15 jasta. Osyǵan baılanysty ulyma qatysty sotqa deıingi tergep-tekserý isi qylmys quramynyń joq bolýyna baılanysty óndiristen toqtatylyp, ulymnyń quqyqtary qorǵaldy. Ulymnyń konstıtýııalyq quqyǵyn qorǵap, kásibı mindetterin joǵary deńgeıde atqaryp júrgen qala prokýratýrasynyń qyzmetkerlerine alǵys bildiremin.

Mine, osylaısha, qylmystyq proestiń úsh býyndy modeli tergeý organdaryna, sot júıesine qatysty qalyptasyp qalǵan «tek aıyptaýshy» degen stereotıptiń joıylýyna óz sıptigin tıgizedi. Barlyq istiń jiti tekserilýi sheshimniń ádil qabyldaýyna oń yqpal etedi.

Áńgimelesken Zarına ÁShIRBEK,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy