Qurmetti qazaqstandyqtar!
Naýryz aıynyń elimizdiń Táýelsizdik kúntizbesinde erekshe orny bar.
Biz kóktemniń alǵashqy kúninde Alǵys aıtý kúnin atap ótemiz.
Sonymen birge, bul – Qazaqstan halqy Assambleıasy qurylǵan kún.
Ulystyń uly kúni Naýryz meıramy shýaqty kóktem aıynyń enshisinde.
Qymbatty áıelderimizdi de merekesimen naýryz aıynda quttyqtaımyz.
Osy izgi oqıǵalardyń bári Qazaqstan halqyn biriktire túsedi.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy da osyǵan baǵyttalǵan.
Biz eldiń birligi men memlekettiń syndarly saıasatynyń arqasynda barlyq synaqtardan abyroımen óttik.
El ıesi qazaq halqynyń mańyna uıysqan barsha etnostar ony joǵary baǵalaıdy.
Búginde Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda «Qazaq eline myń alǵys» atty monýmentter boı kótergen.
Bul eskertkishterdi elimizdegi túrli etnostyq toptar bastaryna kún týǵan kezde baýyryna basqan qazaqtyń jeri men eline alǵys retinde óz bastamalarymen turǵyzdy.
Qazaq halqy da olarǵa ulttyq tarıhymyzǵa kórsetken zor qurmeti úshin alǵysyn bildiredi.
Osyndaı ózara qurmet pen senim myzǵymas el birligine negiz bolsa, izgi sharalar halqymyzdyń keń peıili men darhan kóńiliniń aıqyn kórinisine aınalýda.
Jaqsylyqty jadynda saqtaı bilgen eldiń rýhy qashan da bıik.
Zamanaýı Qazaqstannyń ósip-órkendeýine árbir otandasymyz óz úlesin qosty.
Men etno-mádenı birlestikterge de aıryqsha rızashylyq bildiremin.
Biz, bárimiz birge óte kúrdeli, qıly zamandardan óttik.
Táýelsizdiktiń eń taǵdyrsheshti sátterinde meni árdaıym qoldaǵan halqyma da alǵys aıtamyn.
Ótken saılaýlardyń bárinde halqymyz meni biraýyzdan qoldap, saılady.
Men úshin eń úlken marapat – osy.
Elimniń qoldaýy maǵan jumys barysynda zor kúsh-jiger berdi.
Men halqymnyń óz keleshegine senimmen qaraýy úshin eńbek ettim, qazir de, bolashaqta da osy maqsat jolynda jumys isteı beremin.
Sol sebepti, men búgin Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń qabyrǵasynan jańa áleýmettik bastamalar kóterip, halqyma úndeý jarııalaǵaly otyrmyn.
Bul qadam talaıdan beri meniń kókeıimde júr.
Biraq, Qazaqstan aldymen boıyna kúsh, qazynasyna qarjy jınap, qýatty elge aınalýy kerek edi.
Mine, sol kún de týdy!
Bul – bizdiń qoǵamnyń áleýmettik birligin nyǵaıtý úshin jigerimizdi janyp, naqty iske kirisetin sát.
Biz ony aýqymdy áleýmettik jobalar arqyly júzege asyramyz.
Memleket osyndaı túbegeıli sharalardy qolǵa alady.
«Qazaqstan – bizdiń ortaq úıimiz» degen ıdeıa jańa maǵynamen tolyǵa túsýge tıis.
Jańa usynystardyń mańyzdylyǵyn eskerip, men árbir qazaqstandyqtyń ál-aýqatyn ári qaraı jaqsarta túsýge baǵyttalǵan jańa áleýmettik bastamalarymdy ózderińizben talqylaý úshin búgingi Parlament Palatalary men Úkimettiń birlesken otyrysyn shaqyrttym.
Birden aıtaıyn: búgin aıtylatyn usynystyń bári – esep-qısaby muqııat jasalǵan baǵdarlama.
Bul – eldiń ıgiligine arnalǵan utymdy, sonymen qatar, optımıstik joba.
Men órkendegen Qazaqstan – eń aldymen memleketi ózin qorǵap, qoldaıtynyn, qamqorlyq jasaıtynyn sezinetin, tıisinshe elin jan júregimen súıetin, ózderine senimdi adamdar dep sanaımyn.
Sol sebepti, biz búgin jańa, aýqymdy áleýmettik jobalarǵa jol ashamyz.
Qymbatty dostar!
Biz búgin áleýmettik jańǵyrý jolynda jańa, aýqymdy qadam jasaýǵa daıynbyz.
Men Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasyn usynamyn.
Birinshi bastama: «Árbir otbasyna baspana alýdyń jańa múmkindikterin berý».
Biz sońǵy jyldary qazaqstandyqtardyń baspana alý múmkindikterin keńeıtý úshin kóp nárse jasadyq.
2017 jyly 11,2 mıllıon sharshy metr turǵyn-úı paıdalanýǵa berildi.
Bul – rekordtyq kórsetkish.
Degenmen, onyń ózi jetkiliksiz, áli kúnge deıin kóptegen otbasy baspanasyz júr.
Bul – aıryqsha áleýmettik mańyzy bar másele.
Onyń sheshimin turǵyn-úı ıpotekasynyń qalyń kópshilikke jappaı qoljetimdiligin arttyrý arqyly tabýǵa barlyq jaǵdaı jasaý kerek.
Jumys isteıtin árbir adam nesıege páter satyp alyp, ony otbasylyq bıýdjetiniń múmkindikteri aıasynda tóleı alatyndaı bolýy úshin arzan resýrstar usynatyn tetikter qajet.
Sondyqtan, men «7 – 20 – 25» baǵdarlamasyn usynamyn.
Jumys isteıtin árbir qazaqstandyq tómendegideı sharttar boıynsha teńgemen nesıe alý múmkindigine ıe bolady.
Nesıe ósiminiń mólsherlemesi qazirgideı 14-16 emes, jylyna 7 proentten aspaıtyn bolady.
Qazir bankter bastapqy jarnaǵa baspana qunynyń 30 proentine deıin, keıde tipti 50 proentin salýdy talap etse, bul baǵdarlama boıynsha ol 20 proentten aspaýǵa tıis.
Nesıe alýshynyń aı saıynǵy tólemin azaıtý úshin onyń merzimi 10-15 emes, 25 jylǵa deıin bolady.
Ol úshin Ulttyq banktiń, ekinshi deńgeıli bankter men qor naryǵynyń múmkindikterin iske qosý kerek.
Ulttyq bank keminde 1 trıllıon teńge qarjy tartatyn arnaıy kompanııa quryp, ol qarjyny bankterdiń joǵaryda aıtylǵan sharttar boıynsha beretin jańa ıpotekalyq nesıelerin satyp alýǵa jumsaýy qajet.
Baǵdarlamany júzege asyrý turǵyn-úı qurylysyna zor serpin beredi.
Nátıjesinde mıllıondaǵan qazaqstandyq úshin baspana alýdyń qoljetimdiligi artady.
Sonymen qatar, bul ekonomıkanyń, shaǵyn jáne orta bıznestiń óristeýine jumys isteıdi, jańa jumys oryndaryn ashady.
Kóptegen azamattardyń armany aqıqatqa aınalady!
Ekinshi bastama: «Jalaqysy tómen jumysshylardyń eńbekaqysyn kóbeıtý úshin olardyń salyq júktemesin azaıtý».
Salystyrmaly túrde jalaqysy tómen qazaqstandyqtardy qoldaý úshin 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap olardyń salyq júktemesin 10 esege azaıtyp,
1 proent qana salyq salýdy usynamyn.
Aı saıyn eń tómengi eseptik kórsetkishtiń 25 eselengen kóleminen az jalaqy alatyndarǵa salynatyn jeke tabys salyǵyn azaıtý arqyly olardyń salyq júktemesin jeńildetý kerek.
Al osylaısha salyqty azaıtýdan shyǵatyn qarjy olardyń jalaqysyn kóbeıtýge jumsalýy qajet.
Nátıjesinde, elimizdegi barsha jaldamaly jumyskerlerdiń keminde úshten biriniń, bul 2 mıllıonnan astam adam, jalaqysy jumys berýshige salmaq salmaı-aq kóbeıetin bolady.
Ári qaraı Úkimet tabys salyǵynyń progressıvti shkalasyn engizý múmkindigin zerdeleýi kerek.
Úshinshi bastama: «Joǵary bilim alýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, stýdent jastardyń jataqhanadaǵy jaǵdaıyn jaqsartý».
Qazir elimizdiń joǵary oqý oryndarynda 530 myńnan astam jas oqyp jatyr, olardyń 30 proentke jýyǵy memleket bólgen grantpen bilim alýda.
Joǵary bilim alýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý úshin tómendegideı sharalardy usynamyn.
Qazir jyl saıyn bólinetin 54 myń grantqa qosymsha 2018-2019 oqý jylynda taǵy 20 myń grant bólý kerek.
Onyń 11 myńy tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha bakalavrlyq bilim berýge tıesili bolady.
Bul tórtinshi ónerkásiptik revolıýııa jaǵdaıyndaǵy jańa ekonomıkada zor suranysqa ıe bolatyn san myń jańa mamandy daıarlaýǵa múmkindik beredi.
Munda eń aldymen ınjenerler, aqparattyq tehnologııa, robot tehnıkasy, nanotehnologııa salasynyń mamandary týraly sóz bolyp otyr.
Bul da jastarǵa memleket qamqorlyǵynyń aıqyn kórinisi.
Sonymen birge, tehnıkalyq jáne aýyl sharýashylyǵy mamandyqtary boıynsha barlyq joǵary oqý oryndary granttarynyń qunyn ulttyq joǵary oqý oryndarynyń granttary deńgeıine deıin kóterý kerek.
Atalǵan sharalar orta mektep túlekterin joǵary bilimmen neǵurlym kóbirek qamtýǵa múmkindik beredi, bul – jalpy álemdik trend.
Sonymen birge, adam resýrstaryna salynatyn úlken salym.
Biz álemdik standarttarǵa saı bilim berý júıesin qalyptastyra otyryp, stýdentterdiń bilim alýyna jáne turatyn jerine jaǵdaı jasaýǵa tıisti nazar aýdarýymyz qajet.
Qazir joǵary oqý oryndary men kolledjderdiń stýdentterin jataqhanamen qamtamasyz etý máselesi óte ózekti.
Bul mindetti sheshý úshin joǵary oqý oryndary, kolledjder men developerlik kompanııalar memleket pen jeke menshiktiń seriktestigi qaǵıdasymen jataqhana salýdy bastaýy kerek.
Memleket óz tarapynan Bilim jáne ǵylym mınıstrligi arqyly jataqhana qurylysyna jumsalǵan ınvestıııalardyń belgili bir bóligi birtindep qaıtarylýyna kepildik beredi.
2022 jyldyń sońyna deıin stýdentterge arnap keminde 75 myń oryndyq jańa jataqhana salýdy tapsyramyn.
Bul aldaǵy jyldarda óse túsetin suranysty eskergenniń ózinde jataqhana tapshylyǵyn birjola sheshedi.
Tórtinshi bastama: «Shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý».
Ózin-ózi eńbekpen qamtyǵan jáne jumyssyz turǵyndardyń arasynda jappaı kásipkerlikti damytý úshin atqarylyp jatqan jumystardyń aıasynda jeńildetilgen shaǵyn nesıe berý neǵurlym tıimdi tetik sanalady.
2017 jyly jalpy somasy 32 mıllıard teńge bolatyn 7200 shaǵyn nesıe berildi.
Alaıda, «Bastaý Bıznes» jobasy boıynsha bilim alǵan taǵy 5 myń adam óz isin bastaýǵa qajetti shaǵyn nesıelerdi ala almady.
Sondyqtan, 2018 jyly qosymsha 20 mıllıard teńge bólip, shaǵyn nesıelerdiń jalpy somasyn 62 mıllıard teńgege jetkizýdi tapsyramyn.
Nátıjesinde shaǵyn nesıe alatyndardyń sany 2017 jylmen salystyrǵanda 2 esege artyp, 14 myń adamǵa jetetin bolady.
Bul jumysty odan keıingi jyldarda da belsendi jalǵastyrý kerek.
Bastama myńdaǵan adamǵa óz isin ashýǵa múmkindik beretindigimen mańyzdy.
Bul, ásirese, aýyl-aımaqtar úshin, aýyldaǵy kásipkerlikti damytý úshin aıryqsha mańyzdy ekenin atap ótkim keledi.
Besinshi bastama: «Eldi gazben qamtamasyz etýdi jalǵastyrý».
Elimizde gaz óndirý Táýelsizdik kezeńinde jylyna 8-den 52 mıllıard tekshemetrge deıin artty, ári qaraı da óse túsedi.
Qazir elimizdegi turǵyndardyń 50 proentke jýyǵy gazben qamtamasyz etilgen.
9 oblysqa gaz tartylǵan.
Degenmen, ortalyq jáne soltústik óńirler áli de gazsyz otyr.
Biz Qaraózek (Qyzylorda oblysy) – Jezqazǵan–Qaraǵandy–Temirtaý–Astana baǵytynda magıstraldi gaz qubyryn salý jobasyn júzege asyrýymyz kerek.
Oǵan tıisinshe qarajat tartý qajet bolady, sonyń ishinde halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynan da.
Bul 2,7 mıllıon adamdy gazben qamtamasyz etýmen qatar, shaǵyn jáne orta bıznestiń jańa óndiristerin ashýǵa múmkindik beredi.
Sonymen birge, ekologııa jaqsarady.
Gazǵa kóshý tek Astananyń ózinde zııandy qaldyqtardyń aýaǵa taralýyn 6 esege nemese jylyna 35 myń tonnaǵa azaıtady.
Bul jobany júzege asyrý ári qaraı ózge óńirlerdi de gazben qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Prezıdenttiń bes bastamasy – osy.
Olardy iske asyrý jańa jumys oryndaryn qurýǵa, sol arqyly el ekonomıkasynyń ári qaraı damı túsýine jol ashady.
Úkimet pen Ulttyq Bankke bastamalardy iske asyrýdyń egjeı-tegjeıli tetikterin jasaýdy tapsyramyn.
Parlament depýtattarynan zańnamaǵa qajet ózgeristerdi ýaqtyly engizýdi ótinemin.
Bastamalardyń aıryqsha mańyzdy ekenin eskersek, olardy tıimdi júzege asyrýdyń joldary keńinen talqylaýdy qajet etedi.
Halyq pen bıznes ókilderiniń arasynda túsindirý jumystaryn júrgizý de mańyzdy.
«Nur Otan» partııasy halqymyz úshin aıryqsha mańyzy bar osy sharalardyń tııanaqty oryndalýyn baqylaýǵa alady.
Qurmetti otandastar!
Memlekettiń jańa qadamdary búkil qazaqstandyqtarǵa, elimizdiń barsha azamattaryna ıgi áser etedi.
Qoǵam óz taǵdyryn Qazaqstanmen tyǵyz baılanystyryp, bolashaǵyn josparlaýdyń tyń múmkindigine ıe bolady.
Baǵdarlamany zańdyq turǵydan bekitý qajet dep sanaımyn.
Ony iske asyrý «áleýmettik memleket» týraly konstıtýııalyq normany jańa, naqty mazmunmen baıyta túspek.
Zamanaýı jahandyq ahýalda ulttyq birlik – áleýmettik birlik, al qalyptasqan memleket – áleýmettik memleket.
Biz ótkenge salaýat aıtyp, keleshekke kóz tikken elmiz.
Biz áleýmettik memleket pen ulttyq órkendeýdiń shynaıy, ári syndarly qazaqstandyq modelin mindetti túrde birge jasaıtynymyzǵa senimdimin.
Ardaqty aǵaıyn!
Búgingi bastamalar elimiz tutas, qoǵamymyz turaqty bolsa ǵana tabysty júzege asady.
Al, el birligi – eń birinshi, qazaqtyń birligi.
Jahandyq kóshtiń basynda júretin mereıli el bolý úshin birlik pen yntymaq aldymen ózimizge, qazaqqa kerek.
Tarıhtyń ózi dáleldegen bir aqıqat bar – halqymyz birlikte bolsa kúsheıgen, birligi qashsa álsiregen.
Qasqa joldy Qasym han jurtyn judyryqtaı jumyldyra bilgeniniń arqasynda qazirgi qazaq jeriniń negizgi aýmaǵyn biriktirdi.
«El birligi – el teńdigi» degen – osy!
«Qazaq ordasynyń Lıkýrgy» – Áz Táýke elin tatýlyqqa uıyta bilgendikten qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman ornatty.
«Baılyq – baılyq emes, birlik – baılyq» degen sóz sol zamannan qalǵan qaǵıda.
El basyna kún týǵan kezde barsha qazaq Abylaı hannyń aq týynyń astyna jınalǵan soń ǵana jerin jaýdan tazarta aldy.
«Birikken júz bytyrańqy myńdy alady» dep babalarymyz osyny aıtqan.
Qazaqtyń osynaý 3 hany – el tarıhyndaǵy 3 asqar taý, olardy asqaqtatqan – el birligi.
Sonymen birge, altybaqan alaýyzdyqtyń kesirinen elimiz ańyrap, jerimiz qańyrap qalǵan kezder de az emes.
Bul da – tarıhtyń ay sabaǵy.
«Ótkenge qarap, erteńińdi túze» degen ósıet bar, sebebi, ótkenniń ónegesi – búgingi kúnniń baǵa jetpes baılyǵy.
Osyny jadynda tutyp, tarıhtan taǵylym ala bilgen halqymyz Táýelsizdik dáýirinde tatýlyq pen birliktiń, tynyshtyq pen turaqtylyqtyń arqasynda talaı tabystarǵa kenelýde.
Tabysymyzdy eselep, Táýelsizdigimizdi baıandy ete túsý úshin bizge baltalasa da buzylmaıtyn berik aýyzbirshilik kerek.
Berekeli birligimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaı alsaq, merekeli tirligimizge tónetin qaýip joq.
El men jerdiń ıesi retinde Qazaqstandaǵy jaqsy men jamannyń bárine qazaq jaýapty.
Osy uly jaýapkershilikti sezinip, barsha ulystardyń uıytqysy bolyp, ózgege ónege kórsete bileıik.
Sonda ǵana, halqymyzdyń atyn ıelengen qasıetti Qazaqstanymyz kórkeıip, damı beredi.
Elimizdiń kóńili jaıly, turmysy maıly bolady.
Osyny únemi este tutyp, tyń mindetterdi tyndyrymdy jumysqa ulastyraıyq!
Iske sát!
Abai.kz
