«Mynaý tehnologııa ǵasyrynda qazaqtyń eskirgen sózi kimge dári, onyń qandaı mańyzy bar?» – deıtin qasań pikirler aıtylyp júr. Dál osy ǵasyrǵa sóz óneri, sheshendik óner birden bir qajetti hám mańyzdy óner. Ǵalamtordyń torynda arzan vızýalǵa aldanyp, rýhanı quldyraýǵa ushyrap bara jatqan qoǵamnyń asfalttaı janyn tesip shyǵar bir shoq sheshek álbette kerek. Sheshendik sóz estetıkasy, sóz qudireti tońazyǵan júrekke jylý berip, rýhanı bolmysymyzǵa oralyp, ulttyq minezimizdi boıymyzǵa qaıtarýǵa kómektesedi.
Osy oraıda Kóktóbeniń eteginde ornalasqan qara shańyraq Abaı atyndaǵy Respýblıkalyq daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternatta «sóz qadirin - óz qadirim» dep biletuǵyn daryndy oqýshylar babadan qalǵan baı mura – sheshendik ónerdi jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan, dástúrli túrde ótip kele jatqan úshinshi «Dilmar» Respýblıkalyq sheshendik óner saıysynda baq synady. Baıqaý tek saıys túrinde ǵana emes, oıly adamǵa mol ǵıbrat bererlik, esti kisi eskererlik sabaq ispettes ótti.
Bul sheshendik saıys pikirsaıystan (debattan) ózgeshe boldy, tyń talaptar qoıylyp, oqýshynyń bilimi men bolmysyn túgeldeı ashýǵa septigin tıgizdi. Atap aıtqanda, til tazalyǵy, bı-sheshenderdiń sózderin, maqal-mátel qoldaný sekildi talaptar ana tilimizdiń damýyna, taza kúıine oralýyna yqpal eteri daýsyz. Oqýshylardyń arasynda dıalektiler men oryssha sózderdi qosý, qazaq sózderin buzyp aıtý, dybys úndestigin saqtamaý sekildi túıitkildi máseleler baıqalyp jatty.
Alaıda, saıys shartynda til tazalyǵy bolǵandyqtan keıbir qatysýshylar der kezinde ketken qatelikti túzeı bildi. Ádilqazylar alqasy da ár saıys aıaqtalǵan saıyn syn-pikirlerin aıtyp otyrdy. Árbir qatysýshynyń kıgen kıimi, sahnada ózin ustaýynan bastap sóıleý máneri, oı óresi men sóz kórkemdigine baǵa berildi, kemshilikterin tilge tıek etti.
Munyń ózi keleside olqylyqtyń ornyn toltyryp, kemshilikti túzeýge áser etetini anyq. Jas urpaqtyń sanasyna til tazalyǵy, qazaqı sana, kórkem, baı tilimizdiń jaýharlaryn qoldana otyryp sóıleý daǵdysyn sińirýde bul saıystyń úlesi zor. Jarystyń ótkizilý tártibin, úlgisin kórmegendikten birshama qatysýshylardyń sózi jutańdaý shyǵyp jatsa, keıbiri taqyryptan aýytqyp ketti. Alaıda, taqyryptyń tamyryn dóp basyp, ony jaqsy ashyp, kósile sóılegender de boldy.
Mysaly,«Baılyǵyńyzdy el ıgiligine jumsaısyz ba?» degen taqyrypty saıystyń birinshi oryn ıegeri Ásem Janatova baılyq degenimiz áýeli rýhanı baılyq, densaýlyq ekenin, «el ıgiligine ózinde bar baılyqty jumsaımyn» dep keńinen tujyrymdaı bildi. Mándi de dámdi saıys úlgisin Abaı atyndaǵy RMMI-diń oqýshylary Jalǵas Qazybek pen Aıkórkem Nurlanqyzy kórsetti.
«Qazaq álem tanıtyn brend qalyptastyra ala ma?» taqyrybyna arnaıy maqal-mátel, sheshenderdiń sózi bolmasa da, qıynnan qıystyryp, kórkem jetkizýge barynsha tyrysty. Kúldire otyryp, salmaǵy alty atanǵa júk bolar taqyrypta súbeli sóz, utymdy oı aıtty. Jalǵastyń aıtqan aıshyqty sózderine oraı Aıkórkem de tapqyr ýáj aıta aldy.
Almatylyq Qaldybek Dılnaz sahnada ózin erkin ustap, keń kósildi, aıtar oıyn halyqqa jetkizýde sheshendik sheberliktiń ozyq úlgisin kórsetti. Ekinshi kezeń suraq-jaýappen saıysý boldy. «Dilmar» baıqaýynyń bas júlde ıegeri, Abaı atyndaǵy RMMI-diń oqýshysy Naýryzhan Shyńǵys sheshendik sózderdi qoldana otyryp, ustanymyn óte tamasha jetkizip qana qoımaı, «Ulttyq minezdi bolmysymyzǵa qaıtarý arqyly rýhanı jańǵyra alamyz ba?» dep berilgen taqyrypqa saı, ózekti suraq qoıdy.
«Ondaı-ondaı hannyń qyzynda da bolady» demekshi, saıystaǵy qatysýshylar daıyndyǵynyń az bolýy, keıbir aımaqtardyń irikteýsiz kele salǵany sekildi «júre túzeletin kóshtiń» bir jaǵyna aýyp turǵan tustary kezdesip jatty.
Oıymyzdy qorytyndylaı kelsek, saıys joǵary deńgeıde ótip, qazaq rýhanııat muhıtyna qosylǵan jańa bulaq sekildi sezildi.
«Toıdyń bolǵanynan, boladysy qyzyq» degendeı osy dárejege jetý úshin qanshama jumystar istelip, talaı ter tógilgenin bireý bilse, bireý bilmes. Sheshendik ónerdi damytýǵa baryn salyp, qarlyǵashtaı tumsyǵymen sý tasyp júrgen, saıdyń tasyndaı, sen tur men ataıyn deıtindeı dara oqýshylardy daıyndaǵan Jarqyn Sálenulynyń ólsheýsiz eńbegin aıtpaı ketýge bolmaıdy.
Osyndaı tamasha joba, keremet bastama dúnıege kelip, qalyptasyp keledi. Ózgeniń qańsyǵyna tańsyq bolmaı, tól muramyzdy damytaıyq. Barsha qazaq elin asyl mura sheshendik ónerdi qoldaýǵa, qasterleýge, bıik shyńǵa shyǵýyna, keńinen qanat jaıýyna úles qosýǵa shaqyramyn.
Ábdiramanhan Marat,
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń 4-kýrs stýdenti,
«Dilmar» úıirmesiniń tálimgeri
